Juhatuse volituse pikkus?

[pimeloom]

Hea MargusT. Ilmselgelt sulle meeldib vaielda vaidlemise pärast. Sinu arvates on kaheks aastaks valitud juhatus ka nelja aasta pärast seaduslikult ametis, minu arvates ei ole. Sinul on õigus oma arvamusele, minul omale.
Ei ole sina suutnud mind veenda, et sinul on õigus, ei ole mina suutnud sind veenda, et minul on õigus.
Rohkem ma sellel teemal siin sinuga ei vaidle.

Lasnaka postitust kommenteerides peaks mainima, et juhatuse volituste pikendamisest ei saa rääkida ajal, kui volitused lõppesid kaks aastat tagsi. Volitusi saab pikendada ikka ja ainult nende kehtivuse ajal.

[k24]

Mõtelge, et seda loevad need, kes jagavad asjast veel vähem ja hakkavad äkki siin toodud sõnade järgi tegutsema:
- uuesti valima ei pea, peab pikendama;
- juhatus on ikka seaduslikult ametis kui nad on seadusega kooskõlas valitud ja olenemata sellest kas ametisoleku tähtaeg on ületatud;
- juhatus on ikkagi seaduslikult ametis ka pärast tähtaja möödumist;
- tegelikult ongi jur pädev vaid see koosseis, kes registris kirjas
Need on pooltõed või suisa valed siin. .... mõtelge enne, kui jama ajate. Kui aru saite, et mööda panite, siis tunnistage, et ka teised aru saaks.

Teema kohta vaadake nt siia: http://ekspertkogu.just.ee/foorum/index.php?topic=34.0
Ilma üldkoosolku volituseta ei ole õiguslikus mõttes juhatust olemas. On isikud, kes tegutsevad juhatuse nimel riskides füüsilise isikuna oma õigustühise tegevuse eest. Kuni pole probleeme on kõik tore, aga kui peaks tekkima nt kahjunõude küsimused vms meeldivad küsimused, siis mõtelge ise edasi. On füüsilise isiku vastutus ja juriidilise isiku vastutus. Sellel volituseta tegutsenud füüsilisel isikul võib väga valus olla, kui selgub, et peab isiklikust varast mingi ebakvaliteetse remondi kinni maksma ja seda vaid põhjusel, et ta tellis töö ilma volitust omamata.

Loodan, et kõik on nõus, et asjas on kõige olulisem see, et juhatusel oleks tegutsemiseks üldkoosolku volitus olemas ja et juhatus oma volituste tähtaegu jälgiks.

[pimeloom]

Tänud k24-le kasuliku lingi eest.
Võtaks siis hea kaasfoorumlase jassi jaoks olukorra kokku.
Jassi kirjutas:

Põhikirjas on ,et juhatus valitakse 2.ks aastaks.meil juba möödas umbes 4 aastat.Kas pean nüüd äriregistris seda kuidagi uuendama(üldkoosolek on igatahes sama juhatusega rahul) või kuidas?Ja kas selline uuendamine ka midagi maksma läheb?Saan selle ise arvutis ära teha või polegi seda vaja?

Nüüd peate kokku kutsuma üldkoosoleku uue juhatuse valimiseks. Valite uue juhatuse (võib jääda sama koosseisuga) ja esitate registrile koosleku protokolli ja üldkoosolekust osavõtjate nimekirja koos allkirjade ja volitustega.
Infot saab nii telefoni kui e-postiga Maakohtute registriosakondadest: http://www.just.ee/4400

[Liise]

Ilma üldkoosolku volituseta ei ole õiguslikus mõttes juhatust olemas. On isikud, kes tegutsevad juhatuse nimel riskides füüsilise isikuna oma õigustühise tegevuse eest. Kuni pole probleeme on kõik tore, aga kui peaks tekkima nt kahjunõude küsimused vms meeldivad küsimused, siis mõtelge ise edasi. On füüsilise isiku vastutus ja juriidilise isiku vastutus. Sellel volituseta tegutsenud füüsilisel isikul võib väga valus olla, kui selgub, et peab isiklikust varast mingi ebakvaliteetse remondi kinni maksma ja seda vaid põhjusel, et ta tellis töö ilma volitust omamata.

