Ühistu elektrikütega korteris ei ela talvel keegi.

[home]

Ühistu elektriküttega korteris ei ela talvel keegi, ülejäänud korterid kaugküttega.. Ja nii juba teist aastat. See korter viiendal korrusel. Nüüd naabrid kaebavad juhatusele (ise juhatuseliige), et toas ainult 18 kraadi ja õhuniiskus 52%. Need andmed mahuvad eluruumidele esitavate nõuete piiridesse, aga teistes korterites 22-23 kraadi.
Kuidas lahendada probleemi?
1. Kas on olemas seadus mis kohustab elektriküttega korterit hoidma 18 kraadi või saaks seaduslikul alusel lasta taastada kaugkütte süsteem?
2. Kas maksta kompensatsiooni kannatavale korterile? Samas hakkavad siis seda nõudma kõik ülemise korruse korterid. kuna neil ikka keskmisest jahedam.
3. Lisada radiaatori ribasid hädas olevale korterile? Jälle hakkavad teised ka nõudma.
Või on veel parem lahendus olemas?

[hekitee10]

Lahendus-keskkütte kahe toru süsteem ja igal radiaatoril termopea.
Sundida saab ainult KÜ koosolekul aga kuidas jälgida. Nagu aru saan, siis ühes korteris elektriküte ja teistes keskküte. Kas sellele ühele elektriga kütjale on vähemalt mingid koefitsendid määratud, et maksab osa keskküttest? Praegusel juhul köetakse seda korterit keskküttest. Vaevalt, et elektriküttega korteris, välja lülitatud radiaatoritega -10C ja torud lõhki.

[home]

Elektriküttega korter maksab 10% kaudseid kulusid. See otsus veel vana esimehega vastu võeti. Meil on ühe toru süsteem. Kas ühe toru süsteemile termolegulaator sobib?

[Roland66]

Ühistu elektriküttega korteris ei ela talvel keegi, ülejäänud korterid kaugküttega.. Ja nii juba teist aastat. See korter viiendal korrusel. Nüüd naabrid kaebavad juhatusele (ise juhatuseliige), et toas ainult 18 kraadi ja õhuniiskus 52%. Need andmed mahuvad eluruumidele esitavate nõuete piiridesse, aga teistes korterites 22-23 kraadi.
Kuidas lahendada probleemi?

Kirjuta mulle mailile euroroland@hotmail.com
Mis alusel nimetatud probleemne korter on läinud üle alternatiivküttele? Kas sa oled andnud nõusoleku tehnosüsteemi muutmiseks e. sellele korteriomanikule kaasomandis oleva asja majanduslikku mõtte muutmiseks (AÕS). Tegemist on Võlaõigusseadusest tuleneva alusetu rikastumise sättega, kuna teie korterid kütavad passiivselt kütteta korterit. Soovitan sel talvel kirjutada alternatiivküttega korteri elektrinäidud iga kuu üles, kui arvesti asub koridoris, saate juhatusele tõestada, et kodanik ei küta korterit. Ma ei ole kursis teie KÜ põhikirjaga, kuid olen kindel, et mingit KÜ otsust ei ole, et talle määrata mingi teine %, seega juhatus ei kirjuta talle mingeid küttearveid, on tühine otus. Nõudke juhatuselt küttekulude arvestamise arvutusi, kus on kirjas kui palju nimetatud korterile kütet arvestati. Nõudke küttekulude uut jaotamist tulenevalt põhikirjast ja seadustest. Kogu suhtlemisel minge üle kirjavahetusele, ukse taga rääkimisel ei ole mõtet, kuna hiljem ei kipu arvatavasti juhatusele meenuma vestluse sisu. Kui sul on soovi tegutseda ja sul on toetajaid, on olukord lahendatav.

Niiskuse kohta ei oska midagi konkreetset ütelda, kuid probleem võib olla puhastmata vendi sahtides, sul on uued aknad sa ei ava neid külma tõttu. Millal teie majas viimati puhastati venti?

[home]

Elektriküttega korter läks üle elektriküttele üldkoosoleku otsusega. Eelmine esimees ja juhatus oli ka sellega nõus.
Seega peame muutma põhikirja, et saada määrata teine %, aga mis seaduse ja punktidele tugineda selle probleemi lahendamisel?

[Roland66]

Elektriküttega korter maksab 10% kaudseid kulusid. See otsus veel vana esimehega vastu võeti. Meil on ühe toru süsteem. Kas ühe toru süsteemile termolegulaator sobib?

