Parkimine ühistu territooriumil?

[Roland66]

Vedaja on tellimuse teostaja, tööde tellijaks KÜ, seega vastutajsks tema, kui on tegemist ebaseadusliku otsusega. Ma arvan, et kui KÜ üldkoosolek otsustanud parkimist reguleerida ja paigaldada märgid, siis ei ole seal midagi ebaseaduslikku. Teisalddaja peaks olema samuti pisavalt kompetente oma igapäeva töös.

[k24]

Vedaja on tellimuse teostaja, tööde tellijaks KÜ, seega vastutajsks tema, kui on tegemist ebaseadusliku otsusega. ....

Kas sa veaks ilma lepinguta ära ? Suvaline inimene kusagilt helistab, et tule vii ära ja lähed ? Mina küll mitte.

[Roland66]

Ilmselt ta küsib tellijalt esindusõigust või vaatab äriregistrisse, kes on juhatuse liige. Teisaldamine on seotud teenuse osutamisega ja tasu saamisega, seega peab olema teenuse osutja olema veendunud tasu saamises. Leping võidakse sõlmida mingi perioodi peale või on leping ühekordne.

[k24]

Näedsa, ikkagi jõuame lepinguni välja Roland. Tull6, kui sa tead, äkki saad meile tutuvastada, et kuidas siis asjad täpsemalt käivad.

[Serial_]

Tere kõigile foorumlastele,

On tekkinud üks eriti nõme situatsioon parkimisega. Ühistu otsustas luua maja juurde parkimiskohad, kuid kuna maja enda alla kuuluval maal ruumi ei olnud, tehti asi mingi nipiga linna maale, haljasala arvelt tehti kohti juurde, jooniti ja nummerdati. Kuid ühistu esimees on paduvenelane ja kohad jaotati enda äranägemise järgi, sõpradele ja rahvuskaaslastele. Mõnele korterile anti lausa kaks-kolm kohta, kuid korteri elanikest keegi autot ei kasutagi, samas meil on korteri kohta näiteks kaks sõidukit. Korter on ka kogu maja peale, ruutmeetrite järgi, üks suurimaid. Avaldus sai õigel ajal esitatud ning seega selle taga probleem olla ei saa.
Nüüd on ühistu esimees pakkunud välja, et võiks nendele, kes kohta ei kasuta, selle kasutamise eest renti maksta. No püha müritstus - see on täielik sigadus ju. Lisaks olevat mingi diil mupoga, et kõik valesti pargitud sõidukid viiakse minema.
Kuna tegemist on linna maaga, siis ma selle üle ka eriti ei imestaks.
Mul on tekkinud küsimus, et kuidas saab eraisik üldse rajada niisama linna maale parkla ning seda siis enda äranägemise järgi kasutada? Avalik tee on ju siiski kõigile kasutamiseks ning keegi ei saa keelata teist isikut avalikku teed, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, seda teed kasutamast. Minu teada, peaks kõik sellised lepingud (isegi kui need olemas on, samas ühistu esimees keeldub mulle neid näitamast) olema üldjuhul tühised, kui linn seda maad just eraldi välja ei rendi. Samas mingit tasu keegi selle kasutamise eest ei maksa.
Mõtlesin linnaosa valitsusele vastava teabenõude esitada, eks vaatab, mis nemad esialgu kostavad.

[suisse]

Nüüd on ühistu esimees pakkunud välja, et võiks nendele, kes kohta ei kasuta, selle kasutamise eest renti maksta.

Kas midagi tobedamat ja ebaseaduslikumat annab välja mõelda parkimise koha pealt.
Maa ei kuulu parkimiskoha "omanikule", autot pole tal ka mida parkida ja raha maksame talle mitteomanikule.

Igal juhul esita teabenõue antud asjas maa õigele omanikule.

Selline KÜ esimees tuleb ametist vabastada, kui ta ei tea mis toimingud kuuluvad tema kompententsi.