Vabandan, et pisut off-topic, aga kas ebakvaliteetse remondi puhul siis volitustega juhatust ei saagi vastutusele võtta? Nõrk omanikujärelevalve vms on ju ikkagi kivi juhatuse kapsaaeda...

[MargusT]

Mõtelge, et seda loevad need, kes jagavad asjast veel vähem ja hakkavad äkki siin toodud sõnade järgi tegutsema:
- uuesti valima ei pea, peab pikendama;
- juhatus on ikka seaduslikult ametis kui nad on seadusega kooskõlas valitud ja olenemata sellest kas ametisoleku tähtaeg on ületatud;
- juhatus on ikkagi seaduslikult ametis ka pärast tähtaja möödumist;
- tegelikult ongi jur pädev vaid see koosseis, kes registris kirjas
Need on pooltõed või suisa valed siin. .... mõtelge enne, kui jama ajate. Kui aru saite, et mööda panite, siis tunnistage, et ka teised aru saaks.

Kui Sa nüüd nii suur Teadja ja Arusaaja oled, ehk selgitaksid teistelegi Uskmatutele, et mis seadusepügala vastu nad siis eksisid. Ja palun argumenteeritult.

Ilma üldkoosolku volituseta ei ole õiguslikus mõttes juhatust olemas.

Kui Sa nüüd niimoodi konkreetselt väidad, siis palun viidet seadusele. Abiks võib olla ka viide kohtulahendile.

Pimesi, faktidele tuginemata, Sa inimesi ennast uskuma ei pane.

Edu

Arusaamatuse vältimiseks kirjutan oma küsimuse selgemaks. Ehk siis, küsimus oli esitatud järgnevas kontekstis. Kui juhatuse liikmed on valitud üldkoosoleku otsusega ja põhikirjaga määratletud aeg on möödas, siis Sinu väite alusel „ei ole õiguslikus mõttes juhatust olemas“.

Arvan, et oma väite aluseks pead MTÜS § 28. Juhatuse määramine ja pädevuse all kirjas olevat (11) Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega.

Mida tähendab Sinu kirjutatu - „ ei ole õiguslikult olemas“? Kui Sinu arvates pole juhatust „õiguslikult“ olemas, siis kes omab õigust kutsuda kokku uus üldkoosolek. Sinu juttu aluseks võttes ei ole peale tähtaja möödumist juhatusel mingeid õigusi, sh õigusi midagi teha. Aga siis tekib küsimus, et kes siis juhatab? Ja kui registrikaardil kirjas olevad juhatuse liikmetel ei ole õigusi, siis ei ole neil ka kohustusi ega vastutust?

Ma ei oponeeri, vaid püüan teemat käsitledes lahenduse leidmise suunas liigutada.

[k24]

Esimene küsimus on liiga jabur, et vastata. Teise küsimuse vastus on MTÜS § 19 lg 1 p 2 ja viidatud § 28. Ainult üldkoosolek saab anda volituse ja sellel on konkreetne tähtaeg. Üldkoosoleku kokku kutsumist käsitleb MTÜS § 20. Juhatusel on kohustus enne oma volituste lõppu üldkoosolek kokku ajada, kuna see on ühistu huvides, et oleks toimiv juhatus. Pakun, et praktikas on lahendusi rohkem, kui kokku lugeda jõuab. Põhiline, et keegi pirne vahetaks, muru niidaks ja raha ei varataks.

Vastutuse kohta võiksid teemat ja selles viidatut lugeda. Juhatus vastutab oma tegemiste ja tegemata jätmiste eest. Kui registrikaardil on valed isikud, siis on selle vale isiku kohustus tegutseda selle nimel, et sinna saaks õige nimed. Samuti võib ta olla vastutav selle eest, et juhatus ei ole oma volituste tähtaegu järginud. Siis tuleb tal tegutseda selle nimel, et seda olukorda muuta ehk 1/10 liikmete häältega koosoleku kokku ajada.

