Korteriühistu Abi

Teadupärast võib MTõ toimetada oma põhikirjas ette nähtud põhikirjalisi tegevusi. Kuid kui üs Kõ õpetab teist, korraldab koolitusi üle Eestimaa. Kas ta võib sellest ka tulu saada? Koolituste korraldamine pole ju tema põhikirjaline tegevus? Või saab selle põhikirja juurde kirjutada?

Kui mittetulundusühing hakkab tulu saama, siis on ta juba tulundusühing ja allub äriseadustikule.
Minu teada on koolitamiseks vaja saada ka vastav litsents. Loomulikult võib ju niisama ka nõuannete eest pappi küsida, kuid arvan, et inimesed otsivad ikka proffide abi kelle kaudu oleks võimalik taotleda ka kutsetunnistust.
Ma usun, et varsti on see aeg käes, kui Eesti Vabariigis tohib Kõ-d majandada vaid halduri või veel vingema kutsetunnistusega liikmed. Täna on taoliste tunnistuste omanikeks Eestis ca 10% Kõ juhtidest. Paljudes kohtades lokkab isetegevus ja ühistuliikmed ei ole oma õigustest teadlikud

No see on ilmselt kinnisvarahalduri seisukoht. Seni, kuni Kõ on mittetulundusühing (ehk kodanike vabaühendus) ei saa nõuda juhilt kutsetunnistust. Kuigi see ei teeks paha. Paraku on see ametikoht valitav ja koolitada end korteriühistu juhiks, et seda tääd paar aastat teha, pole just eriti otstarbekas.
Ja üldse mõtlesin ma koolituse korraldamist, mitte seda, et ise tegutseks ka lektorina. Samas ei näe ma sellistes kogemuste jagamises midagi halba. Vastupidi - see on lausa vajalik, et praktikud jagavad kogemusi praktikutele. Igal lektoril on samuti oma seisukoht, nagu igal arstilgi oma ravimeetod.
Mittetulundusühingul ei keela samuti keegi lisateenistust. Küsisin, kas seda saab ka põhikirjas ära märkida.

Loomulikult võib lisa teenida: näiteks garaaži rent, vana muruniiduki müük jne

Mida iganes võib põhikirjas kajastad, kuid tuleks uurida kas see on ka seaduslik, Ma arvan, et siinkohal ootaks mõnelt juristilt seisukohta.
Ma võib-olla väljendasin end valest, kuid andke andeks siis. Mõtlesin pigem siinkohal seda, et koolitama peaks inimene kellel on baasteadmine seadustest, juhtimisest ja raamatupidamisest. Ilma selluste teadmisteta ei kujuta ma eriti ette kinnisvara majandamist.. Juhatusel on väga suur vastutus majandustegevuse korrektse korraldamise eest. Olen kindel, et suvaline (mittekompetentne) inimene võib tekitada pigem kahju kui kasu
Mis aga puudutab koolitatud juhti, siis olen kindel, et see aeg saabub peagi kui seda nõutakse (Euroliidus väidetavalt on see nõue – pole kontrollinud) ja igasugune koolitus on inimesele vaid kasuks. See mida on õpitud 5-10 aastat tagasi on vananenud ja vajab värskendust.

Inimene õpib kogu elu ja vaid teadmise viivad edasi

See läheb ju ühistule kulukaks, maksta koolitust iga kahe-kolme aasta tagant, kuni kolmele-neljale juhatuse liikmele....

No selline pillamine on loomulikult kulukas. Tuleks ikka enne aru saada ja tausta uurida, kelle on potentsiaali, tahtmist ja aega sellise asjaga tegeleda. Kaunis raske on leida inimest kes on selliste isikuomaduste ja teadmistega mis teeniks ühistu huve. Ennekõike paneks inimese proovile, nii ca 1-2 aastat andes talle juhiseid ning siis saadaks alles kutsetunnistust taotlema. Loomulikult võib ka head vaistu usaldada ja saata inimese kohe koolitusele.
Lugesin EKÜL lehelt et statistika näitab, et enamus Kõ esimehi on naised ja vanuses 50 ja enam, seega tuleks ühistule kasuks nende lisakoolitus.

Ma mõtlengi seda, et mis saaks siis kui tuleb selline nõue, see tähendaks, et enne tuleb koolitada ja siis alles juhatusse valida

just ja siis peab olema esitada tunnistus või tuleb valida haldusfirma.
Toon näite: Ma ei lähe arsti juurde kui tal puudub kutsetunnistus. Ma ei võta juristi kellel puudub diplom. Ma ei tee täävõtulepingut ehitusfirmaga, kelle puudub vastav sertifikaat …jne
Miks peaks korteriomanikud usaldama maja inimesele, kelle puudub majandamiseks kutsetunnistus????

Sellisel juhul jääb juhatuse funksioon ära ju. Ei ole võimalik koolitada kõiki juhatuse liikmeid ju.