Sobib küll, on olemas spetsiaalsed termostaadid ühetorusüsteemi jaoks, kuid sellek on vaja teil tellida projekt ja ennem radiaatorit peab paraleelne toru radiaatoriga, mis suunab küttevee termostaadi sulgedes küttesüsteemi edasi. Toru on aste väiksem, kui seda on küttetoru. Termostaatide paigaldamiseks peate tellima projekti insenerilt, ise ei maksa midagi leiutama hakata, keerate kogu süsteemi nahka. Inseneri abi võin soovitada, kui olete KÜ-s otsuse vastu võtnud teermostaatide paigaldamise suhtes.

[Roland66]

Elektriküttega korter maksab 10% kaudseid kulusid. See otsus veel vana esimehega vastu võeti.

Kas 10% võeti vastu KÜ liikmete üldkoosolekul või esimees määras talle 10%?

[home]

Otsus võeti vastu KÜ liikmete üldkoosolekul. Kas termostaadid on kaitstud omavolilise reguleerimise eest? Ja kas uue põhikirja vastu võtmisel võin muuta kaudsete soojakulude % kõrgemaks ja kohustama hoidma min. temperatuuri 18 kraadi? Ning määrama põhikirjas trahvid nõuete mitte täitmise eest?
Seni siis kontrollida elektrinäite, need fikseerida juhatuse liikmetega. Aga kui elektrikilp lukus ja näite pole näha, siis eemaldama luku?

[Roland66]

Jah. lihud eemalda, kuna elektrikilp on kaasomandis ja kellegil ei ole õigust takistada ligipääsu kaasomandile. Mina soovitan alternatiivikale määrata 100% kulusid, nagu seda on teistel, taastab kiiremini keskkütte.

Kuidas sa plaanid kontrollida miinimumtemperatuuri? Soovitan teha orteriomanikule ettepanek keskütte taastamiseks. Mul ei ole andmeid, kuidas ta lahkus üldisest küttesüsteemist ja millises seisus on tema paberid, tavalislt nad puuduvad või on puudulikud. Vaata www.ehr.ee -st järgi, kas tal kasutusluba on.

[Roland66]

reaalne % on kusagil 50, võite ka 75 määrata ja mitte keegi ei saa teid keelata.

[home]

Kas ehitusregistrist otsida maja või dokumendi järgi? Püüdsin maja järgi otsida, aga ei paku meie tänavat. Proovin veel. Selle kasutusloa puudumine oleks tõsine pluss meile.

[home]

Kui kasutusluba ei ole, siis missugused oleks järgmised sammud?
1. Muudan põhikirja (määran min. temperatuuri 18 kraadi ja trahvid min. temperatuurist mitte kinnipidajatele)
2. Saan kinnituse, et elektriküttega korteris puudub kasutusluba. On ainult KÜ üldkoosoleku otsus.
3. ........?

[Roland66]