[MargusT]

Mõtelge, et seda loevad need, kes jagavad asjast veel vähem ja hakkavad äkki siin toodud sõnade järgi tegutsema:
- uuesti valima ei pea, peab pikendama;
- juhatus on ikka seaduslikult ametis kui nad on seadusega kooskõlas valitud ja olenemata sellest kas ametisoleku tähtaeg on ületatud;
- juhatus on ikkagi seaduslikult ametis ka pärast tähtaja möödumist;
- tegelikult ongi jur pädev vaid see koosseis, kes registris kirjas
Need on pooltõed või suisa valed siin. .... mõtelge enne, kui jama ajate. Kui aru saite, et mööda panite, siis tunnistage, et ka teised aru saaks.

Esimene küsimus on liiga jabur, et vastata.

Mis neis foorumis väitlejate küsimustes nii jaburat on, et isegi vastust ei vääri? Selle asemel, et vastu rinda tagudes lahmida, et tegemist on valede või pooltõdedega võiksid Sa argumenteeritult väidetele vastata.

Teise küsimuse vastus on…..

Nagu poliitiku vastus ebamugavale küsimusele. Loe risti või põiki või ridade vahelt, aga mida ei leia on vastus.
Kõik mis Sa kirjutasid on tore ja aktsepteeritud selle teema käsitluses juba varasemalt.

Küsimus, mille ümber polemiseeriti, oli selles, et kui juhatus, kelle põhikirja järgne valitsemisaeg on läbi, teeb tehinguid ja võtab vastu otsuseid, siis kas need on õiguslikud ehk siis teisisõnu, kas need on näiteks liikmetele kohustuslikud või siduvad jms?

[k24]

- uuesti valima ei pea, peab pikendama
V: pooltõde. pikendada võib, aga ei pea ja nagu siin varem mainiti saab pikendada vaid volituste kehtivuse ajal.
- juhatus on ikka seaduslikult ametis kui nad on seadusega kooskõlas valitud ja olenemata sellest kas ametisoleku tähtaeg on ületatud;
V: vale. mille alusel saab nii väita ?
- juhatus on ikkagi seaduslikult ametis ka pärast tähtaja möödumist;
V: ametis võib olla, aga mitte seaduslikult. selle juhatuse esmane kohustus on ebaseadusliku olukorra lõpetamine.
- tegelikult ongi jur pädev vaid see koosseis, kes registris kirjas
V: vale. registri koosseis kehtib vaid kolmanda isiku suhtes ja seda teatud tingimustel.

MargusT, sa võiks neile ise ja põhjalikumalt vastata. Saaksid asja selgemaks omale. Minuarust on neile siin ja seotud teemades ka varem vastatud.

Küsimus, ... kas need on õiguslikud ehk siis teisisõnu, kas need on näiteks liikmetele kohustuslikud või siduvad jms?

Sellist küsimust pole siin olnud. Arvan, et siduvad on need niivõrd, kui liikmed tehingutega nõustuvad või peavad nõustuma. Vahendusteenuste nagu kütte, vee jne edastamisega peab nõustuma. Varem kokku lepitud remontide jne tegemine etteantud mahus on samuti ok, aga ülejäänut tuleb vaadata iga juhtum eraldi.

[MargusT]

Hea "k24"
See kõik, mis Sa kirjutad võib (?!) õige olla. Aga niikaua kui Sa ei lisa oma väidetele viiteid seadusele, ei saa Sinu kirjutatud tõsiselt võtta.

[k24]

Põhjenda enne oma väiteid. Näiteks väidada, et "juhatus on ikka seaduslikult ametis kui nad on seadusega kooskõlas valitud ja olenemata sellest kas ametisoleku tähtaeg on ületatud." Kus on seaduse viide ?

[MargusT]

Põhjenda enne oma väiteid. Näiteks väidada, et "juhatus on ikka seaduslikult ametis kui nad on seadusega kooskõlas valitud ja olenemata sellest kas ametisoleku tähtaeg on ületatud." Kus on seaduse viide ?

Mulle õpetati juba lasteaias, et pole kena küsimusele küsimusega vastata.

Olen pannud siinses foorumis tähele, et kui küsitakse viidet seadustele, siis sellega saab kiirelt selgeks, et kes „tühikargaja“ ja kes „tõsiseltvõetav väitleja“.