[Vahtrapuu]

Parkimine maja juures on kuum teema ja koha saamiseks mõeldakse välja jahmatamapanevaid skeeme. Oman korterit Tallinna kesklinnas 41 korteriga elamus, kus parkimine maja ees on tasuline. Maja juurde kuulub kinnine sisehoov,kuhu mahub parkima 13-14 autot. Korteris elas paar aastat üüriline,kes autot ei omanud ja kui ise mõnel korral seal käisin, siis parkisin auto sisehoovi, kui seal juhtus olema vaba koht. Peale üürilise lahkumist, läksin oma korterisse ja tahtsin autoga sõita hoovi, et maja tagaukse kaudu oma asjad autost sisse tuua. Parasjagu tulid naabrid ja ütlesid, et maja taha enam autoga parkida ei tohi, sest seal on nüüd nimelised kohad ja nad maksavad selle eest tasu. Ühtegi sellesisulist teadet majas väljas ei ole. Nõnda olevat otsustanud maja üldkoosolek ja ise süüdi, et seal pole osalenud. Pika uurimise peale sain teada, et parkimiskoha omanikud maksava selle eest 300 krooni aastas ja sellega tasutakse ühistule kuuluva maa maks. Saatsin ühistu esimehele meili, kus palusin saata otsused,mille alusel on mul keelatud ühisomandi kasutamine ja selgitada milliste seaduste alusel makstakse minu eest maamaks. Mingit vastust saanud ei ole. Selles korteris elasid 25 aastat minu vanemad, nii et ole ma ka "tundmatu" uusomanik.
Mida teha, kas tõesti minna kohtusse ?

[leammj]

Loe hästi läbi Korteriomandi Seadus. Korteriomandi majandamine. Siin on vaja 100% omanike nõusolekut.

[flumm]

Mul tekkis ka täna ühistu esimehega sõnavahetus auto parkimise asjus. Nimelt on meie maja ees parkimine võimalik kõnnitee ääres. Kuid esimese kahe trepikoja ees nö. lisatasku, kuhu võib autosid parkida, needki olevat juba müüdud kunagistele soovijatele. Ülejäänud nelja trepikoja ees on võimalik parkida VÄGA sopaseks sõidetud kunagise haljasalale. Mina aga elan viimases 6-s trepikojas ning oma suht madala autoga ei taha pori sisse parkida. Seega parkisin teise trpk. ette, mille eest sain ka KÜ esimehe käest korralikult sõimata. Tema sõnul olevat esimese kolme trpk.-s 28 autoomanikku, viimases kolmes kõigest 18. Kuid kas see põhjendus KOHUSTAB mind parkima sopa sisse, kui vabad kohad olid ka maja alguses???

[flumm]

niipalju veel lisaks eelmisele, et parkisin auto MITTE nö. tasulisele kohale, vaid kõnnitee äärde.

[leammj]

Korteriühistu ei oma mingit õigust müüa mõttelist osa. Selleks vaja 100% kõigi kiorteriomanike nõusolekut. Ja millise seadusega on need parkimiskohad müüdud. See on juba kohtukeis

[hekitee10]

Kuskil netiavarustes jäi silma kohtuotsus, kus KÜ lasi auto teisaldada, autoomaniku teavitades, sest auto segas lisaks valesti parkimisele ka ehitustöid. Auto omanik vaidlustas asja kohtus. Kohalik kohus mõistis KÜ õigeks ning kõik teisaldamise jne. kulud jäeti auto omaniku kanda. Auto omanik kaebas edasi järgmise astme kohtule. Oli vist ringkonnakohus. Ringkonnakohus tühistas kohaliku kohtuotsuse ning märkustes oli lisaks, et: "KÜ tegevuseks pole parkimiskorra korraldamine, vaid KÜ majandamine" KÜ kanda jäid kõik kulutused.

