parkla
Moderaator:Heino
-
- Üüriline
- Postitusi:3
- Liitunud:18 Jaan 2011 10:34
- Asukoht:Tartu
Palun abi!
Kas on õigus juhatusel juhatusekoosolekul otsustada KÜ parkimiskorra ja valida
parkimiskorra täitmist kontrollida ning rikkumiste eest trahvida AS Ühisteenused. Korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel? Kas ei pea seda arutama ja otsuse võtma üldkoosolek?
Kas on õigus juhatusel juhatusekoosolekul otsustada KÜ parkimiskorra ja valida
parkimiskorra täitmist kontrollida ning rikkumiste eest trahvida AS Ühisteenused. Korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel? Kas ei pea seda arutama ja otsuse võtma üldkoosolek?
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: parkla
Kui juhatusele on antud sellised volitused üldkoosoleku poolt, või on põhikirjas kirjas juhatusele antud sellised õigused, võib juhatus sõlmida lepingu Ühisteenustega.
Re: parkla
Ei ole päris nii, nagu ennkippel seletas.
Kui KÕIK kaasomanikud on vastu võtnud otsuse ühistu juhatusele sellise volituse andmiseks ... ainult siis on sellel ka juriidiliselt võimu. Ei ühistu ega selle juhatus või üldkoosolek ei korralda kinnistu kasutamist, KUI see pole vajalik ühistu eesmärkide saavutamiseks (keegi loll pargib prügimaja ust pidevalt kinni, siis tulebki ühistu rahade eest kohased liikluskorraldusvahendid paigaldada, sest prügimajandus on ühistu tavapärane majandustegevus).
Eravalduses parkimisel on Riigikohus teinud kunagi väga olulise otsuse, lisaks aitab ka Tuleohutuse seadus.
Kui KÕIK kaasomanikud on vastu võtnud otsuse ühistu juhatusele sellise volituse andmiseks ... ainult siis on sellel ka juriidiliselt võimu. Ei ühistu ega selle juhatus või üldkoosolek ei korralda kinnistu kasutamist, KUI see pole vajalik ühistu eesmärkide saavutamiseks (keegi loll pargib prügimaja ust pidevalt kinni, siis tulebki ühistu rahade eest kohased liikluskorraldusvahendid paigaldada, sest prügimajandus on ühistu tavapärane majandustegevus).
Eravalduses parkimisel on Riigikohus teinud kunagi väga olulise otsuse, lisaks aitab ka Tuleohutuse seadus.
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: parkla
Vello, siin loevad nüansid. Korteriühistu kõrgeim organ on üldkoosolek ja loevad otsused, mis üldkoosoleku poolt vastu võetud ja mida ei ole vaidlustatud kuu aja jooksul. Sinu poolt kirjeldatud kõigi kaasomanike nõue on ainult siis, kui koosolekut kokku ei kutsuta( korteriomandiseadus §17p.3.). Tsiteerin korteriühistu seadust: §2 Korteriühistu mõiste. Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja (toonitan)maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Kui parkla on korteriühistu kaasomanike maa peal, siis ühiste otsustega võib seda majandada. Küll aga võib vaidlustada antud otsused, kui nende tegemisel on tehtud näpukaid(näiteks juhatuse otsus ilma volituseta jne.), või rikutud otseselt seadusi.
Re: parkla
ennkippel, seadusele lisaks tuleb tutvuda ka Riigikohtu otsustega. Tuletan meelde, et Riigikohtu otsused on võrdsustatud seadusega. Just Riigikohus oligi see institutsioon, mis sedastas, et parkimise korraldamiseks kinnistul läheb vaja kõikide omanike nõusolekut.
Kuidagi kentsakas tundub, et asutan ise MTÜ (mida KÜ ju ongi) ja keelan iseendal oma kinnistul parkimise.
Vastavalt Riigikohtu otsusele ei peagi kõiki otsused kiirustama kuu jooksul vaidlustama, teatud juhtudel on otsused tühised alates nende vastuvõtmise hetkest.
Kuidagi kentsakas tundub, et asutan ise MTÜ (mida KÜ ju ongi) ja keelan iseendal oma kinnistul parkimise.
Vastavalt Riigikohtu otsusele ei peagi kõiki otsused kiirustama kuu jooksul vaidlustama, teatud juhtudel on otsused tühised alates nende vastuvõtmise hetkest.
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: parkla
Ma tahtsin väita seda, et Riigikohtu otsus võib olla erinevatel juhtudel erinev, oleneb algandmetest ja sellest, kas korteriühistu on käitunud õigesti oma otsuste tegemisel. Esmalt peaks ikka teadma, millisest otsusest jutt käib, siis saab seda lahata.
