tavapärane valitsemine & küttekulude jaotus

[Uutma]

Tavapärase valitsemise/majandamise piirides võivad korteriomanikud otsustada küsimusi üldkoosolekul häälteenamuse alusel. Loetelu tavapärase valitsemise küsimustest KOS § 15 lg 6-s pole ammendav. Seega on KÜ üldkoosolekul õigus häälteenamusega otsustada ka muid küsimusi tavapärase valitsemise piirides.

Kuidas tõendaksite, et ületatakse tavapärase majandamise piire?

Tegemist on elektriküttega elamuga, milles on häälteenamuse alusel otsustanud trepikoda ja keldrit mitte kütta. -25 C välistemperatuuri juures kukub esimese korruse põranda temepratuur hoolimata korralikust kütmisest kohati +7 C juurde, takistades korteri otstarbekohast kasutamist olulisel määral.

Elektrit ostetakse ühiselt, aga kulu jagatakse mingil põhjusel korterite arvestite näitude alusel laiali. Esimeste korruste korteritele paneb see ebaproportisonaalselt suurema küttekulude kandmise koormuse. Seega ei saa olla selline kulujaotus isegi põhikirjajärgselt seaduslik.

Kas taoline otsus oleks tühine või tuleks see vaidlustada (hagimenetluses)?
Kuidas tõendaksite antud ebaproportsionaalsuse olulisust?

[anne47]

Olukord on siis ebavõrdne ka viimase korruse ja otsmiste korterite jaoks.

Kas põhikirja on muudetud küttekulude jaotamise osas või on põhikirjas m2 põhine arvestus?
Kui üldkoosoleku otsus on põhikirjaga (ja siis ka seadusega) vastuolus ning paneb osadele ühistu liikmetele tunduvalt suuremad kohustused majandamiskulude kandmisel, olekski need argumendid kohtusse pöördumiseks.

Ilmselt tuleb esitada ühishagi ebavõrdses olukorras olevate ühistu liikmete poolt.

[Uutma]

Olukord on siis ebavõrdne ka viimase korruse ja otsmiste korterite jaoks.

Millest seda järeldad?
Soe õhk tõuseb alt üles. Seega on minu kohal oleva korteri põrand igal ajahetkel üle 20 C ja kui tema kütte välja keerab, siis pean mina selle jaoks oluliselt rohkem kütma, et korter soe püsiks kuna vahelaed pole korterite vahel isoleeritud -- katus on.

Kui küte välja lülitatud oli, siis -5 C välistemperatuuri juures mõõtsin trepikoja temperatuure. Välisukse juures oli 0C kandis, minu ukse taga 6-9C (mis tähendab, et soojustamata seina tõttu minu korteri trepikojapoolse seina temperatuur 14C) ja ülemisel korrusel ukse tagune temperatuur 15 C. Kusjuures seda olukorras, kus üht ülemise korruse korterit (minu omast 2x suuremat) ei köeta üldse ja teist sama suurt ei köeta poole osas nädalast.

Meil kõik korterid otsmised ... minu oma kahjuks põhjapoolse otsaga.

Kas põhikirja on muudetud küttekulude jaotamise osas või on põhikirjas m2 põhine arvestus?

Veel ei ole, aga suure tõenäosusega tehakse see ära.

Kui üldkoosoleku otsus on põhikirjaga (ja siis ka seadusega) vastuolus ning paneb osadele ühistu liikmetele tunduvalt suuremad kohustused majandamiskulude kandmisel, olekski need argumendid kohtusse pöördumiseks.

Aga oma väiteid on vaja kohtus ka tõendada. Seega oligi minu küsimus kohtus aktsepteeritavate tõendite kohta.

Ilmselt tuleb esitada ühishagi ebavõrdses olukorras olevate ühistu liikmete poolt.

Meil ei saaks ühishagist asja... igaüks enda eest. Kohus ise liidab kui vaja.

[anne47]

Kui välisseinad pole soojustatud, siis otsmised ja eriti ülemised nurgakorterid on kindlasti suuremate soojakadudega kui keskmised.
Samuti kaotavad loomulikult alumise korruse korterid kütteta keldri tõttu.
Majasiseselt liigub soojus paremini üleni soojustatud majades, muul juhul ikka enamus soojakadu läbi välispiirde.

