Ühismaja, milles 6 korterit. Ühisus. Maja seisukord on enam kui halb: katus kohe-kohe läbi laskmas, fassaad poolik, millega on veel keerulisem lugu. Nimelt otsustasid kaks korteriomanikku mõned aastad tagasi hakata omapäi fassaadi tegema- kakkusid krohvi maha, soojustasid enda akna ümbert ära, tõmbasid sellele pahtli peale ja sinna asi jäi. Eelnevalt muidugi lubati suusõnaliselt teistele korteriomanikele, et terve maja saab tehtud ja ülejäänud korteriomanikud heas usus seda ka arvasid (meie siis veel seal korterit ei omanud). Koguti raha ja maksti tegijatele rõõmsalt "tehtud töö eest". Praeguseks olukord selline et tegijate korteri pind väljast soojustatud, teistel muidugi tegemata ja asi seisab juba 3 aastat ja seisma jääbki, kuna nad on öelnud et nad ei tee lõpuni. Raha enam ei koguta ka, kuna kaks korterit (k.a. meie) keeldusid sellise tegevuse rahastamisest ja siis lõpetati rahakogumine üldse ära. Meie korteri ulatuses on krohv täiesti palgini maha kakutud ja seda ei olegi plaanis asendada mahakakkuja poolt. Majal ei olnud enne midagi hullu viga, lihtsalt väsinud värv ja mõned kohad, kust krohv oli maha pudenenud. Oleks saanud palju odavama raha eest maja korda kui nüüd. Nüüd on maja välisilme totaalselt rikutud, sest tehtud on mõnede akende ümber midagi, st pandud mingi soojustus osaliselt; maja algset olukorda nad enam taastada ei saakski tänu sellele. Aga maja näeb välja jube. Asub see Tartu linnas, miljööväärtuslikus piirkonnas. Kui see jama peale hakkas, ei elanud me veel püsivalt sees ja raske oli takistada (meie pole ka andnud kirjalikku ega suulist nõusolekut selliseks tegevuseks). Kui nägime, mis toimub, st. puudub igasugune laiem visioon ühismaja renoveerimisest ja fassaad on nende peas jaotatud reaalosadeks, küsisime nõu linnavalitsuselt, kes sekkus ainult nii palju, et tegi hoiatuse. Seepeale mätsiti rahulikult edasi ja mingeid tagajärgi see "hoaitus" endaga kaasa ei toonud.
Küsisime nüüd majaelanikelt, mis on lahendus, et maja saaks korda. Kui iga korter maksaks 50tuhat, oleks mure lahendatud ja saaks ilma laenuta nii katuse kui fassaadi tehtud (olemas vähempakkumised firmadelt). Seda mõistagi kõigil pole ja seda ei saa eeldadagi. Kolm "tarka" korteriomanikku arvavad, et igaüks võiks teha enda akna ümbert, andmata aru, et niimoodi ei aeta ühismajas asju. Esiteks juba kvaliteet või õigem oleks öelda ehitustöö kvaliteedi puudumine, mida selline tegevus kaasa toob, kui igaüks hakkab oma aru ja vahenditega "ehitama". Ei anna selline tegevus mingit garantiid ega kindlusta kasvõi selle eest, et kõrvalkorteri ehitusviga ei mõjutaks ka kõrval asuvat pinda. Kolmandaks võivad ju oma akna ümbert soojustada 5 korterit, kuuendal ikka raha pole. Ainuke mõistlik lahendus oleks võtta laenu ja maja korraga korda teha. Muud võimalust pole, kuna vajaminevat summat võiks koguma jäädagi ja maja ju sõna otsese mõttes laguneb. Meil on korteris värskelt tehtud remont ja lisaks lagedele võivad vee poolt kahjustatud saada ka seinad. Seda ei maksa keegi meile kinni. Maja halva seisukorra tõttu saavad meie ja ka ülejäänud II korruse korterid reaalset varalist kahju (kui vihm peaks hakkama läbi sadama). Teiseks läbitilkuv vesi, mis mööda seinu alla jookseb (nt lume sulamise ja vihma korral), kahjustab juba fassaadi ja ka palke!!! Kolmandaks suur soojuskadu, mida maha võetud pealiskrohv põhjustab.
Kuna katus on ka alumise korruse elanike kaasomandis, on see meie kõigi ühine mure, et asi saaks korda. Katus on vana ja selle lõputu lappimine tundub mõttetu raha- ja ajaraisk.
Laenu võtmisele on vastu 3, võib olla isegi 4 korterit (nende ruutmeetrit ületavad poolthäälte ruutmeetrid). Põhjendada nad seda ei oska. "Ei" ja kõik. Nende arust võiks nii jäädagi. Aastateks. Ei tunne nad seadust ega anna endale aru, kuidas nende passiivsus ja rumalus korteriomanditele kahju teeb. Seisavad vastu ka osaliselt kiusu pärast, kuna nende isepäi tegutsemine on toonud meiega kaasa palju konflikte. Kusjuures laenusumma korteri kohta tuleb 500 krooni kuus, mis ei ole ülemõistuse palju ja no tegelikult, kui vaja siis vaja, ega maja ei saa ju ära laguneda lasta.
Lisaks teeb ju Kredex käendust, ükski korter hüpoteegi alla ei lähe, laenu pikkus oleks viis aastat. Väga-väga raske olukord, kuna oleme vähemuses ja kõik hääletused lõppevad nende kasuks. Aga maja laguneb meie silme all
Mida teha???Kas tõesti 1)võib igaüks ühismaja kaasomandi kallal korda saata, mida soovib ja meie vähemuses midagi teha ei saa?? 2)lasta majal ära laguneda, kuna ei saa renoveerimislaenu jaoks kõigi nõusolekut??