Enda väites „juhatus on ikka seaduslikult ametis kui nad on seadusega kooskõlas valitud ja olenemata sellest kas ametisoleku tähtaeg on ületatud" lähtusin MTÜS-s kirjutatust. Nimelt kui juhatuse määramine on toimunud kooskõlas MTÜS alljärgnevate paragrahvidega:
- § 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine;
- § 201; Üldkoosoleku päevakord;
- § 21. Üldkoosoleku läbiviimine ja
- § 22. Üldkoosoleku otsus,
- § 26. Juhatus
ja pole tuvastatud Üldkoosoleku otsuse tühisust § 241 alusel, siis on alust arvata, et juhatus on seaduslikult ametis.
Ja juhatus on seaduslikult ametis niikaua kuni üldkoosoleku sellekohase järgneva otsusega pole määranud uut juhatust eelnimetatud paragrahvide alusel.

Kui minu eelnev jutt on Sinu üleeelmise kirjas kirjutatud arvamusest tulenevalt vale, siis palun argumenteeritut vastust.

Aga ootan endiselt Sinu vastust.

Kaunist päeva

[k24]

- § 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine;
- § 201; Üldkoosoleku päevakord;
- § 21. Üldkoosoleku läbiviimine ja
- § 22. Üldkoosoleku otsus,
- § 26. Juhatus

Mina loen siit välja, et ÜK kokku kutsumine, päevakorra määramine, läbi viimine ja otsuste tegemine on olnud seaduslik. Ka seda võib arvata, et juhatus on seaduslikult valitud. MTÜS 28 lg 1 prim 1 sätestab, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt . Kui see tähtaeg X üle läheb, siis juhatuse volitused lõppevad. See tähendab, et MTÜS mõistes õiguslikku juhatust enam ei ole. Võrdle seda passi kehtivuse kuupäevaga. Ameerikasse ei saa, kui kuupäev läbi ja kedagi ei huvita, et sisuliselt ei ole ju midagi muutunud, et elad ja oled nagu enne seda kuupäeva. Sama siis, kui juhiloa tähtaeg lõppenud. See on fomaalsus, aga probleemisetes olukordades võivad sellel kurvad tagajärjed olla. Kuidas seda nii rakse mõista on ?

Aga ootan endiselt Sinu vastust.

Kahjuks ei ole aega ega tahtmist detailselt vastata. Palun vaata teemat ja siin lingitud teisi teemasid. Vastused peaks olemas olema, kui otsida viitsid.

[MargusT]

MTÜS 28 lg 1 prim 1 sätestab, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt . Kui see tähtaeg X üle läheb, siis juhatuse volitused lõppevad. See tähendab, et MTÜS mõistes õiguslikku juhatust enam ei ole.

Sinu põhjendused tunduvad igati loogilised olevat. Aga kuni alljärgnevalt kirjeldatud olukorrani, mis seab Sinu väite õigsuse kahtluse alla.

Kui võtta Sinu väidet, et tähtaja möödudes enam õiguslikku juhatust enam ei ole, tõe pähe, siis kuidas lahendada olukord nt uue üldkoosoleku kokkukutsumisel. Kui juhatusel peale §28 viidatud tähtaja möödumist enam seadusest tulenevaid õigusi pole, siis kes kutsub nüüd kokku üldkoosoleku. Kas 1/10 liikmetest tuleb omaalgatuslikult kokku ja kutsuvad ise üldkoosoleku kokku? Aga selle võimaluse välistab MTÜS §20 lõikudes 3 ja 4 kirjasolev, et 1/10 saab tegutseda juhul kui juhatus ei kutsu.

Mulle millegipärast tundub, et mis puudutab MTÜS §28 lõigus 1 prim viidatud tähtaega, siis siin ei ole tegemist õigusliku seisundi määramise, vaid on pigem viitega juhatuse kohustusele tegeleda üldkoosoleku kokkukutsumisega uue juhatuse valimise eesmärgil. Ja teiseks võib seda tähtaega lugeda pigem juhatuse liikme kaitseks vastutuse teemal, näiteks juhuks kui üldkoosolek ei vali uut juhatust.

Eelnevat minu kirjutatut aluseks võttes jään endiselt enda väite juurde, et juhatusel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused olemas ka peale tähtaja möödumist.

