Korteriühistu Abi

Mure siis selline, et üldkoosolekul otsustati võtta pangalaen, et panna majale uus katus ja soojustada fassaad. Korteriomanik, kes ise kahjuks ei saanud koosolekul osaleda, sai nüüd kirjaliku teate: palutakse otsustada 2 nädala jooksul, kas ta maksab ühekordselt 70.000 kr või nõustub järelmaksuga 650 kr kuus x 15 aastat (kokku 117.000 kr). Tegemist üksiku vanaduspensionäriga. Inimene on infarkti äärel.
Mida kostate? Kustkohast, loogiliselt võttes, peaks see kogusumma äkki tulema? Samas on järelmaksuga tasudes vahe rohkem kui poole suurem (kusjuures, vabandage väga, kuid nii eaka proua puhul ei ole 15-aastane makseperiood enam loogiline).
Ei oska inimesele mitte midagi mõistlikku soovitada.

Enam pole võimalik puukuuri üüriga luksuskorteris elada ja 650 krooni polegi nii kohutav laenumakse.

Pensionär pärandab ilmselt oma korteri järeltulijatele, ilmselt siis nemad maksavad peale vanauri surma edasi.

Tegemist üksiku pensionäriga, kellel lapsi-lähisugulasi pole. Kes siis peale vanaproua surma laenu ära maksab?
Igaks juhuks olgu öeldud, et korter asub maakohas ja selle turuhind on maakleri sõnul 150.000 kuni 180.000 kr. Seega 70.000 kr remondimakse tundub täiesti absurdsena.

650 kr kuus maksta pole ju teab mis suur summa võrreldes sellega, mida peavad pensionäridest isikliku maja omanikud oma maja remontides välja käima.
Väga mõistlik otsus anda valida kas maksad kõik ja korraga või iga kuu. Midagi pole parata, pank tahab teenida ja peale selle läheb raha pidevalt odavamaks ja igakuiselt maksta on kasulikumgi.
Katuse remont ja maja soojustamine on väga olulised majale tervikuna ja nende remondi vastu protestija peaks enesele teise elamispinna otsima või korteri maha müüma ja oma viimased eluaastad muretult luksuslikumas vanadekodus veetma, neid meil juba kerkib ja korteri müügist heakorrustatud majas peaks piisavalt raha üle jääma + pension.

Kui tegemist seadusliku ÜK otsusega, siis on see täitmiseks. Kusjuures laenu osas on hea see, et pank kui pank juba laenu annab (lepingu allkirjastab), siis üldjuhul võib otsuse seaduslikkuses kindel olla, kuna panga juristid on paberid ses osas üle kontrollinud. ÜK laenu võtmise otsuse tühistamiseks on võimalused järgmised:
1. kutsuda kokku uus ÜK, kes selle otsuse tühistab
2. pöörduda kohtu poole

Veel on variant korter maha müüa ja kolida taskukohase pinna peale

Surilinal pole taskuid, seega hauda midagi kaasa ei vii, ka seda korterit ega laenu mitte. Ilma pärijateta jääb korter kohalikule omavalitsusele. Kes uueks omanikuks saab, see maksab laenu edasi.

Ma ei suuda ära imestada, kuidas selline pikaajaline korteriühistu juhatuse liige, nagu killu meil ju on, ei tea elementaarseid asju.
KÜS Paragrahv 13. Korteriühistu otsused
(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud
Seega, kui otsus laenu võtmiseks on KÜ üldkoosolekul seaduslikult vastu võetud, siis tuleb maksta. Muid variante ei ole.
Teiseks võtab laenu ju KÜ, mitte ühistu liikmed Jüri, Mari, Kalle ja Kusti. Seega, kas mõne konkreetse ühistuliikme elupäevadest jätkub laenu maksmise lõpuni või mitte, ei loe midagi. Laenu tasub ühistu.
Killu peaks ju seda ka teadma, et KÜ on sundühistu ja seega, kui mõnel korteril omanik vahetub, saab ühistu liikmeks uus omanik ja temal lasuvad kõik üldkoosolekul vastu võetud otsused, kaasa arvatud laenumaksete tasumine ühistule.
Ja see, et ühistu annab liikmetele võimaluse oma laenuosa kohe ära maksta, on ju liikmetele kasulik ja igati tervitatav.