Oma korterisse saab tellida ekspertiisi, kelle hinnang olukorrale on tõend kohtu jaoks.

Aga alustuseks vaidlustada seadusevastane üldkoosoleku otsus.
Otsus, mis on õigustühine algusest peale, ei allu nõudele, et kolme kuu jooksul tuleb vaidlustada.
Olen kindel, et kohus otsustab m2 põhise arvestuse kasuks, kuna selle seadusest tuleneva korra muutmiseks peab olema korteriomanike kokkulepe - kõik peavad sellega nõus olema - ja hetkel on see otsus veel vastuolus teie oma põhikirjaga ka.
Kui antud otsus leitakse olevat õigustühine, siis küttele kulunud elektrikulu osas võidakse isegi kohustada ühistut tasaarveldust tegema.

[ennkippel]

Kõige lihtsam,teha energiaaudit ja termograafia.Siis saab teada ebavõrdsuse põhjused ja selle alusel ka edasi tegutseda.Seda saab nõuda ka üks korter ja terve KÜ peab aksepteerima.

[Uutma]

Kui välisseinad pole soojustatud, siis otsmised ja eriti ülemised nurgakorterid on kindlasti suuremate soojakadudega kui keskmised.

Välissein peab soojust igal juhul paremini kui siseseinad. Nagu juba ütlesin, on kõik korterid otsmised. Ma ei saa aru Su väitest ülemiste suuremate soojakadude kohta. Kui ülemise korruse korterit üldse mitte kütta, siis on selle korteri enda küttekadu ka 0, aga alumiste korruse kütjad peavad kandma lisaks ka maja katuse kaudu väljuva soojakao.

Samuti kaotavad loomulikult alumise korruse korterid kütteta keldri tõttu.
Majasiseselt liigub soojus paremini üleni soojustatud majades, muul juhul ikka enamus soojakadu läbi välispiirde.

Mida pead silmas üleni soojustatud maja all? Telliskivi voodri all on otseloomulikult soojusisolatsioon välisseinas. Korteri ja trepikoja vahelises seinas see ilmselt puudub.

Oma korterisse saab tellida ekspertiisi, kelle hinnang olukorrale on tõend kohtu jaoks.

Ekspertiisi kust? Ja hindamaks siis täpsemalt mida? Need on need küsimused, millele ma ilmselt tegelikult vastust otsin.

Aga alustuseks vaidlustada seadusevastane üldkoosoleku otsus.

Üldkoosolek võib tavapärase majandamise piires igasuguseid otsuseid vastu võtta. See ei too iseenesest kaasa seadusevastasust.

Otsus, mis on õigustühine algusest peale, ei allu nõudele, et kolme kuu jooksul tuleb vaidlustada.

Tühised otsused on tühised algusest peale ja neid ei tule vaidlustada. Vajadusel saab kohtu poole pöörduda hagita menetluses tühisuse tuvastamiseks, aga selle jaoks peab olema olulisel määral rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.

Olen kindel, et kohus otsustab m2 põhise arvestuse kasuks, kuna selle seadusest tuleneva korra muutmiseks peab olema korteriomanike kokkulepe - kõik peavad sellega nõus olema - ja hetkel on see otsus veel vastuolus teie oma põhikirjaga ka.

Ühinguõiguslik regulatsioon lubab otsuseid ka häälteenamusega kui ei kahjustata ülemäära ühegi liikme huve. Seepärast ongi vaja tõendada ülemäärast kahjustamist.

Kui antud otsus leitakse olevat õigustühine, siis küttele kulunud elektrikulu osas võidakse isegi kohustada ühistut tasaarveldust tegema.

Varasemalt vääralt arvestatud küttekulu osas teen ma ise tasaarvelduse. Kui makseteatised on valesti koostatud, siis pole see minu probleem. Hageja asi on loobuda nõudest või tõendada, et põhikirja eiramiseks oli seaduslik alus.