Võib-olla muudab teema käsitluse palju lihtsamaks ka mõiste „seaduslik“ defineerimine. Äkki ongi konn selle kivi alla peidus? Võib-olla kasutati sõna „seaduslik“, mis tekitas palju poleemikat, mittesobivas kontekstis?

Hea meelega loeks mõne diplomeeritud juristi sellekohast arvamust. ?

Kahjuks ei ole aega ega tahtmist detailselt vastata.

Aga sellisel juhul palun ka mitte tühjalt lahmida, kui ei viitsi oma väidete kaitsmiseks seadustele viidata ega selgitusi tuua.

Aga tore, et vaevaks võtsid – „k24“

[k24]

...... jään endiselt enda väite juurde, et juhatusel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused olemas ka peale tähtaja möödumist.

Kui auto kasutamiseks volituse saad, kas siis ütled samuti, et sul on ka peale tähtaega kõik õigused masina kasutamiseks olemas ja tähtaeg on seal lihtsalt su enese kaitseks, et äkki sa enam ei taha seda masinat kasutada ?

Pädevat jur arvamust ma loeks ise kah, aga vaevalt seda siia tuleb, aga RK on su jaoks ehk piisavalt pädev. RK 3-2-1-65-08 ütleb, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline ning see automaatselt ei pikene. ....arvan, et see on 1:1 laiendatav MTÜ juhatuse kohta, kuna MTÜS § 28 kogu täiega äriseadustikust 1:1 üle toodi.

Arvatavasti sulle sellest kah ei piisa MargusT, aga rohkem ma sind tõesti aidata ei oska.

[MargusT]

Tänud Sulle „k24“ huvitava lugemisleiu eest.

Lugesin Sinu viidatud kohtulahendi läbi ja veel lisakski ning leidsin, et Sinu väide on, õige, aga nö poolikult õige.
Sinu poolt esitatud sõnastust saab 100%-lt kasutada juhatuse liikme kaitseks, kes ei soovi peale tähtaja kukkumist enam juhatuse liige olla.
Aga lisaks eelnimetatud olukorrale on ka olukord, kus mõlemad pooled vaikimisi aktsepteerivad. Nimelt kehtib ka nö vaikiv kokkulepe, mida teatud olukorras saab rakendada juhatuse liikme tähtaja pikendamise suhtes. Kohtulahendis on toodud näitena juhatuse ja osanike tegevus peale juhatuse tähtaja kukkumist, mille alusel saab lugeda, et juhatuse tähtaeg on pikendatud.
Järgnev sõnastus kohtuasjast number 3-2-1-65-08:
"Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus nimelt ÄS § 179 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku ÄS § 179 lg 2 kohaselt osanikele. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud ÄS § 179 lg 3 (aga ka ÄS § 168 lg 1 p 5) kohaselt. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit."

Ja seega jään endiselt enda väite juurde, et juhatusel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused olemas ka peale tähtaja möödumist. … aga lisaksin siia, parema arusaamise tagamiseks, juurde nüüd väikse laiendi, et kui mõlemad pooled oma järgneva tegevusega annavad vaikiva nõusoleku juhatuse ametiaja pikendamiseks ja pole avaldanud tahet vastupidises.

[tull6]

MargusT ja teistele: ma ei lugenud kogu seda vägikaika vedu läbi, aga kordamine ei ole paha seadusest enesest: MTÜS
§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus
(1) Juhatuse liikmeks määramiseks on vajalik tema nõusolek.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

(11) Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

[MargusT]

ja mida Sa nüüd selle, ümberkirjutusega seadusest, öelda tahad - "tull6"?

[k24]

.... jään endiselt enda väite juurde, et juhatusel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused olemas ka peale tähtaja möödumist. ...

Seda ma arvasin
Arvesta siis, et tõstad kontekstist välja sulle sobiva, mis teatud juhul võib, aga ei pruugi kehtida ja eriti KÜ puhul, kus ÜK on kord aastas kohustuslik ja juhatusel on kõik võimalused olemas oma volituse uuendamiseks nagu seadus seda ette näeb. Igal juhul ei tohiks sinu väite järgi toimida, kuna seda ei näe ette seadus ega hea tava.