[leammj]

See oli õige otsus. KÜ ongi majandamise üks haru. Müümine, rentimine, trahvimine, kasumi saamine ei kuulu korteriühistu kompententsi. On mittetulundusühistu , kus puudub kasumi saamine.Teiseldada saab siis kui on järgitud kõike seaduses ettenähtud punkte. Vormistatud läbi liiklusameti .Märgid paigaldatud liiklusameti poolt.
Kui on müüdud parkimiskoht korteriomanikule, See peaks ka notariaalselt olema kinnitatud ja kantud kinnistusraamatusse.Seda saab kontrollida Pärnu mnt 142. neljas korrus Võtate numbri , kus on kinnistusraamat. Küsite konkreetse korteri väljavõtet. Kui seal seda sees ei ole , et on parkimisplatsi omanik.On ostnud selle parkimis platsi.Seal peaks ka kirjas olema , et see kuulub korteriomandi juurde. Siis ei ole tal ainuõigus selle kasutamiseks. Selleks peab olema ikkagi ametlik paber.
Mõttelise osa ostmine järeldab seda , et on olemas tal 100% korteriomanike nõusolek.

[Vahtrapuu]

Sain juhatuse esimehelt alloleva parkimiskorra. Eriti rõhutas ta 9-ndat punkti. Järelikult siis ainult juhatuse liikmetel on õigus määrata kes on need õnnelikud 13 korterit, kes tohivad parkida lukustatud sisehoovi. Mina ei tohtivat isegi juhatuse loata sõita maja tagauste juurde, et sealtkaudu keldrist oma asju tuua või viia ja värava võtit ei tohtivat teised korteriomanikud kohe kindlasti omada. Sellel üldkoosolekul , kus niisugune kord vastu võeti oli 41-st korteriomanikust kohal 25 .



Xxxx xx õuealal sõiduautode parkimise kord

1. Õueala on elamust läänepool asuv siseõue see osa, mis ei ole muruga kaetud.
2. Murule sõitmine on keelatud.
3. Õuealal võib parkida ainult korteriomanikule või temaga samas korteris elava pere liikmele kuuluvat tehnilise ülevaatuse läbinud sõiduautot.
4. Punktis 3 nimetatud ühe korteri elanikel on õuealal ainult ühe sõiduauto parkimise õigus.
5. Parkimisõiguse määramisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
5.1 Õuealal parkima hakkamise algusaega;
5.2 Korteris elavatele perekonnaliikmetele kuuluvate autode arvu;
5.3 Perekonna panust ühistegevusse elamus;
5.4 Sotsiaalset õiglustunnet.
6. Korteri võõrandamisel parkimisõigus kaotab kehtivuse.
7. Õuealal parkijad kannavad kõik kulud seoses õueala korrashoiuga ja õueala maamaksuga, jagatuna pargitavate autode arvule.
8. Õuealal parkimise korrast kinnipidamise tagavad seal parkimisõigust omavad automanikud.
9. Parkimise korra muutmist koordineerivad korteriomanikud, kes on korteriühistu juhatuse liikmed.
10. Arved õuealal parkimisega seotud kulude kohta esitab korteriomanikele korteriühistu raamatupidaja.


Käesolev kord on vastu võetud korteriomanike üldkoosolekul 26. mail 2008.

[leammj]

seda kõike võib siin juhatus kirjutada.See , et peres on mitu autot. See on muidugi õige märge. Kui võõrandatakse korter - parkimiskoht kaotab kehtivuse . See üldkoosoleku otsus küll nüüd õige ei ole. Siin on kitsendatud korteriomanike õigusi ja ka mõtelist osa. Kui korteriomanik ei kasuta parkimist täna, Aga talle tullakse külla. Kuhu siis pargib korteriomaniku külaline. olen juhatuse liige. Uskuge ma küll sellise otsusega küll nõus ei ole . Majas on kortereid rohkem kui parkimiskohti, Kuid pargivad need , kes enne jõuavad. Tuleb sellega nõustuda. Parkimiskohti on vastavalt korteritele vähem 50 %. Kui teha selline otsus. Kelle kasuks siis juhatus otsustab. Siin jääb selline tunne , et juhatusel on omad lemmikud. Nii toimida ei tohi. Siin võib tekkida huvidekonflik, Korteriomanik pöördub kohtusse ja uskuge ta võidab
Juhatus peaks ikkagi suhtuma kõikidesse kirteriomanikesse õiglaselt,