4.2 Lahtiühendamise juriidilised aspektid
4.2.1 Korteriomanike kaasomandist
Korteriomandiseaduse (KOS) regulatsiooni kohaselt (§ 15 lg 1) valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset (antud juhul – küttesüsteemi) ühiselt, s.t kõik korteriomanikud omavad omandiõiguse alusel õigust otsustada korteriomandi mõttelise osaga seotud küsimuste üle.
Tulenevalt mõttelise osa õiguslikust olemusest ei ole see korteriomandi osa ühegi korteriomaniku ainuomandis ja seetõttu peab selles osas otsuste langetamisel arvestama iga korteriomaniku õiguste ja ka huvidega. Seda mõtet kannab ka KOS § 7 lg 3: Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana.
Samuti KOS § 10 lg 1, mille kohaselt korteriomanik ei saa korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
Tarbijapaigaldis on kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 4 kohaselt kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega.
Tarbijapaigaldist saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 järgi ehitise oluliseks osaks ning § 54 lg 1 järgi seega ka ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi 20 reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud on seega eelduslikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 järgi ka tarbijapaigaldise kaasvaldajad. Kui üks või mitu korterit on omaniku asemel kolmanda isiku valduses, loetakse valdajateks nemad. Seega on elamu tarbijapaigaldise omanikeks korteriomanikud ühiselt ja järelikult valdajajateks on korterite valdajad kaasvaldajatena. 4.2.2 Liitumislepingust Võrguga liitumiseks loetakse kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 11 kohaselt tarbijapaigaldise ühendamist võrguga. Liitumiseks tuleb KKütS § 11 lg 1 järgi sõlmida liitumisleping.
Liitumisleping sõlmitakse KKütS § 11 lg 1 kohaselt võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omaniku või valdaja vahel. Kaugkütteseaduses ei reguleerita selgelt, kellega tuleb liitumisleping sõlmida kortermajade puhul ja muudel juhtudel, kus tarbijapaigaldistel on
mitu omanikku või valdajat. Tarbijapaigaldise omanikeks on korteriomanikud ühiselt ja valdajateks korterite valdajad ühiselt. Korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset KOS § 15 lg 1 kohaselt ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikud võivad AÕS § 74 järgi koormata kaasomandis olevat vara kolmandate isikute õigustega üksnes ühiselt. Liitumisleping on võlaõiguslik leping elamu soojusvõrguga liitumisega seotud õiguste
ja kohustuste määratlemiseks. Kõik isikud võivad sõlmida võlaõiguslikke kokkuleppeid kohustuste võtmiseks, kuid mitte kõiki lepinguid ei ole igal isikul võimalik täita. Liitumislepingu alusel toimub KKütS § 11 lg 1 järgi tarbijapaigaldise faktiline liitmine võrguettevõtja soojusvõrguga. See on küll reaaltoiming, kuid sellega kaasneb ka kaasomandis oleva tarbijapaigaldise koormamine teise isiku (võrguettevõtja) õigustega. Kui vaid üks või osa kaasomanikest võiks teistest sõltumata otsustada tarbijapaigaldise faktilise liitmise üle võrguettevõtja võrguga ja võtta sellega seoses kohustusi kõigile kaasomanikele, kahjustaks see teiste kaasomanike õigusi vara käsutamisel ja kasutamisel ning oleks seega vastuolus kaasomandi oluliste põhimõtetega. Kaasomaniku õiguste piiratust kaasomandis oleva asja teiste kaasomanike nõusolekuta koormamisel on tunnustanud Riigikohtu tsiviilkolleegium ka oma 10. septembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-03 /6.4.1/. Kuna kaasomandi käsutamise õigus on vaid omanikel, saavad liitumislepingust tulenevaid kohustusi täita üksnes omanikud. Valdajatega peab võrguettevõtja omanike asemel kolleegiumi arvates KKütS § 11 lg 1 kohaselt liitumislepingu sõlmima üksnes omanike nõusolekul. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta KOS § 21 lg 2 p 1 järgi volituse piires esindada korteriomanikke liitumislepingu sõlmimisel. Kolleegiumi arvates võib majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, sõlmida lepingud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu.

[Roland66]

Mul on arvutis üks artikel, mille on kirjutanud EKYl-i jurist M. Sulg, kus autor ilusasti kirjutab ning seletab lahti küttesüsteemi olemuse kaasomandina.