Kulla Pimeloom, aitäh jäjekordse kriitika eest
Ma ei küsinud mitte seda, kuidas vaidlustada otsust, vaid konstanteerisin fakti, et tegelikult on ikkagi absurd küsida 80-aastaselt üksikult vanamemmelt 70.000 kr selleks, et remontida maja, milles olevatel korteritel polegi erilist turuväärtust.
Kui minult enne surma küsitaks niisugust rahasummat uue katuse paigaldamiseks, siis oleksin samamoodi hämmeldunud.
Müüa korter maha ja minna hooldekodusse - jah, hea soovitus. Loodetavasti siis mõned siinsed kommentaatorid seda ka tulevikus teevad. Isiklikult mina tahaksin oma elupäevade lõpuni oma kodus elada.

...et siis vabastame elanikud laenust ja laseme majal laguneda? See ka väga lühinägelik mõtteviis.

ega siis pole muud, kui maksab või siis keegi härda hinega maksab tema eest.

killu kirjutas: et tegelikult on ikkagi absurd küsida 80-aastaselt üksikult vanamemmelt 70.000 kr selleks, et remontida maja, milles olevatel korteritel polegi erilist turuväärtust.

Loogiline mõtlemine ei teeks sulle paha, killu. Esiteks maja remontides turuväärtus kasvab. Remontimata maja turuväärtus ei kasva mingil moel.
Teiseks on kindlasti enamus ühistustes vanu ja üksikuks jäänud inimesi. Sinu loogika järgi ei saaks siis väga paljud ühistud laenua võtta. Absurd ju.
Ja nagu ma sinu postitusest lugesin, ei küsitud ju tingimata 70 000 krooni, vaid oli võimalus maksta seda laenuna.

Arusaamatu vestlus. Killu, oled juhatuse liige ja kirjutad
Mure siis selline, et üldkoosolekul otsustati võtta pangalaen, et panna majale uus katus ja soojustada fassaad. Korteriomanik, kes ise kahjuks ei saanud koosolekul osaleda, sai nüüd kirjaliku teate:

Kas ikka hinnad vastavad teie maja m2-le. Fassaadi m2 hind on antud ajal kusagil 650kr/m2 koos 18% ja katuse hind on 650 kr/m2 koos 18%. Teen antud ajal katust ja varsti fassaadi. Need hinnad on Tallinnas.Võibolla tuleks hoopis siit alustada.Kas hinnad vastavad tegelikkusele.
Ka majas , kus hakkame tegema töid on mõned kort. nõus maksma kogu laenusumma. Sest siis tuleks vähem võtta laenu pangast.See oli vist teil üldkoosolekul jutuks. Ja kui küsiti vanurilt seda siis ma usun , et midagi halba siin ei ole.Tuleb teha siis vastav kiri juhatusele , et korteriomanik ei soovi maksta kogu summat. Ei tasu siin mingit paanikat teha. Ja tean , et paljudes KÜ-des seda tehakse.lihtsal põhjusel, et mitte maksta pangale intresse. Ja kui vanuril ei ole pärijaid , pärib vald.maksb järgmine omanik.

Täpsustuseks ja teema lõpetuseks:
mina ei ole selle KÜ juhatuse liige ja tegemist ei ole majaga, kus mina elan. Seega mure oli pigem ikkagi selles, et vanaproua pöördus minu poole oma murega ja mina omakorda siia foorumisse.
Aitäh, vastuseks sain ikkagi a´la "killu on rumal ja ei saa aru, et külakolka endiste lüpsjate jaoks ehitatud majal on ikkagi uue katusega tohutu väärtus ja ostjaid hordide kaupa; mis see 70.000 kr penskari jaoks siis ära maksta ei ole!"

killu, oled nördinud, et ei saanud vastuseks seda, mida lootsid? Kas lootsid, et vanainimesele hakatakse kaasa tundma ning lastakse majal edasi laguneda, las katus laseb läbi ja las tuul vuhiseb vuukide vahel edasi?
Miks Sa rõhud 70000 kroonile, kui tegelikult on kuumakse 650 kr? Maksab see vanainimene oma 650 kr kuus oma elupäevade lõpuni. Pensi tõstetakse igal aastal, 650 kr jääb samaks, raha väärtus kahaneb, ainult võidab, kui kohe tervet summat ära ei maksa.
Pole ju vahet, kas maja asub pealinnas või külas, kuivalt ja soojalt, elementaarsetes tingimustes, tahetakse mõlemal pool elada. Praegusel ajal, kus kütte hind muudkui kasvab, on ainus võimalus vähegi odavamalt hakkama saada ehitades majadele korralik katus ja teha soojustus.
Ühises majas elades tuleb teha seda, mida enamus vajalikuks peab ja mida üldkoosolek otsustanud.

jumala õige. Mõned vanurid on nii kokkuhoidlikud , et kuhugi ei taheta invensteerida. Tean vanurit , kellel ei ole mingeid lähisugulasi. koguaeg nutab , et ei ole raha. Kui panka mindi koos temaga. Tuli ilmsiks , et tal on rohkem raha kui mõnel rikkamal inimesel. Ja nutab , et ei ole raha isegi söögiks. Nii, et vanurite vahe on suur. Lasnakas kirjutab õieti.