Ei jää ära. Mis Sa avad, et jääb?
Mina näen pigem selles seda, et tekivad teadjad, kompetentsed isikud, kelle kätesse usaldada oma kinnisvara haldamine. Kaovad ära petised ja despoodid, kes vaid ühistust raha pumpavad ja seda pisukest ebaotstarbekalt kasutavad. On ju palju näiteid kus võetakse firma täävõtuga objektile makstakse suured rahad renoveerimiseks ja siis parandatakse renoveerimise vigu.
Nii mõnigi ühistu ei tea mida tähendab eelarve ja sellest kinnipidamine. On ühistuid kes elavad avariist avariini ehk nad tegelevad tagajärgedega mitte nende ennetamisega, See on see kompetents mis puudu jääb.

õtleme, et Eestis on näiteks 10 000 ühistut, see eeldaks siis ligi 30 000-40 000 koolitatud juhatuse liiget. Arvan, et selle massi koolitamisega ei saaks keegi hakkama ja kas sellel oleks ikkagi praktiline mõte

Ma eeldan, et siis hakkab kompetents au sees olema ja koonduma rohkem kokku. Kui paljudel nendest 10 000 ühistust, kus on 3-5 liiget, kompetentsed liikmed? Kindlasti neid on, kuid ka ikka piisavalt?
Ma ei taha jonnida, kuid loogika vastab sellel küsimusele. Miks peaks ma usaldama inimest kelle puudub majandamiseks ja juhtimiseks head oskused.?

Sa ei peagi neid usaldama aga usun, et siin on juba siis seadus ka süüdi.

Paraku ei pane keegi veel kõrgelt koolitatud inimest tääle. Pigem hakkab see ühistult kõrget palka nõudma. Enamikel ühistutest seda maksta ei ole.
Siin eespool rääkis keegi korteriühistu juhi koolitamisest. See standard on täiesti olemas ja juba ka koolitatakse inimesi, kuid iseasi, mis on selle mõte. Kui inimesel on vastavad teadmised, siis ta loob haldusfirma ja pole tal vajadust õppida korteriühistu juhtimist. Kõ juht peab olema väga laia profiiliga, paraku kõiki maailma tarkusi ei suuda niikuinii omandada. Võibolla siis oleks mõtekam haldusfirmadele oma ühistud tagasi mängida?
Ka poliitikute ametid on ühiskondlikud ja valitavad. Keegi ei koolita end veel seepärast poliitikuks, et pääseda Riigikogusse või isegi saada ministriks. Kõ juhil on ennekõike vaja suhtlemisoskust, mida sageli ehitus ja raamatupidamisealaste teadmiste kõrval alahinnatakse.

Juhul kui koolitamine ei muutu põhitegevuseks ei keela seda keegi. Samuti eri tähenda ka selle muutumine põhitegevuseks automaatselt mittetulundusühingu muutumist tulundusühinguks. Nende kahe peamine vahe on see, et ühel puhul ei jaotatata kasumit omanike vahel ja teisel puhul jaotatakse.

Vastus sirtsule: Eks iga korteriomanik teab ise kellele ta oma kinnisvara hallata annab. Palk ei puutu koolitusse ja teadmistesse. Iga tää peab saama ka tasustatud (kokkuleppe küsimus kuidas ja kui palju).
Käisin ise ka sellisel koolitusel ja ma ei kavatse haldusfirmat luua, milleks? Kui ma oma majas saan hakkama ja seda läbipaistvalt ja kompetentselt, siis on koolitusest suur kasu. •ppimine ei jookse kellegi (ka poliitikutel) määda külge alla.
Kõ juht peab oskama suhelda, ja tal peab olema igasuguseid muid häid omadusi, kuid ta ei pea olema mingi ehitusinimene, selleks on spetsialistid keda kaasata.

Selles kõiges olen sinuga absoluutselt nõus. Et neid koolitusüritusi ikka rohkem oleks ja mitte ainult mina ise neil ei käiks, tahakski tegelda ka oma liikmete koolitusega, samuti pakkuda naaberühistutele koolitusvõimalusi ja seda kodule lähemal, mitte ainult Tallinnas. Ma arvan, et kõik ühistu juhid, kes ikka tääd tahavad teha ja hästi teha, on käinud koolitustel. Ise otsin ka neid tikutulega. Korraldaks ise rohkem, kuid paraku ei taha tõesti seda enam ilma tasuta teha. Olgu siis, et tasu tuleb ühistule, aga ikkagi mingi tulu sellest tõuseb, peale teadmiste muidugi. Seetõttu oligi minu küsimus, kas peaks muutma põhikirja ja sellesse lisama koolitusürituste korraldamise. Tasuta võib jah kõike teha. Ka ühistut juhin tasuta, raamatupidamist teen tasuta ja korraldan suhteid tasuta jne. jJa ega ma ainus ole.