http://www.parnupostimees.ee/240708/arv ... _print.php

Küttekuludest keskküttesüsteemist väljalülitatud korteritele
17.07.2008 00:01
Eesti korteriühistute liidu kaasabil on jõudnud lõpule mitmeaastane kohtusaaga küttekulude arvestamise metoodika osas keskküttesüsteemist väljalülitatud korterite kohta. Vaidluste tulemusena korteriühistuga otsustas korteriühistu liige võtta ette kohtutee oma õiguste kaitseks ebaõiglaselt arvestatud soojusenergia/küttekulude arvestamise metoodika muutmiseks.
Ühistu liige taotles ühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega olid vastu võetud soojusenergia arvestamise alused individuaalküttele üleläinud korteriomandi omanikele. Ühistu üldkoosoleku otsuse järgi kohustuvad individuaalküttele üleläinud korteriomandi omanikud tasuma soojakulu osakaalust kolmkümmend viis protsenti.
Korteriühistu üldkoosoleku otsused Korteriühistu on käsitlenud kahel üldkoosolekul individuaalküttele läinud korterite küttekulude arvestamise metoodikat ja esimesel korral võeti vastu juba eespool nimetatud protsent soojakulu osakaalust. Esimesel korral võeti vastu soojakulu osakaalu arvestamise protsent 2001. aastal.
Vaatamata 2001. aasta üldkoosoleku otsusele, pöördus korteriühistu liige 2005. aastal juhatuse poole küttekulude arvestamise metoodika ülevaatamiseks. Juhatus, olles teadlik oma pädevusest, otsustas korteriühistu liikme avaldust käsitleda korteriühistu üldkoosolekul.
Üldkoosolekul ei pidanud ühistu liikmed vajalikuks avalduse arutamist, kuna küttekulude osas oli üldkoosolek oma otsuse teinud juba 2001. aastal ning ükski ühistu liige seda vaidlustanud ei olnud, seega oli otsus kehtiv ja muuta seda ei soovitud. Korteriühistu liikme seisukohad Korteriühistu liige leidis siiski, et korteriühistu ei ole oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel järginud hea usu põhimõtet ning on oma õigusi teostanud seadusevastasel viisil eesmärgiga kahju tekitada korteriühistu liikmetele, ennekõike aga just temale isiklikult.
(§ 138. Hea usu põhimõte. (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
(2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.)
Samuti pidas korteriühistu liige äärmiselt oluliseks mittetulundusühingute seaduse sätet, mille kohaselt on mittetulundusühingu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks vaja selle liikme nõusolekut.
MTÜS § 22 lg 5 kohaselt mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Korteriühistu seisukohad Korteriühistu juhatus, saades kohtust teate ühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kohta, otsustas abi saamiseks pöörduda EKÜLi poole õigusabi saamiseks. Vastuargumentidena toodi välja ühistu liikmete enamiku tahe ja asjaolu, et 2001. aastal vastuvõetud üldkoosoleku otsust ei ole ükski korteriühistu liige vaidlustanud. Olles oma tegevuse õiguses veendunud, jäi täiesti arusaamatuks liikme väide, et ühistu ei toimi oma tegevuses heas usus. Kohtuvaidluse mõlemad pooled leidsid, et mõistlik oleks tellida sõltumatu eksperdi hinnang küttekulude jaostamise kohta üldisest küttesüsteemist eraldumisel küttekulude osakaalu tasumise kohta. Oma hinnangu küttekulude määramiseks andis sõltumatu ekspert, kuid eksperdi hinnang oli üksnes kümme protsenti soojakulu osakaalust, millega korteriühistu ei saanud kuidagi leppida. Arvestades, et sõltumatu eksperdi valis välja korteriühistu liige, pidas korteriühistu vajalikuks oma seisukoha kujundamisel tugineda EKÜLi ja majandusministeeriumi koostöös valminud käsiraamatule „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“.
Nimetatud analüüsi eesmärk on muuhulgas analüüsida küttekulude jaotumist hoones ja anda soovitusi edasiste küttemaksete arvestamiseks või hindamiseks. Esimeses astmes tegi kohus otsuse pärast mitut kohtuistungit ja korteriühistu tegevus loeti kohtuotsuse järgi iguspäraseks, üldkoosoleku otsust ei tühistatud.
Korteriühistu liige sellega rahul ei olnud ja otsustas esimese astme kohtuotsuse vaidlustada ning andis apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse. Mõlemad pooled said uuesti oma seisukohti selgitada, sedakorda juba kolmele kohtunikule. Tallinna ringkonnakohus otsustas esimese astme kohtuotsust mitte muuta, kuid tõi välja täiendavaid selgitusi MTÜS § 22 lg 5 tõlgendamise osas: „Erineva kohustuse otsustamine on seotud korteriühistu liikme enda tegevusega, sest ta on välja lülitanud oma korteri üldküttesüsteemist ja ei soovi tasuda samadel printsiipidel, kui tasuvad teised korteriomanikud, vaid vähem, mis aga ei välista kohustust tasuda kaasomandi eest majandamisel. Oluline on ka asjaolu, et erineva kohustuse panemisel korteriühistu liikmele nõusoleku küsimiseks on üheks eelduseks, et kohustus peaks olema suurem kui teistel ühistu liikmetel. Vaidlusaluse küttemäära arvestamise protsendi osas on ka korteriühistu liikmele jäetud teistest ühistu liikmetest väiksem kohustus, kuna teised ühistu liikmed pidid maksma küttekulu vastavalt korteri pinna suurusele, siis kohtusse pöördunud ühistu liikme puhul piirdus see vaid 35 protsendiga.“
Ka sedakorda leidis korteriühistu liige, et kohus ei ole teinud otsust õigesti, ning pöördus riigikohtusse. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et küttekulude osakaalu määramine individuaalküttele ülemineku korral on üldkoosoleku pädevuses ja tegelikult on väiksema osakaalu määramine üksnes teiste liikmete vastutulek korteriühistu liikmele, kes on individuaalküttele üle läinud.
Elamu küttesüsteem kui ühtne tervik Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.
Kaasomandi kasutuskorda reguleerib KOS § 12 lg 1, mille kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Kokkulepe tähendab kõikide korteriomandi omanike nõusolekut. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
Peale kõikide korteriomandi omanike nõusoleku saamise küttesüsteemist väljalülitamisel tuleb täita ka ehitusseaduses sätestatud nõudeid, mis on järgmised:
Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 punkti 4 kohaselt on ehitamine ehitise tehnosüsteemide muutmine. EhS § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel.
Juhul kui siiski korteriomanikud on ilma kõikide korteriomandi omanike nõusolekuta küttesüsteemist eraldunud, puudub korteriühistul õiguslik alus arvestada eraldunud korteriomandi omanikule soojakulu teistel alustel, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud. Ebaseaduslikust ehitisest ei tulene mingisuguseid õigusi.
Eesti korteriühistute liidu jurist Monika Sulg

