Korteriühistu Abi

Tere Meil Korteriühistul on 16 korterid ja nendest elab sees ainult 9 meil on ahju kütte ja talvel 7 korterid ei küta juba aastaid mõnedel hakkavad juba seinad hallitama mida ma saaks teha et nemad hakaksid kütma või mis õigused mull on

Kuna on nii süstemaatiline rikkumine,siis võiks kaaluda sundvõõrandamist.Siin portaalis on juttu selliste teemade kohta ja ka miinimumtemperatuurid,mis kohustatud korteris hoidma.

aga mis õigused mull on peale selle hoiatus,trahv või midagi muud

Kui põhikiri oleks selline,nagu Korteriühistute Liidu näidis,siis seal on kirjas osamaksu ulatuses trahvimine(võib-olla oli sõnastus teistmoodi,aga mõte jääb samaks) näiteks.Enne seda hoiatused kirjalikult.

Ahiküttega maja puhul tuleb mängu see seadusepügal Korteriomandiseadusest:

§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;

Kui naabrite korterites tekib hallitus, siis on see kindlasti tavakasutusest tekkivate mõjude ületamine ehk ühe tegemata jätmine võrdub teistele kahjude tekkimisega.
Mina soovitan sellele seadusepunktile tuginedes põhikirja muuta.

Muud ei jää üle, kui kohtutee jalge alla võtta. Esmalt tuleb teha mõõtmised, palju kütvad korterid kütmata kortereid soojendavad. Kui tahtmist on, siis kõik on võimalik.

mulle sobiks se osamaksu ulatuses trahvimine aga ei leia seda seadust

Sellist seadust ei olegi olemas. Peate KÜ põhikirjas sätestama sanktsioonid, kuid need ei ole väga seaduslikud. VÕS-st tuleneb leppetrahv s.t. korteriomanikud peavad olema kokku leppinud. Vaevalt, et mitte kütjad soovivad sellega leppida.

aga kui ma teen kooseleku ja muudame põhikirja ära ja paneme sinna sisse
et näiteks trahv osamaksu ulatuses ja kas ma saan põhikirja muuta näiteks 9 korteriga kui kokku on 16

või aki ma saan kuskile helistada ja täpselt vastatakse mulle

Põhikirja saab muuta üldkoosolek enamushäältega,kui praeguses põhikirjas pole sätestatud teistmoodi ja üldkoosoleku otsustusvõimelisust tõendab osavõtjate registreerimisleht.Nii,et 9 korterit on teil miinimum,kes peavad nõus olema.

Kuid kui need mittekütjad keelduvad seda trahvi maksmast, tuleb nagunii kohtusse minna ja tõestada, et nende tegevus/tegevusetus on teistele kahjud kaasa toonud ja sellel nö trahvil on alust.

turbalille9 kirjutas:aga kui ma teen kooseleku ja muudame põhikirja ära ja paneme sinna sisse
et näiteks trahv osamaksu ulatuses ja kas ma saan põhikirja muuta näiteks 9 korteriga kui kokku on 16

Te võite sinna lisada mida iganes, aga kui ikka keegi neid ebaseaduslikke trahve ei maksa, pole nagu kusagile kaevata. KÜ ei oma juriidilist õigust määrata mingeid sanktsioone.

Saab ju trahvi asemel vormistada näiteks hüvituse hoone põhikonstruktsioonidele ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju eest.Kui hoonet ei köeta,see ju hakkab lagunema,tekib hallitus jne.Samuti hüvitada teistele korteriomanikele küttekulud.Kui kaugküttega majades saab nõuda kütte omavoliliselt lahti ühendamisel jne. tasu küttekuludelt,miks siis ahjuga kütmise korral ei peaks saama?Siin on ainult kütteallikad teised,aga põhieesmärk-kortermaja kütmine sama. Muidugi nii ulatusliku omavolitsemisega on rohkem jama,aga kui midagi ette ei võeta on veel suurem jama.Kui üks juba kohtus kaotab,küll siis teised liigutama hakkavad.

