Korteriühistu Abi

Enn, on kaks iseasja, kas tegemist on konkreetsele korterile parklakoha kinnistamisega või parkimise korraga, kus kõik KÜ liikmed võivad KÜ loaga parkida ja võõrad ilma loata mitte. Kõigil KÜ liikmetel on võrdsed õigused, kedagi ei eelistata. Omadelegi ei jätku kohti ja täiesti põhjendatud, et KÜ üldkoosoleku poolt kinnitatud parkimiskorra eirajaid, lubadeta, trahvitakse.
Konsensus (üksmeel 100%) on vajalik siis, kui üks korteriomanik saab parkimiskoha ja teine mitte, alalise parkimiskoha - just sellest oli neis kohtumäärustes juttu.

ASJAÕIGUSSEADUS https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015041
§ 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
(1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

Näiteks Tallinnas on linn andnud parkla maa-ala KÜ-le tasuta kasutamiseks 15 aastaks. ÜK on häälteenamusega otsustanud, et seda ühist asja võivad kasutada kõik KÜ liikmed vastava loa olemasolul ja võõrad mitte. Siin ei ole mingit konsensust vaja.

Lasnakas, palun pöördu EKÜL koolitajate(juristid Urmas Mardi, Margus Saulep) poole küsimusega, siin pole mõtet vaielda rohkem. Ja omavalitsuste maal kehtivad omavalitsuste otsused.

lasnakas, Teil on asjad natukene sassis.
Riigikohus võib põrgata asju täpselt sinna, kui Riigikohus heaks arvab. Asjas nn 151-10 tegi ju avalduse esitaja kõik õigesti: esitas kohtule taotluse kaasomandi kasutamiskorra kehtestamiseks, sest kaasomanikud ei jõudnud omavahel üksmeelele. Nii seadus aga käsibki ju toimetada! Egas ometigi Riigikohus ei hakka inimestele parkimiskohtasid otsustama! Viimast tegevust teevadki alama astme kohtud, mitte kõrgeim aste!
Kui Tallinna linn annab KÜ-le parkla kasutada siis parkla omanikuks jääb endiselt Tallinna linn, MITTE KÜ liikmed, seega ei otsusta KÜ liikmed ka parkla kasutuskorra üle. Tihtilugu aga lepib KOV (sel juhul Tallinna linn) kasutamisele andmise lepingus kokku, kuidas parklakohti jagatakse. Kui KOV ja KÜ lepivad kokku, et see saab toimuma KÜ üldkoosoleku otsuse alusel siis sellel otsustamisel ei ole midagi pistmist kaasomanike otsusega, sest parkla maa-ala omanik ei ole KÜ, on KOV. KÜ liige ei pea autot sellel renditud maa-alal parkima ja ei pea ka tasuma mingeid kulusid selle renditud maa-ala osas. Kui aga KÜ koosolekust võtavad osa kõik kaasomanikud ja hääletavad üksmeelselt selle poolt, et linnalt võetakse rendile (ka tasuta) parkimiseks maa-ala, siis maksavad kõik KÜ liikmed ka rendile võetud maa-ala hooldamise jmt kulusid. SEST see otsus tehti kõikide nõusolekul!

Jätkuvalt, kuidas fikseerite, et tegu võõra autoga? Minu kui KÜ liikme auto läks katki, võtsin rendist paariks päevaks kasutusele rendiauto, ja hommikul avastan tööle minnes, et rendiauto on teisaldatud? Või ... läksin autoga teise Eesti otsa ja lubasin isal parkida tema auto (minu omandis olevale kohale) minu kaasomandis olevale maatükile kooskõlas Liiklusseadusega. Ja siis auto teisaldatakse? Lapsus ³. Ah et annan KÜ esijuhatajale teada, Te ikka kujutate ette, milline koormus langeb nende kümnete teadete töötlemiseks, kui ühistu on natukenegi suurem?

vello12 kirjutas:KÜ võiks olla kaval: pargitud tundmatu auto muudab võimatuks kinnistu hooldamise jne. Hooldamine aga on KÜ üks peamisi eesmärke, seega teisaldatakse ka eravaldusest, sest ka eravalduses kehtib Liiklusseadus (järjekordselt on sellele hinnangu andnud ka Riigikohus). Meil parkis üks lammas prügimaja ust pidevalt kinni, loomulikult piisas KÜ esimehe kõnest politseisse, sest prügimajandus on KÜ üks eesmärkidest.