Re: parkla
Ei ole vahet, kas Riigikohtu otsus lahendas Narvas või Tartus kinnistul parkimist, otsus kehtib ikka terves Eestis ja sõltumata sellest, kas KÜ käitus õigesti või valesti, sest kinnistul parkimine ei kuulu KÜ pädevusse (kui kõik kaasomanikud pole KÜ selleks volitanud).
Riigikohus: "Kolleegium leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega."
Riigikohus: "Kolleegium leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega."
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: parkla
Tubli oled, aga mis on lahendus? Need samad korteriomanikud teevad selle konsensusliku otsuse ikka koosolekul(kas siis kokku kutsutult või kirjalikuna), mille korraldab korteriühistu. Ja nagu ma aru saan, on siin juttu kaasomanike takistamisest parkimisel, see tähendab juba korteriühistu valest lähenemisest asja lahendamisel. Minu arusaamise järgi tuleks ikka kõigile võrdsed võimalused luua, siis sellist olukorda ei tekigi. Küll tuleb siin välja vastuolu parkla hooldamisel. KÜ peab hooldama parklat ja ka remontima, aga seda tegevust takistavaid tegureid kõrvaldada ei tohi. Kas pole imelik?
Re: parkla
Kuidas üldse on suudetud parklakohtade jagamine ühistutes ära teha.
Kui on 100 korterit, siis on ju õiglane teha parkla 100 kohaga ja panna igale kohale korterinumber külge.
Aga siis piisab ühest korteriomanikust, kellel on kaks autot ja kes sellise jaotusega ei lepi. Kogu üritusel vesi peal.
Kui on 100 korterit, siis on ju õiglane teha parkla 100 kohaga ja panna igale kohale korterinumber külge.
Aga siis piisab ühest korteriomanikust, kellel on kaks autot ja kes sellise jaotusega ei lepi. Kogu üritusel vesi peal.
Re: parkla
anne47, uute korterelamute puhul on alguses üks omanik (arendaja), tema teebki notaris parkimiskorra kokkuleppe (ehk siis numbrid parkimiskohale ja ka märge kinnistusraamatusse). Teie asi on hiljem otsustada, kas ostate korteri ühe parkimiskohaga või ei osta. Kui Teil raha palju siis mõni arendaja pakub ka mitut parkimiskohta, kui raha vähem siis saab ka ju kaasomaniku eelisostuõigust kasutada täiendava parkimiskoha ostmiseks (sõltub muidugi parkimiskoha juriidlisest staatusest, kas eraldi korteriomand või siis kaasomandis ja kasutuskorraga).
Vanade majade puhul on asi muidugi keerulisem, sest tüüpselt siiski ruumi pole ja parkimine toimub meetodil "kes ees see mees". Samas keegi ei keela huvitatud isikul kohtu poole pöördumast (eriti veel kui palju korteriomandeid) ja lasta kohtul sätestada parkimiskord.
ennkippel: ühistu ei pea hooldama parklat. Aga kui omanikud seda soovivad siis omanikud järelikult ka hoolitsevad selle eest, et autod jalgu ei jääks hooldamisel. Minu ühistus esimesel aastal paar lolli parkisid kinni prügimaja ukse, üks kord äravedamist ja rohkem probleeme pole. Pargiti ka evakuatsiooniteid kinni, Päästeamet ja trahvid ning valestiparkimine lõppes.
Vanade majade puhul on asi muidugi keerulisem, sest tüüpselt siiski ruumi pole ja parkimine toimub meetodil "kes ees see mees". Samas keegi ei keela huvitatud isikul kohtu poole pöördumast (eriti veel kui palju korteriomandeid) ja lasta kohtul sätestada parkimiskord.
ennkippel: ühistu ei pea hooldama parklat. Aga kui omanikud seda soovivad siis omanikud järelikult ka hoolitsevad selle eest, et autod jalgu ei jääks hooldamisel. Minu ühistus esimesel aastal paar lolli parkisid kinni prügimaja ukse, üks kord äravedamist ja rohkem probleeme pole. Pargiti ka evakuatsiooniteid kinni, Päästeamet ja trahvid ning valestiparkimine lõppes.
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: parkla
Vello, Sa ütlesid, et ühistu ei pea hooldama parklat? Seda väidet ei saa rakendada kõigi ühistute kohta. Miks siis? Nimelt on asulaid ja linnu, kus osad tänavad ei kuulu linnale(linn ka ei hoolda), see tähendab, et on omal ajal erastatud juba selliselt ja sellisel juhul tulebki vaidluskoht ka antud kohtulahendi üle. Paraku elan ka mina sellisel tänaval. Kõik vajalikud tööd tuleb majadel(kas siis ühisused või KÜ) omal tellida või ise ära teha, ning parkla on tee laiendus.