Kordan oma varasemat soovitust, et kõige olulisem see, et juhatusel oleks tegutsemiseks üldkoosolku volitus olemas ja et juhatus oma volituste tähtaegu jälgiks. Kui seda lihtsat tõde järgida jäävad ka selleteemalised vaidlused ära.

[MargusT]

„k24“, kui Sa nüüd ei aktsepteeri kohtulahendit ja nimetad ilma selgituste toomiseta minu kirjutatut emotsionaalselt „kontekstist välja tõstmiseks“, siis küsin, vist kolmandat korda, et palun paku välja lahend olukorrale, kui on vaja kokku kutsuda üldkoosolek, et kinnitada näiteks aastaaruanne, aga Sinu väite alusel seda juhatus teha ei saa, sest tähtaja möödumisega on tegemist mitteõigusliku juhatusega.

Kordan oma varasemat soovitust, et kõige olulisem see, et juhatusel oleks tegutsemiseks üldkoosolku volitus olemas ja et juhatus oma volituste tähtaegu jälgiks. Kui seda lihtsat tõde järgida jäävad ka selleteemalised vaidlused ära.

Moraali lugemist ja tagantjärgi targutamist soovin ma siit kõige vähem lugeda. Selle asemel võiks siin valitseda asjalik arutelu.

[k24]

„... küsin, vist kolmandat korda, et palun paku välja lahend olukorrale, kui on vaja kokku kutsuda üldkoosolek, et kinnitada näiteks aastaaruanne, aga Sinu väite alusel seda juhatus teha ei saa, sest tähtaja möödumisega on tegemist mitteõigusliku juhatusega.

Su vaidlushimu on vist patoloogiline, aga kui mulle need 3 korda ette näitad, siis pakun lahenduse. Samas vasta ka minu küsimusle auto kasutamise volituse kohta.

[MargusT]

usun, et on keegi lugeja, kellele selline nalja tegemine ei meeldi, aga kuna minu uudishimu on suurem, siis siit need 3 küsimist ja 2 veel boonusena lisaks:
1. Postitatud: Laup Mär 12, 2011 5:04 pm
2. Postitatud: Esmasp Mär 14, 2011 5:37 pm
3. Postitatud: Teisip Mär 15, 2011 12:57 pm
4. Postitatud: Teisip Mär 15, 2011 4:22 pm
5. Postitatud: Kolmap Mär 16, 2011 1:52 pm

Ja siit nüüd 6-s küsimine. „k24“ - ootan endiselt vastust.



Aga auto kasutamise teema ei ole analoogne, ega sobi minu arvates siin arutamiseks. Auto kasutamise volitus on puhtalt võlaõiguslik suhe ja volitus kehtib kolmandate isikute suhtes. Ja auto kasutamine on õigustatud kui mõlemad pooled seda aktsepteerivad, sh ka vaikimisi, olenemata sellest, mis paberil kirjas.
Jääme siiski juhatuse õigusliku või mitteõigusliku eksistentsi temaatika juurde.

Ja lisaks. Ma ei vaidle, vaid püüan asja selgeks ja üheselt arusaadavaks arutleda. Ja oponenti, kes Sinuga pimesi nõus ei ole, ei ole kena halvustada.

Kaunist päeva jätku

[JanekK]

„k24“, kui Sa nüüd ei aktsepteeri kohtulahendit ja nimetad ilma selgituste toomiseta minu kirjutatut emotsionaalselt „kontekstist välja tõstmiseks“, siis küsin, vist kolmandat korda, et palun paku välja lahend olukorrale, kui on vaja kokku kutsuda üldkoosolek, et kinnitada näiteks aastaaruanne, aga Sinu väite alusel seda juhatus teha ei saa, sest tähtaja möödumisega on tegemist mitteõigusliku juhatusega.

Kordan oma varasemat soovitust, et kõige olulisem see, et juhatusel oleks tegutsemiseks üldkoosolku volitus olemas ja et juhatus oma volituste tähtaegu jälgiks. Kui seda lihtsat tõde järgida jäävad ka selleteemalised vaidlused ära.

Moraali lugemist ja tagantjärgi targutamist soovin ma siit kõige vähem lugeda. Selle asemel võiks siin valitseda asjalik arutelu.