Teil on siis vedanud. Meil oli suvel parkla suurpuhastus ja selle joonimine. Info sai edastatud ühistu meililisti ja pandud trepikodade infotahvlitele. Õigel päeval oli parkla autodest peaaegu tühi. Seisis üks tundmatu auto. Helistasin politseisse. Nemad kohe küsima, et kas mul on paigaldatud parkimist keelavad märgid? Seletasin, et märke pole paigaldatud ja on paigaldatud teated. Politsei saatis selle peale pikalt, et nemad siis ei saa aidata. Soovitati helistada liiklusliinile. Helistasin, kuid tulemust ei saanud. Liiklusliin helistas omanikule ja kuna omanik telefoni vastu ei võtnud siis ei saanud ka nemad midagi teha. Mulle omaniku kontakte ei antud, et saaks ise teda taga ajada. Seetõttu tuli puhastustöö ära teha poolikult ja üks parkimisjoon jäi ka maha joonimata.

ennkippel kirjutas:Aga kas maja kaasomanike koosolek on andnud volituse korteriühistule parkimise korralduse reguleerimise lepingu sõlmimiseks?
Siit võiks hale laks tulla korteriühistule, kui keegi korteriomanikest sellele vastu on.

Kas antud otsuse poolt peab olema kaasomanike häälte enamus või on vajalik kõigi kaasoamanike nõusolekut?

Kas olen nüüd asjast õigesti aru saanud

Varjant A. Kaasomanike koosolek võtab vastu otsuse, et iga korter saab ainult ühele autole parkimiskaardi ja autod, millel parkimiskaart puudub saavad Ühisteenuste poolt trahvi ja auto teisaldatakse.
Kuna siin piiratakse kaasomanike õigusi, siis siin on vajalik kõigi kaasomanike nõusolekut.

Varjant B. Korteriomanike üldkoosolek võtab vastu otsuse, et iga korter saab piiramatult autode parkimiskaarte ja autod, millel parkimiskaarti pole armatuurlauale paigaldatud saavad Ühisteenuste poolt trahvi ja need autod kuuluvad teisaldamisele.
Siin on ju kõigile antud võimalus saada piiramatult kaarte ja kellegi õigusi ei rikutud. Kui korteriomanik on lohakas ja ei pane kaarti arnatuurlauale, siis on see tema probleem, sest kaart on talle ju väljastatud.
Kas siin saab siis vastu võtta otsuse KÜ liikmete üldkoosoleku liht häälteenamusega?

PS. Ega kellelgi ei ole parkla kasutuskorra näidist. Oleks väga tänulik, kui keegi selle siia lisaks või saadaks minu meilile vaid@hot.ee

V.Aid,
ainus võimalus on varIant A.
Samas vaatasin, et me oleme vist kõik valesti vastanud: väidetavalt on kinnistu KÜ omand? Kas kinnistusraamat seda ka väidab? Pakun, et EI ...

Minu teada on parklaid 2 tüüpi. Ühed parklad asuvad linna maal ja teised parklad asuvad KÜ kinnistul. Olime kunagi elamuühistu ja saime siis suure maatüki erastada. Peale KÜ moodustamist tuli kogu maa KÜ-le üle. Seega peaks kinnistu olema KÜ liikmete kaasomandis.

Kui ainus võimalus on varjant A, siis tähendab see seda et parkimist ei olegi võimalik kuidaga seaduslikult korraldada. Meie ühistus on 120 korterist momendil pärimine pooleli 5 korteris ja ühe korteri omanik elab Venemaal ja ühe korteri omanik elab Saksamaal. Korterites elavad nende vanemad. Omanikud käivad korra või kaks aastas neil külas.

Kas on veel mõni võimalus asja kuidagi seaduslikult parkimist korraldada.