Tänud kaasa mõtlemast

[Uutma]

Kõige lihtsam,teha energiaaudit ja termograafia.Siis saab teada ebavõrdsuse põhjused ja selle alusel ka edasi tegutseda.

Kuidas saab energiaaudit või termograafia üldse tõestada, et alumise korruse korterite elektrikulu kütmiseks on suurem ülemiste omast ja ülemine või potentsiaalselt alaköetud korter võidab kütja arvelt?

Seda saab nõuda ka üks korter ja terve KÜ peab aksepteerima.

Jaah? Millise paragrahvi alusel?

[anne47]

Kui ühistu liige ei vaidlusta üldkoosoleku otsust, mille alusel makseteatiseid väljastatakse, siis osa arvest maksmata jätmine on lihtsalt võlgu jäämine ja muutub võlgniku probleemiks üsna kiiresti.

Tühised otsused pole tühised, kui keegi neid vaidlustanud pole ja otsuste alusel tegutsetakse.

Energiaauditi tellimine on KÜ juhatuse kohustus vähemalt ühe liikme nõudmisel: KÜS p 15 lõige 2.

[anne47]

Hoonesiseselt toimub nn "naabriküte" ruumide vahel, kus temp. erinevus on üle 5 kraadi - ehk siis väliskoridori ja keldri-pööningu suunal põhiliselt.
Läbi välispiirete ja aknapindade toimub ikka põhiline soojakadu igas hoones, kuna õues-toas temperatuuride erinevus on kütteperioodil nii suur.

Penosse pakitud renoveeritud majade puhul annavad põhiliselt ära sooja aknad, aga välispiirete soojajuhtivust on vähendatud ja nii ongi "naabriküte" tõhusam, kuid siiski marginaalne.

[Uutma]

Kui ühistu liige ei vaidlusta üldkoosoleku otsust, mille alusel makseteatiseid väljastatakse, siis osa arvest maksmata jätmine on lihtsalt võlgu jäämine ja muutub võlgniku probleemiks üsna kiiresti.

Ma väidan, et sellist otsust pole olemaski, mida vaidlustada

Tühised otsused pole tühised, kui keegi neid vaidlustanud pole ja otsuste alusel tegutsetakse.

Eksid. Tühised otsused on tühised algusest peale. Kui nende alusel tegutsetakse, siis on ka tegutsemine õigusliku aluseta ja võib esitada tegutsejate vastu nõude kahjude korvamiseks.
KÜ otsuse tühisusele saab tavaliselt tugineda MTÜS § 24'1 alusel ja ka TsÜS § 38 alusel.
Seda, et tühiseid otsuseid pole vaja vaidlustada on riigikohus leidnud ka mitmes lahendis (nt 3-2-1-146-10, p11-12; 3-2-1-116-11, p19)

Energiaauditi tellimine on KÜ juhatuse kohustus vähemalt ühe liikme nõudmisel: KÜS p 15 lõige 2.

Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.

Kui mõtlesid KÜS § 15'2, siis paluks teadmiseks võtta, et energiamärgis ei ole sama asi mis on energiaaudit. Energiamärgis on meie majal olemas ja kannab mingil imelikul põhjusel klassi "C" (eeldatavalt seetõttu, et pooled korterid majas olid energiamärgise jaoks vajaliku arvestusperioodi ajal alaköetud).

[Uutma]

Hoonesiseselt toimub nn "naabriküte" ruumide vahel, kus temp. erinevus on üle 5 kraadi - ehk siis väliskoridori ja keldri-pööningu suunal põhiliselt.
Läbi välispiirete ja aknapindade toimub ikka põhiline soojakadu igas hoones, kuna õues-toas temperatuuride erinevus on kütteperioodil nii suur.

Ära unusta ventilatsiooni

Penosse pakitud renoveeritud majade puhul annavad põhiliselt ära sooja aknad, aga välispiirete soojajuhtivust on vähendatud ja nii ongi "naabriküte" tõhusam, kuid siiski marginaalne.

