Parkimine

[protees]

Asukoht: alevik Harju maakonnas. Majas on 60 korterit, parkimiseks on maja ees ruumi umbes 20-le autole. Mulle tuli poeg külla ja parkis oma auto maja ette vabale kohale(minul omal autot ei ole). Pärast kisa ja kära oi kui palju! Kuidas tohiti tema parkimiskohale parkida! Et see koht on kogu aeg tema oma olnud! Küsimus: kas minul ei olegi siis õigust oma maja ees parkida? Mis peaks tegema? Kas nii,et "kes ees, sel õigus"? Parkimisala laiendada ei ole võimalik.

[ennkippel]

Parkimist reguleerib kaasomanike otsus, ehk siis korteriomanikel peab olema kirjalik dokument, mis reguleerib parkimiskorda. Korteriühistu koosoleku otsus, kus poolthääli 100% korteriomanikest(mitte koosolekust osalejatest) (sama ka ühisusel) loetakse kaasomanike otsuseks. Kui otsust pole, siis pargi kuidas tahad ja mitte üks koer haukuda ei tohi, kõigil peavad võrdsed võimalused olema, ka Sinul. Selle kohta on ka kohtuotsused olemas.

[protees]

OK

[vello12]

ennkippel vastus ei ole päris täpne:
vaja on ikka jah 100% poolthääli korteriomanike poolt ja soovituslikult ka notari poolt kinnitatuna ja kinnistusraamatusse kantuna (siis kehtib see otsus ka kõikidele järgmistele korteriomanikele).
Päris nii ikka ei tohi, et "pargi kuidas tahad ja mitte üks koer haukuda ei tohi", haugub ikka küll ja korra vähemalt on haukunud ka Riigikohus: 3-1-1-58-02.

[ennkippel]

Vello, millegi pärast sinu antud lahendit ei ole, või ei avane lahendites selle numbri all. Küll aga annan EKÜL KÜ juhi õppe materialides toodud lahendi nr. 3-2-1-151-10. Seal ka näidatud teisi analoogseid lahendeid.

[vello12]

ennkippel, siis tuleb rohkem harjutada ja lahend leida.

Teie vastusest võis järeldada, et eravalduses LS ei kehti ja pargi kuis tahad, kasvõi trepikoja ukse ette. Päris nii siiski pole. Lahendist 3-1-1-58-02:
"TeeS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on teena muuhulgas käsitletav ka tänavaga külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee (ehk juurdesõidutee). Sellise formulatsiooni pinnalt võib väita, et seadusandja arusaama kohaselt ei laiene liiklusseaduse ja liikluseeskirja kehtivus teega külgnevale alale enesele.
LS § 4 lg-s 2 sätestatu kohaselt on teega (tänavaga) külgnevaks alaks teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Seejuures on oluline silmas pidada, et TeeS § 2 lg 2 p 1 alapunktis 2 otseselt märgitu kohaselt kuuluvad parkla ja puhkekoht tee koostisse ja neid ei saa seega lugeda teega külgnevaks alaks. Eelöeldust võib järeldada, et seadusandja tahte kohaselt on igasugune muu teega külgnev ala peale parkla ja puhkekoha käsitatav territooriumina, kus ei kehti liiklusseaduses ja liikluseeskirjas sätestatu.
TeeS § 2 lg 1 kohaselt on seadusandja lugenud tee mõistega hõlmatuks ka tänava ja selles seaduses puuduvad sätted, millest lähtuvalt saaks välistada teega külgneva ala mõiste kasutamist tänavate puhul.
Kooskõlas eelmärgituga tuleb liiklusseaduse mõtte kohaselt lugeda teega külgnevaks alaks ka siseõue, kuid küsimus sellest, kus lõpeb siseõuele kui tänavaga külgnevale alale juurdesõidu tee ning algab siseõu, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul eraldi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb siseõuele juurdesõiduteeks lugeda mistahes ala, millel parkimine takistab nii pääsu siseõuele kui ka liikumist siseõuel enesel. Öeldut arvestades on täiesti võimalik, et juhtudel, mil tegemist on väga väikese siseõuega, tuleb tegelikult kogu selle territooriumi käsitleda teega külgnevale alale juurdesõiduteena."

Seega kehtib ka eravalduses LS ja selles kirjeldatud parkimise nõuded. Lisaks LS reguleerivad parkimist ka muud seadused ja nende seaduste rakendusmäärused, näiteks üks neist reguleerib, millistel tingimustel peab Päästeamet pääsema eravaldusesse inimestele appi, st trepikoja ukse ette parkida ei tohi ka eravalduses.

[ennkippel]

Ma eeldasin oma vastuses, et seadustest tulenevaid nõudeid(liiklusseadus jne.) täidavad elanikud kohusetundlikult. Vabandan Vello, kui teisiti mõistsid.
Parkimise korraga seoses veel üks tähelepanek. Kortermajad võiksid oma üldkoosolekul vastu võtta parkimiskorra näiteks kodukorra sees. Oleks vähem jamasid. Isegi kui seda registrisse ei kanta, omab see rahustavat mõju majarahvale. Jõudu ja rahulikku meelt kõigile.