Kõiki vanureid ei saa ühe vitsaga lüüa.
Pooldan investeeringuid, kui need vajalikud on.
Näiteks üksiku vaese vanurina enne surma investeerida keegi ei tahaks. Seda veel enam, kui sugulasi pole ja kui oleks, siis nii palju tarkust peaks ikka olema, et pärija investeerima panna.

Eks see saatus oota meid kõiki. Samas peab iga inimene endale aru andma, meeldigu see talle või mitte, et üle oma võimete elada ei saa.

Ega see laenu asi meie tänasel päeval on tegelikult riskantne. see majanduskriis teeb kõiki murelikuks.Heameelega teeks kõik majas korda , võtaks suured laenud peale. Kuid täna on tööd ja homme seda ei ole.Kuid vanuril on kindel sissetulek.See on õige , et üle oma võimete ei ela.Kui lugeda siin seda KV statistikat. Siis niipea ei tule majanduses tõusu.KV hinnad veel langevad.

kas siis maja peaks langunema?
kas siis maksujõulised peavd ootama, millal vaesed ja vanad rikkamaks saavad?
Riskid on igasugusel ajajärgul olemas.

Ei pea . Ikka renoveerida. Ega need vanurid nii vaesed ei ole. Ennem on vaesem see noor pere. Tal kaelas pangalaen ja ka pere kulutused.Aga vanuril on ainult korterimakse ja igapäevased kulutused, Ta isegi on suuteline oma pensioni kõrvalt paigaldama oma korterile uued aknad .Mõnel on pea 5000 kr. pension.

Minu naabrinaine, 78-aastane vanamemm, saab umbes 4500.- pensioni. Talvel on 1-toalise korteri küte+elekter+kommunaalmaksed+telefon+TV kokku umbes 2700.-, ravimeid läheb iga kuu umbes 800.- eest. Alles jääb seega keskmiselt 33.- päevas nii söögi, transpordi kui muu eluks vajaliku peale.
... tõepoolest elab "hästi" ...

Mida Sa Killu sellega öelda tahad. Kas ülejäänud ühistu liikmed peaksid memme väljaminekud tasuma või maja remondi tegemata jätma. 4500.- pension ongi üsna tavaline.

Ütleks Killu kaitseks mõne sõna. Et ei tasuks hakata siin kohe inimest, kes mingi probleemi siia üles paneb, ründama ja süüdistama, et kui loll ta on jne. Foorum võiks olla ikka selline koht, kus kogenumad (või siis mingis osas targemad) ühistujuhid jagavad omi häid kogemusi, mitte ei ründa küsijat. Olgem ikka sallivamad! Ma olen alati imestanud sellisel puhul, et kas needsamad ühistujuhid ka oma rahvaga selliselt suhtlevad. Et kui inimene tuleb midagi küsima, siis pistad seaduse nina alla ja oled veendunud, et lihtinimene peab sellest aru saama. Vaidleme siingi seaduste üle ja ei saa sugugi alati ühtviisi aru. Nii, et ... olgem mõistlikud!
Killule ütleks, et enamus vanainimesi käsitleb seda isikliku laenuna ja muretsebki sellepärast, et mis siis laenust saab pärast tema surma. Kuidagi ei taheta aru saada, et KÜ laen käib kaasas korteri, mitte inimesega. Meil tekkis ühistus sama jama. Üritasime parimat ja panime seinale numbrid, millel kuus nulli taga. No popoled pensionärid olid infarkti äärel ja ega ei lastud koosolekul selgitadagi. Nüüd on sellest aasta möödas ja juba küsitakse, et kas me siis ei soojustagi maja... Vanainimesed ei oska numbrites mõelda, peab lähenema kuidagi teisiti. Kui keegi maksab oma osa ära, no jagage siis vanainimese laen pikemale ajale vms.