Meie maja ei ole pakitud penosse. Telliskivi voodri all on klaasvill, aga aknaid on küll palju. Minu korteril näiteks 12 tk.
"Naabriküte" ei ole üldsegi marginaalne kui naabritevaheline isolatsioon pole samal tasemel kui välispiirete osas ja üks naabritest kütmata jätab. Sellele on juhitud tähelepanu ka KOS 3 eelnõu seletuskirjas (§ 31).

Aga kuidas see mind nüüd ikkagi edasi aitab?

[ennkippel]

Termograafiat tehakse ka korterites sees(kui seda soovitakse) ja siis ongi näha termopildi pealt,kuhupoole soe õhk liigub-ka läbi seina naaberkorterisse või trepikotta.Trepikodade kütmata jätmine on tegelikult soojakadu,ei ole soojapatja vastas.Kohus näeb ju ka termopildi pealt,kes tegelikul keda kütab,audit on ju ametlik dokument.KOS§15.6.7,mille alusel nõuda.Muide,kuidas õiget energiamärgist saad,kui audit tegematta?

[Uutma]

Termograafiaga pildistatakse ära üks moment ja selle tulemusel on võimalik hinnata konstruktsioonide soojapidavust, mitte seda kuidas keegi pikema perioodi jooksul omi kortereid soojemaks või külmemaks reguleerib. Kusjuures hea pildi saamiseks sellest, et kust soe lekib on vajalik vähemalt 15 kraadine temperatuuride erinevus.

See, et soe õhk ALATI altpoolt ülespoole liigub ei ole vist kellelegi uudis (kui seda just mehaaniliselt alla tagasi ei aeta Ja ilmselt ka mitte see, et soojusenergia alati soojemalt külmemale objektile liigub.

Trepikoja kütmata jätmine on täpselt sama moodi soojakadu nagu ka kütmine (eriti veel sellisel juhul kui tegemist on metallist termokatkestuseta trepikoja välisustega).

[anne47]

Viidatud kohtulahendid on tekkinud ju arve saaja algatusel. Seega kohtusse tuleb pöörduda nende ebaõiglaste arvetega nii või naa.
Või oodata, kuniks ühistu algatab kiirmenetluse ja sellele vastuväite esitamisega jõuab asi hagimenetluseni?
Igal juhul ei pääse ju kohtuta antud loos.

[ennkippel]

Uutma,ma tegin postitusse paranduse § asjus,vaata.Ma arvan,et arutelu kipub imelikuks minema,tehke õigeid otsuseid õiges järjekorras ja aamen sellega.Sul kõik ju nagunii selge.

[Uutma]

KOS§15.6.7,mille alusel nõuda.Muide,kuidas õiget energiamärgist saad,kui audit tegematta?

Nõuda võib, aga üldkoosolek võib sama hästi ka otsustada, et ei taha energiaauditit ja siis tuleb lähtuda otsusest ju?
Energiamärgise saab täitsa vabalt tellida ilma energiaauditita. Energiaaudit on oluliselt põhjalikum dokument.

[Uutma]

Viidatud kohtulahendid on tekkinud ju arve saaja algatusel. Seega kohtusse tuleb pöörduda nende ebaõiglaste arvetega nii või naa.

Elen Vettuse kohtusaagas oli tema makseteatise saajaks ja advokaat tegi otsust vaidlustades vea. Oluline on tähele panna, et seadusega vastuolus oleval ja tühisel otsusel on sees vahe. Seadusega vastuolu ei too automaatselt kaasa tühisust.
Mõisavahe lahendis ei olnud hagejaks makseteatise saaja.

Või oodata, kuniks ühistu algatab kiirmenetluse ja sellele vastuväite esitamisega jõuab asi hagimenetluseni?
Igal juhul ei pääse ju kohtuta antud loos.

Siis pääseb kui ühistu saab aru, et on teinud vea ja loobub nõudest enne kohtusse pöördumist. See, kes kohtusse pöördub peab tasuma ka riigilõivu.

[Uutma]

Uutma,ma tegin postitusse paranduse § asjus,vaata.Ma arvan,et arutelu kipub imelikuks minema,tehke õigeid otsuseid õiges järjekorras ja aamen sellega.Sul kõik ju nagunii selge.