V.Aid,
kuidas on võimalik, et peale KÜ moodustamist tuli kogu maa KÜ-le ja seega siiski peaks kinnistu olema KÜ liikmete kaasomandis? Peab ikka päris loll olema, et KÜ moodustamisega teha oma kinnisvarast vallasvara!
Kinnistusraamatust vaadake, kes on omanik. Pakun välja, et KÜ-t Te sealt ei leia. KÜ luuakse hooldamiseks ja haldamiseks (haldamine EI OLE omamine).

Venemaa jmt Saksamaa omanike puhul saab alati pöörduda kohtu poole tahte tuvastamiseks. Lõppeks on omaniku enda probleem, kui ei jäta kontakti ja ei viitsi oma omandi osas kaasa rääkida. Hilisemalt ongi kohtu otsus aluseks näiteks parkimiskohtade jagamiseks.

Õigus Vello, KÜ majandab ainult kaasomanike vara ja pole omanik, isegi omanikuta korter jääb pärandiga kaasomanikele. See tähendab, peavad võrdelist kasu saama. Siit siis ka parklad ainult kaasomandis, kui ei ole korteritele kinnistatud mingil viisil. Näiteks ridaelamu boksid, kus on loodud KÜ, võib maa olla boksi omaniku oma. Mis puutub Venemaad või Saksamaad, siis saab alati ju volituse kirjutada varakult jamade ärahoidmiseks. Aga pärimise korral, mis võib pikale venida, aitab ainult kohtu otsuse lahend.

Aga mida arvata sellisest varjandist, et kaasomanike koosolek võtab lihthäälte enamusega vastu otsuse, et iga korter saab 1 (või 2) korteripõhist (või autopõhist) parkimiskaarti ja parklas võib auto seista ainult siis, kui kaart on paigaldatud armatuurlauale. Kui kaart puudub, siis võib juhatuse poolt väljavalitud parkimist korraldav firma (MUPO või Ühisteenused) teha antud autole trahvi ja auto teisaldada. Kuna kõik autod nagunii parklasse ei mahu, siis saavad parkida lubadega autosid parklasse kuni parkla täitumiseni.

Nagu olen aru saanud, et antud otsus ei ole seadusega kooskõlas, sest reeglina tuleb koosolekule 50-60% kaasomanikke. Aga ma arvan, et ka need kaasomanikud, kes koosolekule ei viitsi tulla on otsusega nõus, sest meil on probleemiks see, et maja kõrval asub lasteasutus ja pidevalt seisavad meia parklas võõrad autod ja omadel puuduvad parkimiskohad.

Ja kui keegi kaasomanikest ei ole antud otsusega nõus (näiteks temal on 4 autot ja tema sooviks kõigile parkimislubasid) siis peab ta kohtusse pöörduma olemasoleva otsuse muutmiseks ja uue parkimiskorra määramiseks.

Küsimus selline, et kas see varjant oleks mõeldav ja millise otsuse teeks sellisel juhul kohus?

V.Aid kirjutas:Paraku KÜ territoorium ei ole avalik ruum vaid on era ruum ja siit ei viida minema.

Kui Sul on see õnnestunud, siis oleksin väga tänulik, kui saaks selle firma kontaktid kes auto minema viis.

Arvatavasti see kirjavahetus on sind oma murega küll päris hulluks ajanud?

Mul on 96 krt. ühistu päris kesklinnas ja Europark teenindab ühistu parklat, kõik toimib mitu aastat.Saada oma meili aadress minu kontole ja selgitan ühistu parkimiskorraldust.
Pärimised ei puutu ühistusse üldse, maailmas kus iganes elamine on ühistu poolt korraldatud oma sisemiste dokumentidega.

Asjaõigusseadus annab Teie kinnisasja valduse äravõtmisel (loe: parkimine selleks mitte ettenähtud kohas, parkimiskokkuleppe korral) õiguse omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kusjuures omavolitseja vastu võib valdaja kasutada jõudu (hädakaitsepiire ei tohi ületada)!
Maakeeli väljendudes ... ärge kohe pasunasse andke, moblaga videoge, et järgmine kord hakkab toimima omaabi (§ 41). Kui mõistus kohale ei jõua siis ... ikkagi ei tohi pasunasse anda, kutsuge politsei.