Meie puhul oli lahendus selline:

16.02.2011 järelepärimine mtüs § 82 alusel
Järelepärimine MTÜS § 82 alusel
HARJU MAAKOHTU REGISTRIOSAKOND
Registriasi M .
16.02.2011
Korteriühistu
Korteriühistu põhikirja punkti 6.1. kohaselt juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kaheks aastaks.

Juhatuse liikmed .......... on ametisse valitud 30.04.2008.a.

Käesolevaks ajaks on juhatuse liikmete .......volitused lõppenud.
Mittetulundusühingute seaduse § 82 lõike 2 kohaselt kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest mittetulundusühingule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele, parandamisele või kustutamisele vastu vaieldud, teeb, parandab või kustutab registripidaja kande ise.
Eeltoodust tulenevalt kustutab registripidaja kahe nädala möödumisel käesoleva teate koostamisest juhatuse liikmete ........andmed registrist.
Tulenevalt mittetulundusühingute seduse §-st 82 lõikest 3 ei vabasta kande tegemise avalduse puudumine avalduse esitama pidanud ühingut kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 63 lg 3 kohaselt tuleb registri kande eest tasuda riigilõivu 6,39 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole Swedbank AS-is 221023778606, AS SEB Pangas 10220034796011. Lõivu makstes peate kindlasti märkima ka toimingu viitenumbri 2900076365. Makse selgitusse tuleb märkida selle isiku, kelle eest riigilõiv tasutakse, registrikood (Riigilõivuseaduse § 9 lg 5).
Lugupidamisega,

Juta Jõulu,
Kohtunikuabi

P.S. Aastaaruanne on samuti esitamata ja kaks aastat juba.

[lasnakas]

Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele, parandamisele või kustutamisele vastu vaieldud, teeb, parandab või kustutab registripidaja kande ise.
Eeltoodust tulenevalt kustutab registripidaja kahe nädala möödumisel käesoleva teate koostamisest juhatuse liikmete ........andmed registrist.

Oletame, et kõik juhatuse liikmed on registrist kustutatud, aga edasi? MTÜ seaduse alusel on kohtul õigus määrata ajutiselt äraoleva asemele uus juhatuse liige, kuid kui üldse keegi ei taha olla juhatuses?
Põhiline probleem on momendil ikkagi selles, et juhatuse liikme staatust ei ole pikendatud. Ei ole veel kuulnud, et register oleks selle kohta teinud ettekirjutisi. Erafirmadele on pinda käinud ARK, kes ei lase autodega mitte ühtegi tehingut teha, kui juhatuse liikme leping äriregistris pikendamata. Teiste asutustega pole probleeme tekkinud. Isegi aastaaruanne on lastud digitaalselt allkirjastada pikendamata volitusteta juhatuse liikmetel, registri poolt hoiatust tegemata.
See küsimus ongi selline, millele ühest vastust senini ei ole.

[k24]

1. Postitatud: Laup Mär 12, 2011 5:04 pm
...

Küsimus eksisteeris vaid postituses nr 4. ehk Teisip Mär 15, 2011 4:22 pm (minu arvuti kella järgi 6:22 pm). Sega küsisid 1 kord, aga sinu jutu järgi kolmas kord vastamata. See näitab meie vaidluse olemust. Seadus (MTÜS) ütleb, et valitakse tähtajaliselt. Sa ütled, VALE. RK ütleb, et suhe saab olla vaid tähtajaline ja vaikimisi ei jätku ja VÕIB (ei pruugi) jätkuda tahteavalduste olemasolul. Sa ei näe RK seisukohta, et volitus saab olla vaid tähtajaline, aga tood sisse tahteavalduse mõiste (mis võib, aga ei pruugi tuvastatav olla). Enne sellest juttu ei olnud muide. Sa näed seda, mida tahad näha.