Re: parkla
ennkippel, seda väidet ei peagi kõigi ühistute kohta rakendama!
Näiteks minu ühistus ei koristata ühistu eelarvest väliparkla parkimiskohtadelt ei lund ega suvel muud prahti. Küll aga samas parklas asuvat evakuatsiooniteed, sest see on seadusest tulenev kohustus, seega ühistu ülesanne ja eelarves selleks ka oma rida. Arvatavasti sama kohustus ka Teil too erastatud tee näol, kui see tee on Päästeametile ainsaks juurdepääsuks või kui Päästeamet nõuab kahte juurdepääsuteed, mis suurte korterelamute puhul on täitsa tavaline.
Kunagi sai ka hinnapakkumine võetud väliparkimiskohtade hooldamiseks ja leidsime, et arendame ise omi muskleid ja igaüks hoolitseb omaenda parkimiskoha eest ise (notari kinnitusega parkimiskohad). Majadealune parkla on täies ulatuses evakuatsioonitee, seega selles osas ühistus ei olnud isegi mingit vaidlust.
Niikaua, kui parkimine ei ole seotud ühistu eesmärkidega, ei kuulu kinnistu kasutamise reguleerimine kuidagi ühistu pädevusse, kui kõik kaasomanikud ei otsusta teisiti vastavasisulise otsuse näol. Nigel on see, et meite politseil (ja ka KOV) on sama väär arusaam, küll aga unustavad nad kinnitatud detailplaneeringu, kus laste mänguväljakul siiski mootorsõidukitega igapäevasel ei liigelda ega pargita (va hoolduseks vajaminev, päästeametist ja politseist rääkimata).
Näiteks minu ühistus ei koristata ühistu eelarvest väliparkla parkimiskohtadelt ei lund ega suvel muud prahti. Küll aga samas parklas asuvat evakuatsiooniteed, sest see on seadusest tulenev kohustus, seega ühistu ülesanne ja eelarves selleks ka oma rida. Arvatavasti sama kohustus ka Teil too erastatud tee näol, kui see tee on Päästeametile ainsaks juurdepääsuks või kui Päästeamet nõuab kahte juurdepääsuteed, mis suurte korterelamute puhul on täitsa tavaline.
Kunagi sai ka hinnapakkumine võetud väliparkimiskohtade hooldamiseks ja leidsime, et arendame ise omi muskleid ja igaüks hoolitseb omaenda parkimiskoha eest ise (notari kinnitusega parkimiskohad). Majadealune parkla on täies ulatuses evakuatsioonitee, seega selles osas ühistus ei olnud isegi mingit vaidlust.
Niikaua, kui parkimine ei ole seotud ühistu eesmärkidega, ei kuulu kinnistu kasutamise reguleerimine kuidagi ühistu pädevusse, kui kõik kaasomanikud ei otsusta teisiti vastavasisulise otsuse näol. Nigel on see, et meite politseil (ja ka KOV) on sama väär arusaam, küll aga unustavad nad kinnitatud detailplaneeringu, kus laste mänguväljakul siiski mootorsõidukitega igapäevasel ei liigelda ega pargita (va hoolduseks vajaminev, päästeametist ja politseist rääkimata).
-
- Üüriline
- Postitusi:3
- Liitunud:18 Jaan 2011 10:34
- Asukoht:Tartu
Re: parkla
Aga mis teha kui majas on 67 korterid ja ainult 38 parkimiskohta? Ja selles majas on äripind. Üldkoosolekul otsustatakse kasutama AS Ühisteenused teenust. lepingus on järgmine P "Kui sõiduki juht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates käesolevates tingimustes sätestatud korda, on sõiduki juhil kohustus parkla operaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot."
Kas üldkoosolekul on selline pädevus otsustada kasutada teenust AS Ühisteenused?
Kas üldkoosolekul on selline pädevus otsustada kasutada teenust AS Ühisteenused?
Re: parkla
Kui parkimise korraldamine on vajalik ühistu eesmärkide saavutamiseks siis loomulikult võib parkimise kontrollimise teenust sisse osta kasvõi Ühisteenustelt. Ilmselt äripinna kliendid kuritarvitavad nimelisi parkimiskohti ja on täitsa loogiline, et omanikud soovivad kontrolli.
-
- Üüriline
- Postitusi:3
- Liitunud:18 Jaan 2011 10:34
- Asukoht:Tartu