Korteriühistu Abi

Tere,

Kas keegi saaks mulle öelda, mis punktid tingimata peaksid tänapäeval olema kodukorras? Laadisin siit dokumendi, kuid see on ju 7 aastat vana, ka mujalt parimat varianti pole. Seega sooviski teada, kellel ja mis punktid on lisatud kodukorda mis on tõesti väga olulised. Äkki saaks keegi ühe kehtiva eksemplari mulle saata lugemiseks ja uurimiseks?

Peeter

Kodukorra punktid on ju igas ühistus erinevad ja tavaliselt sätestatakse konkreetsed asjad, mis on koosolekutel kokku lepitud - meil nt näitude esitamise kord (mis kuupäevaks ja kuhu esitada), öörahu aeg, trepikojas asjade hoiustamise keeld, suuremõõtmelise prügi konteineri juurde ladustamise keeld jm nipet-näpet asjad, mis on vajalikud teada nii ühistu liikmel kui suvalisel elanikul.

Kasutaks teemat ära ja küsiks seda, et mis sanktsioonid saab määrata kodukorra korduva rikkumise eest? Ühistu ei saa ju trahvida, seega mis variandid siis veel jäävad? Panna majas ja maja ümbruses hooldustöid tegema aga kui inimene ei lähe? Sundida ju kedagi ei saa!

Ühiskasutatavates ruumides asjade hoiustamisel saab ühistu peale korduvaid hoiatusi tellida konteineri ja koristaja ning arve esitame pärast korda rikkunud elanikule.
Aga võtame näiteks linnusöötjad ja akendel vaipade jm kloppijad. Oma tegevust nad ei lõpeta aga trahvida neid ei saa.

Ikka sama lähenemine nagu anne47 kirjutab.
Kodukorra sätestamine ja selle rakendamine ning sanktsioonid kõik juhatuse poolt ettepanek esitada üldkoosolekule arutamiseks vastuvõtmiseks kinnitamiseks.

tull6 kirjutas:Ikka sama lähenemine nagu anne47 kirjutab.
Kodukorra sätestamine ja selle rakendamine ning sanktsioonid kõik juhatuse poolt ettepanek esitada üldkoosolekule arutamiseks vastuvõtmiseks kinnitamiseks.

Ma hetkel koostangi kodukorda ja olen jäänud toppama sinna punkti, et mis järgneb kodukorra korduvale rikkumisele. Ja mitte midagi ei tule pähe, mis ettepanek teha, kuna ühistu ei saa trahvida, kodukord ei saa olla vastuolus seadustega! Niisamuti ei saa ju sundida kedagi ÜKT-d tegema kui inimene ei tule seda tegema. Mis võimalused veel siis on?

Mitte, et meil selliseid probleemseid isikuid siin oleks aga see on rohkem tuleviku tarbeks, et kui peaks probleemid tekkima.

Linnusöötjad - üldkoosolek otsustab, et lindude sita ärakoristamise eest autodelt ja majaseinalt tuleb arve esitada lindude söötjale.
Sama on vaibakloppijatega - tolmutab majaseinad ära, tellitakse puhastus ja tolmutaja maksab.
Sätestada ka kord, mismoodi need korrarikkumised fikseeritud peavad olema.

Inimesed, kes koristamises ei osale - üldkoosolek otsustab nt, et neile määratakse kõrgem ühekordne hooldustasu.

Kõik on teie enda üldkoosoleku pädevuses, kuidas reeglid teete ja mis reeglite rikkumisega kaasneb.

anne47 kirjutas:Linnusöötjad - üldkoosolek otsustab, et lindude sita ärakoristamise eest autodelt ja majaseinalt tuleb arve esitada lindude söötjale.
Sama on vaibakloppijatega - tolmutab majaseinad ära, tellitakse puhastus ja tolmutaja maksab.
Sätestada ka kord, mismoodi need korrarikkumised fikseeritud peavad olema.

Inimesed, kes koristamises ei osale - üldkoosolek otsustab nt, et neile määratakse kõrgem ühekordne hooldustasu.

Kõik on teie enda üldkoosoleku pädevuses, kuidas reeglid teete ja mis reeglite rikkumisega kaasneb.

Suur äitäh, nüüd mu mõte hakkas liikuma!

anne47 on põhimõtteliselt õigel teel ja seega õige pisut täiendaks:
KÜ ei asutata lindude söötmiseks, kortermaja ka ei ehitata selleks, seega pole tegu KÜ eesmärgipärase tegevusega;
jne

Nõus ei saa olla koristamises osalemise "trahvimisega". Märgake endi seas puuetega inimesi. Riigikohus on selles osas otsuse teinud, selle "kõrgema ühekordse hooldustasu" ellimineerimiseks piisab ühes avaldusest.

Kodukord on sellest suhtes mõttetu, et seadus on siiski ülimuslikum, aga mõttekas selles osas, et enam mõistusega inimesi sellest vabatahtlikult ka kinni peab. Loodetavasti mõni valestiparkija ja öösel lärmaja kodukorda lugedes mõistusele tuleb.

Juhin tähelepanu sõnale hooldus, mille all mõtlete koristamist. Eesti standardite järgi liigitatakse koristamist heakorra alla, kompleks 300 heakord milles 310 on krundihooldus, 330 siseruumide koristamine(EVS807 : 2010). Heakorra korraldamiseks võib tasu võtta, aga kõigilt ühesugusel alusel, korteriomandi 1m2 kohta. Kui põhikirjas on teistmoodi kokku lepitud ja seal kõigi kaasomanike allkirjad, võib ka põhikirja järgi tasu küsida. Probleem võib tekkida siis, kui keegi kaasomanikest vahetub ja tema allkirja pole. Seega tuleb vahet teha KÜ tavapärasel majandamisel ja kaasomanike otsustel(parkimine, kaasomandis olevate tehnosüsteemide muutmine jne.) Samas on korteriomanikul kohustus kaasomandit(krunt, trepikoda jne.) korras hoida, mis tekib korteriomandi soetamisega EV-s.

Me ei oska ka midagi teha tuvide söötjaga 4. korrusel! Selles püstakus ei saa keegi rõdul pesu kuivatada - täis lasevad! ükskord lugesime rõdude ääre peal üle 50 tuvi!

Üldkoosolek - kirjalik hoiatus korteriomanikule - kui korteriomanik ei reageeri, sundvõõrandamise hoiatus - korteriomanik endiselt ei reageeri - sundvõõrandamise algatamine kohtu kaudu. Tähtis on fikseerida faktid(elaniku tuvide söötmine jäädvustada kuupäevaliselt pikema aja jooksul). Kodukorras võiks olla punkt vastavatele tegevustele või mitte reageerimistele, mis võivad viia sundvõõrandamise algatamisele.