[home]

Seega tuleb otsida juba kolme dokumenti (kasutusluba, ehitusprojekti ja ehitusluba). Ja muidugi Üldkoosoleku protokolli koos allkirjalehega.
Tundub, et kaasata tuleb jurist. Kes jälgib põhikirja muutmise seaduslikust ja peab kirjavahetust elektriküttega korteriga. Toetudes seadustele kõik nõuded, põhikirja muutused ja toob välja kõik puuduvad dokumendid (kasutusluba, ehitusluba, üldkoosoleku protokoll või misiganes)

Head vana aasta lõppu!

[home]

Head uut aastat korteriyhistuabi meeskonnale!
Alati nõus ise erinevaid seisukohti kuulama ja natuke vaidlema.

[Roland66]

Seega tuleb otsida juba kolme dokumenti (kasutusluba, ehitusprojekti ja ehitusluba). Ja muidugi Üldkoosoleku protokolli koos allkirjalehega.
Tundub, et kaasata tuleb jurist. Kes jälgib põhikirja muutmise seaduslikust ja peab kirjavahetust elektriküttega korteriga. Toetudes seadustele kõik nõuded, põhikirja muutused ja toob välja kõik puuduvad dokumendid (kasutusluba, ehitusluba, üldkoosoleku protokoll või misiganes)

Head vana aasta lõppu!

Ma ei ole kuulnud, et mõni jurist käib KÜ koosolekutel, kui käivad, siis ainult suure summa eest.

See korteriomanik peab juhatusele esitama kõikide korteriomanike nõusoleku korteris asuvate tehnosüsteemide muutmiseks. Kui selline paber on puudu, ei ole tal olnud ega ole tulevikus seadsulikku alust hoone üldisest küttesüsteemist lahkumiseks. Kui selline paber originaalina välja ilmub, milles ma väga kahtlen, soovitan kontrollida kõiki allkirju. Elu on näidanud, et kõik allkirjad ei ole korteriomanikelt, mõned on pandud ise jne. KÜ juhatus ei saa anda luba korteriomanikule maja tehnosüsteemide muutmiseks, KÜ ei ole korteriomanik, juhatus saab vaid kooskõlastada tehnilisi tingimusi. KÜ liikmete üldkoosolek ei saa samuti anda nõusolekut, kuna nõusoleku peavad andma kõik korteriomanikud ja see peab olema fikessritud.

Nüüd nendest müstilistest %-dest. Ma soovitan selle korteriomanikule määrata 100%, taastab kiiremini keskkütte.

Kui põhikirja soovid, ma võin sulle saata eesti ja vene keeles. Milleks üldse põhikirja vahetada?

[home]

Oleks väga tänulik, kui saaks lugeda mõnda värskemat põhikirja. meil põhikiri tugevasti üle kümne aasta vana. Selle ajaga toimunud rida muudatusi ja täiendusi seadustes. Saime KÜ endale ilma ühegi üldkoosoleku protokollita. Neid pole lihtsalt!
Alustame põhikirja uuendamisest ja täiustamisest. Kohtutee korral peavad paberid korras olema.
Seega pole ka elektrikütega korteri kohta mingit üldkooseliku protokolli ja kõikide korterite allkirjadega allkirjalehte. Samuti puudus ehitusregistris ehitusluba.
Plaan panna ta 100% maksma. Ennem kuulame, mis tal oma õigustuseks öelda ja vormistame ta ütlused.
Õhku jääb suur küsimus, äkki peaks tagasiulatuvalt kahjusid nõudma? Vastutavad ju ka vana juhatus ja esimees.