Sama teema siin. All alumine korter ei küta ning talvel on märkimisväärselt külmem võrreldes ajaga, kui sees elati. Omanik (ettevõte) lubab probleemiga tegeleda siis, kui vesi kinni külmub. Korteris on puuküttega pliit ja ahi.

Aastaid tagasi, kui nad siin mitu korterit pooleli võileivahinnaga ära ostsid ja vesi ära külmus, siis seletas, et jah ta kütab, vaadaku ma parem keldrisse, äkki seal on kinni külmunud. Keldrisse tekivad suure külmaga miinuskraadid, aga keldritoru on soojustatud (enda kuludega loomulikult) ning olen seda ka lahti katkunud ja leeklambiga peaaegu tuliseks ajanud, aga toru oli endiselt kinni. Pole ka loogiline, et keldri toru külmub esimesena kinni, kui keldris on näiteks -5 kraadi ja esimese korruse korteris -10 või enam (lisaks aken katki neil). Siis, kui sain aru, et nad ei küta (andis võtme, et ma kütku, suure hädaga tegin seda), siis seletas, et neil ei ole raha (nende isiklikku vara vaadates pole see usutav) või soojustagu ma veetoru nende korteris.

Küsimus pole ju veetoru külmumises, vaid selles, et ta on oma korteri täiesti hooldamata jätnud.

3 kuud tagasi sai loodud ühistu ning osamaksed on nende poolt tasutud ja ta andis ka varem mõista, et ettevõttena nad saavad arved tasutud, kuid elektrilepingu lõpetasid nad millegipärast ära. Väitis, et tema kardab sädelemist ja tema seda kahju siis kinni maksta ei suuda. Saan aru, et tüütu oleks käia ahju kütmas ning pakkusin talle välja, et elektriline õliradikas peaks olema suhteliselt ohutu jätta korterisse tööle, et vähemalt plusskraadid on sees, elektri saaks võtta otse kilbist ja muu elektrisüsteemi katkestada. Tal on korteris WC, boiler, veearvesti jne, nendest on suht suva, et need on lõhki külmunud, aga mingi 20-30 eurot talvekuudel maksta ei soovi (arve saadab elektrimüüja).

Eile oli vesi kinni külmunud ning ta andis võtme, et ma kütku. Õnneks ta elab lähedal ja võtsin aegsasti puukorvi ka kaasa ning seletas, et vedagu ma oma pikendus oma korterist, et puhuriga toru üles soojenda, lisaks sain puid kah.

Kas ma peaksin ühistu esimehena talle ettekirjutuse vms tegema ning millele peaksin veel viitama lisaks korteriomandi seaduse p11-le? Millist toimivad praktikat võiks veel rakendada? Ühistu põhikiri pole nii palju täiustatud, et seal mingeid sanktsioone kirjas oleks ning nagu ma aru saan, siis ega see väga palju ei loegi.

Küttekaabel veetorudesse teeb elu tunduvalt lihtsamaks. Ühekordne investeering ja edaspidi väike elektrikulu.
https://www.google.ee/search?q=elektrik ... TF-8&hl=et

lasnakas kirjutas:Küttekaabel veetorudesse teeb elu tunduvalt lihtsamaks. Ühekordne investeering ja edaspidi väike elektrikulu.
https://www.google.ee/search?q=elektrik ... TF-8&hl=et

Neid pannakse mitteköetavatesse ruumidesse.

Küttekaabel veetorudesse pannakse sellistesse ruumidesse või sellistesse kohtadesse, kus veetorudel on oht külmuda, ka välistrassi, mis maapinna lähedal. Andur hoiab temperatuuri teatud tasemel, millest allapoole ei lähe ja veetorud ei külmu. Vahet ju pole kas ruumi vahel köetakse või üldse mitte ei köeta, andur teab ise millal vool peale lasta ja millal mitte kütta. Tean omast käest, et ühel talvel paari nädala jagu täiesti kütteta majas -20-25 välisõhu juures hoidis andur koos küttekaabliga veetorud soojas. Suvel võib selle kütte täiesti välja lülitada, kuid võib ka sees olla, ega see soojaga nagunii ei küta.