Kerge öelda, aga ma olen siin hullumajas vähemuses ja ma ei arva, et ma oleksin dirigent või napoleon

Ma olen nii Sulle kui Annele südamest tänulik kaasamõtlemast, aga mul pole siiani veel põlema löönud, et kuidas veenvalt kohtule nende kahe võimaliku otsuse ebaproportsionaalsus ära tõendada.
Läheb jah imelikuks - arutelu kipub kohati väljuma selle küsimuse piirest.

[ennkippel]

Milles siis probleem,kui te otsustate vanaviisi edasi elada?Järelikult,kui ei meeldi seal,tuleb mujale kolida!Kes ei lepi sellega,läheb kohtusse ja võidab.Muuseas tegelikult on see hea teema,kesküttest välja läinud(kaugküte lõpetatud) maju on palju ja ilmselt samad probleemid kütmisega.

[Uutma]

Milles siis probleem,kui te otsustate vanaviisi edasi elada?Järelikult,kui ei meeldi seal,tuleb mujale kolida!Kes ei lepi sellega,läheb kohtusse ja võidab.Muuseas tegelikult on see hea teema,kesküttest välja läinud(kaugküte lõpetatud) maju on palju ja ilmselt samad probleemid kütmisega.

Ei ole otsustatud vanaviisi edasi elada ju? Ja antud juhul see, kellele ei meeldi läheks küll kohtusse, aga tõendite puudumisel ei võidaks. Seepärast ma siin kaasamõtlejate näol abi otsimas olengi
Märgin igaks juhuks ära, et meie majades pole kunagi keskkütet olnudki -- algusest peale igas korteris konvektorradiaatorid.

[ennkippel]

Muuseas,kui paluda abi Korteriühistute Liidust,võidab igal juhul.Minust mitte väga kaugel oleva kortermaja paha tegelane võitis haldajat(palkas KÜL juristi),peale seda intsidenti lahkus maja haldaja alt ja tegi oma KÜ,nüüd väldib pahalane kohut-on kaotamas(lahkus ebaseaduslikult küttesüsteemist).

[Uutma]

Ei ole nii, et igal juhul võidab Olen ühe KÜL juristiga kokku puutunud. Väga mõistliku inimese muljet ei jätnud. Soovitas antud juhul küll naabrid kuu peale saata, aga kui naabrite argumendid lagedale tõin, siis tundus, et ta ei saanud aru ei "kokkuleppe" ega "tavapärase majandamise" mõistetest -- kutsus ainult tasulisele nõustamisele.
Kui päris aus olla, siis kardan, et enne KOS 3 eelnõu seletuskirja lugemist ei saa suurem osa inimestest viimasest aru (kui siiski).
Õnneks leidsin veel paar kohta, kust tasuta õigusabi saada. Vähemalt ühes nendest oli jurist väga optimistlik ja üksjagu radikaalne väites, et naabritel puudub igasugune õigus kokkuleppeta nõuda ruutmeetritepõhisest arvestusest erinevat kulude jaotust. Kahjuks polnud ta kursis ühe kohtulahendiga ja ilmselt mitte ka väga põhjalikult KOS 3 eelnõu seletuskirjas lahti kirjutatud kulude jaotamise teemaga.

[vello12]

Kui hoone ongi nii projekteeritud ja ka kasutusluba saadud, et koridoris ja keldris "külmhoone" siis on kõik OK ... millegipärast aga kahtlustan, et maja sellise ideega siiski pole.
Minu arvates ei ole tegu ühistu otsustada asjaga.. Alati võivad ju teised kaasomanikud kompenseerida tolle +7°C põrandatemperatuuri näiteks vastavate tehniliste lahendustega või siis ka kokkuleppega, et rahaliselt kompenseeritakse täiendav küttekulu (mõnele äkki meeldib jahe põrand ja ei soovi soojustust).

[ennkippel]

Uutma,kirjutad KOS 3 eelnõust,kus seda lugeda saab?

[ennkippel]

Uutma,kirjutad KOS 3 eelnõust,kus seda lugeda saab?