Kas oled juhatuses ja lasid oma tähtaja üle, et nüüd põed ja otsid õigustust ? Tahad lahendusi:
1. Juhatus (mis sest, et volitusteta) kutsub ÜK kokku ja ÜK valib juhatuse. Parem veel, kui 1/10 liikmeid kutsuvad ÜK kokku.
2. Käitu nagu sul oleks voltus olemas, st ära tee midagi teisiti. Sinu keiss vist. Kusjuures nii kah kõik toimib, kui probleeme ei ole. Miskipärast pead seda hirmus heaks lahenduseks, aga arvan, et soovitada seda ei tohiks mingil juhul.
3. JanekK pakutu on üks, st register on ise usin ja saad vaevast lahti.
4. Tee kohtule ise hagi juh liikme volituste puudumise tuvastamiseks ja nõua, et ühistu vale registrikande parandaks.
5. ...kindlasti on veel variante.

Aga auto kasutamise teema ei ole analoogne, ega sobi minu arvates siin arutamiseks. Auto kasutamise volitus on puhtalt võlaõiguslik suhe .....

Ühistu ja selle juhatuse liikme suhe on võlaõiguslik ja tähtaja suhtes on küsimused võrreldavad. Kas väidad siis peale tähtaja lõppu, et tohid autot kasutada ?

Ja lisaks. Ma ei vaidle, ...

Kas otsid õigustust oma tegemata jätmisele, et ei suutnud volituse tähtaega silmas pidada ?

[MargusT]

Kas oled juhatuses ja lasid oma tähtaja üle, et nüüd põed ja otsid õigustust ?

Kas otsid õigustust oma tegemata jätmisele, et ei suutnud volituse tähtaega silmas pidada ?

Kui nüüd sinu moodi lasta emotsioonidel möllata, siis samalaadselt vastates usun, et sinu näol on tegemist läbipõlenud endise juhatuse liikmega, kes tagandati juhatuse koosseisust ja nüüd elad end siin foorumis teiste peal välja.
Või äkki paningi täppi.
Kuidas mõjus?

Seadus (MTÜS) ütleb, et valitakse tähtajaliselt.Sa ütled, VALE. RK ütleb, et suhe saab olla vaid tähtajaline ja vaikimisi ei jätku ja VÕIB (ei pruugi) jätkuda tahteavalduste olemasolul. Sa ei näe RK seisukohta, et volitus saab olla vaid tähtajaline, aga tood sisse tahteavalduse mõiste (mis võib, aga ei pruugi tuvastatav olla). Enne sellest juttu ei olnud muide. Sa näed seda, mida tahad näha.

Punkt 1 – ma pole öelnud, et vale, vaid küsinud Sinult selgitusi ja viiteid sinu enda seisukoha väitele, et juhatuse õiguslik tegevus saab otsa tähtaja kukkumisega. Ja punkt 2, sa räägid juba endale vastu. Ühes kohas väidad, et aja kukkumisega kukub ka juhatuse õigused, aga juba teises kohas oled nõus kohtulahendiga, et võib jätkuda tahteavalduse olemasolul.

Tahad lahendusi:
1. Juhatus (mis sest, et volitusteta) kutsub ÜK kokku ja ÜK valib juhatuse. Parem veel, kui 1/10 liikmeid kutsuvad ÜK kokku.
2. Käitu nagu sul oleks voltus olemas, st ära tee midagi teisiti.

Kuna need lahendused oled pakkunud selles oma väite kontekstis, et tähtaja kukkumisega lõpeb õigusliku juhatus eksistents, siis ütlen sulle, kuna sa ise aru ei saanud, et need ettepanekud on idiootlikud. Ehk teisisõnu, üks kogemustega seaduserikkuja ehk rahvakeeli „pätt“ ütleb, et sa võid pättust küll teha, aga peaasi, et sa vahele ei jää.

Kas väidad siis peale tähtaja lõppu, et tohid autot kasutada ?

Jah, väidan küll.
Näiteks. Kui auto kõrval seisavad auto omanik ja mina oma sõbraga. Ja kui omanik annab mulle võtmed ja mina istun rooli, et sõbraga väike ring sõita, olenemata, et paberil olev volituse kuupäev sai läbi, siis on mul õiguslik nõusolek omaniku poolt olemas.

Kuna Sa muutusid isiklikuks ja solvavaks, siis rohkem ma sinuga sel teemal ei diskuteeri. Sõbralik soovitus – joo suhkurvett.

Rõõmsat kevadet