[hekitee10]

Minu teada kehtib ainult notariaalne parkimiskorda reguleeriv kasutuskord (parkimis kohtadel). Tegemist on kõigi KÜ liikmete mõttelise osaga, mille jaotamisel on vaja 100% KÜ liikmete nõusolek ja ametlikult. Kui 100 korteri peale 100 allkirja pole ette näidata, siis võib põhimõtteliselt esimees oma nõudega paberil- teadagi mida tega.
Väljaspool parkimiskohtasid KÜ territooriumil puudub igasugune regulatsioon.

[sirts]

Minule tundub isiklikult, et Eesti Vabariigis võib teha kõike. Eriti korteriühistutes. See on muidugi irooniliselt öeldud, kuid kui kuuled, milliseid kordi ja eeskirju ja sigadusi ühistutes tehakse, siis tahaks ise esimehe ameti maha panna küll. Meie ühistule on see tegelikult mõjunud teraapiliselt. Meie inimesed on rahul, et meil sellises mastaabis sigadusi ei tehta.

[Roland66]

Lisasin siis kaasa kirja, mis pandi kõikidele postkasti. See otsus siis juhatuse poolt, kuna üldkoosolekut ei ole veel see aasta olnud. Eelmise aasta üldkoosoleku otsusega võeti vastu, et üürilised maksavad, seda olen ise lugenud. Värava pult millest nad räägivad on mul ka olemas, selle andis mulle omanik kui ma sisse kolisin. Parkimisega tekkis mure siis kui sadas lund ja ruumi ei jätkunud. Lisaks hakkasid parkima mingid suvalised isikud. Asi vist läks üle käte. Viimased nädal aega olen jälginud, et kui pargivad ainult oma maja inimesed siis mahub ilusti ära. Hetkel ma pargin edasi kuna ma juba see kuu maksin, aga siis märtsi lõpus pidavat uuesti vaatama. Selleks tahangi ennast natuke harida selleks ajaks.

Jäi silma vana postitus. Oleks huvitav teada saada, kuidas foorumis osaleatel on läinud parkimisprobleemide lahendamisel.

[jassi]

Meie kü otsustas,et teeme parkla majataha,kuna maja ees kohti vähe.Maja taga on meie enda maa ja otsustasime,et paneme maha äärekivid,killustiku ja muu vajaliku.Ja otsustasime,et raha selle ehituseks annavad ainult need kes soovivad seal parkimiskohta ja kui keegi soovib hiljem kohta juurde,siis peab ta samuti ise kandma kulutused selle koha rajamiseks.Nii on vist kõige õigem,sest paljud liikmed ei taha ju kulutusi teha ,ütlevad,et nemad maja taha ei tulegi.
Aga kas nii ikka võib teha-äkki on midagi valesti???

[ergon]

Alustama peate projektist, siis ehitusluba ja siis alles ehitus. Enne seda peaksite kokku leppima, kes ja millistes ulatustes finantseerib ning kuidas parkimiskohad jagatakse.

[k24]

....Aga kas nii ikka võib teha-äkki on midagi valesti???

Lihtne ÜK otsus on omandi sellise käsutamise osas õigustühine, kui ei ole 100% omanike nõusolekut. Omanike nõusolekute ja paberite vormistamine tellige õigusteenust pakkuvalt asutuselt või isikult, et hiljem vähem probleeme oleks.

[Roland66]

Toon mõningad väljavõtted oma kommentaaridest, mida on teema jätkajatel huvitav lugeda.