[Roland66]

Kohtus käimine on väga kallis lõbu ja närve sööb kõvasti. Ma läheks edasi ja unustaks vanad asjad. Kuid sul puuduvad dokumendid, millal ta radiaatorid eemaldas, ta võib väita mida iganes. Suhteliselt nõrk koht. Nõua kaasomanike nõusolekut. Saada mulle oma vana põhikiri, mille saad e-äriregistrist ja vaatame, mis seal kirjas on. Paned ta 100% maksma, paneb radiaatorid kiresti tagasi.

[wivian]

Esimese asjana tuleks kokku kutsuda üldkoosolek ja seal võtta vastu otsus keskkütte taastamisest kõigis korterites näit kuu aja jooksul. peale seda keskküte 100 % peale. Vanade asjadega vehkimine, eriti kui paberimajandus mõlemalt poolt puudulik, on mõttetu. Meie ühistu on teist korda kohtusse kaevatud. esimene kohtusaaga kestis 3 aastat.

[Roland66]

Kui kesküttesüsteem on korterist välja lõigatud ebaseaduslikult, aitab juhatuse otsusest. Soovitan pöörduda KOV ehitusspetsialisti poole, kes teeb vastavalt ehitusseadusele ettekirjutuse kasutusloata tehnosüsteemi kasutamise kohta. Erinevalt Kohtla-Järve linnavaitsusest, on mujal Eestis mõistlikud omavalitsused, kes järgivad seadusi. Meie lugupeetud LV väljastab kasutuslube lihtsalt akti alusel, kus on kirjas, et kodanik on mingil ajal radiaatorid eemaldanud ja kõik. Praegu valmistan ette vaiet korralduste tühistamiseks. Ilmselt läheme Riigikohtuni välja, kuid nende seaduste rikkumine on räige ja seda veel pehmelt üteldes. No mis teha, valijad ja Keskerakond.

[home]

Olen ka üldkoosoleku poolt. Las seletab tekkinud olukorda ja esitab kõik vajalikud dokumendid. Voolumõõtja on ka korterisse ümber paigutanud. Pole võimalik näite fikseerida.
Huvitav kas Eesti Energia annaks KÜ-le tema näidud, kui teha päring?

[Roland66]

ei anna. koosolek muutub laadaks, kuna sa lähed inimese rahakoti kallale. Praegu maksab ta reaalsetest kuludest 10%, too hakkab karjuma nii mis kole. Kui oled juhatus, näitad võimu kes on kes majas.

[home]

Eesti Energia on nõus, kui on teada isikukood või sünniaeg. Seda meil ei ole muidugi.

[Roland66]

küsi kinnistusametist korteriomanike andmed, seal on kõik kirjas, andmed saad elektroonselt ja mailile.

§ 40. Väljatrükk ja ärakiri

(1) Igaüks võib tellida registrikaardi, laevakinnistusregistriosa, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avalike toimiku dokumentide ärakirju ja väljatrükke kas registriosakonda ilmudes, telefaksi, posti või elektronposti teel või Interneti kaudu. Seda ei märgita registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võib tellida ka registri- ja laevatoimiku, abiregistri või muu lõikes 1 nimetamata dokumendi ärakirja või väljatrüki. Väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(3) Ärakiri ja väljatrükk väljastatakse vastavalt tellija soovile kas registriosakonnas kohapeal või posti, elektronposti või telefaksi teel. Kohapeal täidetakse ärakirja või väljatrüki tellimus kas «elavas järjekorras» või tellimuslehe täitmisega.
[RTL 2008, 99, 1389 - jõust. 01.01.2009]

(31) Registrikaardist, laevakinnistusregistriosast, hooneühistu liikmete nimekirjast, skaneeritud või elektrooniliselt esitatud dokumendist võib väljatrüki tellida ükskõik millisest registriosakonnast, hoolimata sellest, millises registriosakonnas vastavat registrikaarti, laevakinnistusregistriosa või hooneühistu liikmete nimekirja peetakse või millisele registriosakonnale vastav dokument esitati.

(4) Ärakirja ja väljatrüki tellimisele kohaldatakse käesoleva kodukorra § 39 lõikeid 6–12.

(5) Ärakiri ja väljatrükk tehakse valguskoopiana valgele paberile.
(6) Väljatrüki puhul eeldatakse üksnes kehtivate andmetega väljatrüki tellimist, kui tellija ei ole avaldanud selget soovi saada nii kehtivate kui kehtetute andmetega väljatrükk.