Leidsin ühe kohtulahendi, toon väljavõtte.
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Tulenevalt KOS § 12 lg-st 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Korteriomanike kokkulepe peab olema kantud kinnistusraamatusse notariaalse avalduse alusel (KOS § 8 lg 2). Käesolevas asjas ei ole kõigi korteriomanike nõusolekut ega notariaalset kokkulepet kaasomandi kasutuskorra - õueala osa kaasomanike poolt tasu eest parklana kasutamise - kohta. Eeltoodust lähtudes ei ole õiguspärane KÜ poolt hagejal õuealale rajatud parkla kasutamise keelamine ja ühistuga parkimiskoha üürilepingu sõlmimise ja
tasu maksmise nõue.

KÜ saab ainult parkimist korralda e organiseerida, kuid määrata kohad ja neid nummerdada ei saa, selleks puudub tal juriidiline õigus. KÜ on loodud korteriomandi majandamiseks, tal puuduvad ja õigused kaasomandi suhtes piirangute kehtestamiseks, selleks peab olema kõigi kaasomanike nõusolek. See ei ole ebaaus, vaid ka ebaseaduslik. Maksimaalselt, mida KÜ võib teha, on parkimise korraldamine, et autod ei segaks prügivedu, kiirabi ja tuletõrjet juhul, kui nad peaksid maja juurde sõitma.

Kui üks omanik on vastu, ei saa keelata või muuta parkimist tasuliseks. KÜ võib reguleerida või korraldada parkimist. KÜ ei ole omanik ja sellele tuleb tähelepanu pöörata küsimuste otsustamisel, mis mõjutavad kaasomandi kasutamist ja käsutamist. Otsuse vastuvõtmist saab korraldada ainult kaasomanike koosolekul, selleks ei saa olla KÜ koosolek. Kaasomanikud võivad oma otsusega volitada KÜ-t täitma otsuseid. Kui nimetatud otsus on vastu võetud KÜ liikmete üldkoosolekul, siis võib mitte rahulolev omanik esitada kohtusse hagi KÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnistamise nõudes või nõuda otsuse tühistamist.

[Roland66]

Meie kü otsustas,et teeme parkla majataha,kuna maja ees kohti vähe.Maja taga on meie enda maa ja otsustasime,et paneme maha äärekivid,killustiku ja muu vajaliku.Ja otsustasime,et raha selle ehituseks annavad ainult need kes soovivad seal parkimiskohta ja kui keegi soovib hiljem kohta juurde,siis peab ta samuti ise kandma kulutused selle koha rajamiseks.Nii on vist kõige õigem,sest paljud liikmed ei taha ju kulutusi teha ,ütlevad,et nemad maja taha ei tulegi.
Aga kas nii ikka võib teha-äkki on midagi valesti???

Parkla ehitatakse KÜ vahenditest ja seal peavad saama parkida kõik korteriomanikud, mingeid piiranguid kehtestada ei saa, samuti ei saa küsida tasu.
AÕS § 74 Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

[ema2]

jassi - ei ole kõik nii lihtne, kui mõtled. Ka see parklamaa on teie kõigi ühisomand ja määravaks pole see, et kes tahab maksta ja kes mitte. Näiteks - homme kolib sellesse mittetahtja korterisse parkla kasutamist tahtev isik - aga mis siis teete? Ka see parkla alune maa kuulub mõttelistes osades kõikidele ühistu liikmetele. Analoogne teema oli kusagil foorumites, kui leian, panen lingi. Aga ehk mõni teine tark jagab õpetussõnu enne seda.

[jassi]

Asi on selles, et maad on meil küllalt ja kirjutasin ju,et kui tuleb mõni tahtja juurde siis laiendame.Ja see isik kannab siis tekkivad kulud.Pole ju mõtet rohkem kohti teha,kui pooled ei soovigi seda kohta.Me ei tee ju parkimist tasuliseks,vaid tasume ise ainult ehitusega tekkivad kulud ja kui ma tasun kulud,siis on mul õigus ka sellele kohale ja kõigile teistele pakume samu võimalusi.Me ei eelista kedagi.Aga ei saa ju raha võtta neilt kes maja taha ei soovi,või kellel pole üldsegi autot.Ja terve ühistu on ka nõus sellise lahendusega,kuna see toob ju maja ette kohti juurde.