Kas mitteliige peab maksma
Moderaator:Heino
Ma ei ole KÜ liige, kas ma pean maksma arveid mida esitab KÜ? See ei ole nali, see on tõesti nii. KÜ ei esita mingeid aruandeid oma tegevuse kohta (see vist aastaaruanne) ja ei seisa kaasomanike huvide eest, mida ta peaks tegema, see ju ühistu mõte. Tegelikult ei ole ka maja (juriidilises mõttes, linnaregistris teda pole, füüsiliselt siiski on). Majal puudub kasutusluba, tegemist on ehitusobjektiga, mida ehitaja ei taha kuidagi lõpetada. Selline siis olukord ja nüüd ilmus kusagilt KÜ kes hakkas seal korraldama! KÜ on naabermajas ja ta arvab, et meie kuulume ka sinna, ma ei tea kas ikka kuulume. Ühistut laiendada ei saa, sest pole kasutusluba ja ma ei tea mis veel. Nii siis ongi ühistu mille liige ma ei ole aga arveid saan.
Re: Kas mitteliige peab maksma
Kas omanik peaks tingimusteta maksma ja tal nagu oma arvamuseks õigust polegi, selles mõttes, et teenuste valik jne. Ühistu paneb aga raha sinna kuhu tahab ja mina täitku ainult käsku. Selles ühistus on umbes 2/3 selliseid sunniviisilisi ühistu liikmeid, kellel nagu sõnaõigust ei ole.
Re: Kas mitteliige peab maksma
Korteriühistu on sundühistu. Seega kui olete korteriomanik selles majas, kus ühistu on looduid, siis olete automaatselt ka ühistu liige. Sõnaõigus on kõigil ühistu liikmetel. Nii mitu korteriomandit teil selles majas on, niipalju on teil ka hääli. Oma hääleõigust saate kasutada üldkoosolekul hääletades. Üldkoosoleku otsust saate vaidlustada kohtus kolme kuu jooksul.
Kas peate arveid maksma? Loomulikult. Te elate selles majas, tarbite teenuseid, kuulute ühistusse jne. Või pole see nii?
Ühest asjast ei saa ma aru, kuidas on võimalik elada ehitusobjektil, omada seal korterit? Midagi on viltu.
Kas peate arveid maksma? Loomulikult. Te elate selles majas, tarbite teenuseid, kuulute ühistusse jne. Või pole see nii?
Ühest asjast ei saa ma aru, kuidas on võimalik elada ehitusobjektil, omada seal korterit? Midagi on viltu.
Re: Kas mitteliige peab maksma
On küll viltu jah, aga nii see on. Ma ikka ei tea, kas ma olen ühistu liige või mitte. Millisest hetkest loetakse korter (omanik) ühistu liikmeks. Mille alusel kohus otsustab kas subjekt on ühistu liige koos sellest tulenevate kohustuste ja õigustega või mitte. Kus see peab kirjas olema ja kus ma saan seda näha. "Meie" ühistu keeldus mulle põhikirja näitamast.
Võib-olla see juhtum ei kuulugi üldse ühistu "ritta". Seda fenomenaalset olukorda selgitan hiljem, kui olen leidnud mõned artiklid, mis olukorda selgitavad. Praegu vaja tööd teha.
Võib-olla see juhtum ei kuulugi üldse ühistu "ritta". Seda fenomenaalset olukorda selgitan hiljem, kui olen leidnud mõned artiklid, mis olukorda selgitavad. Praegu vaja tööd teha.
Re: Kas mitteliige peab maksma
Korteriomanik on ühistu liige ühistu loomise momendist alates. Ja nagu Sirts juba eelnevalt kirjutas, on korteriühistu sundühistu ning seega on kõik korteriomanikud ühistu liikmed. Mitteliikmeid olla ei saa. Küsi ühistu juhatuselt asutamiskoosoleku protokolli, ja kui ühistu on moodustatud, oled ka Sina, kui korteriomanik ühistu liige, tahad Sa seda, või mitte.
Re: Kas mitteliige peab maksma
Ma ei tea millal ühistu loodi, ilmselt siis kui meie maja vee polnud ehitatud. Ma olin järelikult ühistu liige juba siis kui maja polnudki???
Re: Kas mitteliige peab maksma
Seletused on siin väga segased, et saada aru, kus te elate ja millist nõu teile peaks andma, millal maja ehitati, mis ajast teie seal elate jne. Võimalik, et teil on hoopis ühisus, kui teie pole ühistu loomisest midagi kuulnud?
Loomulikult muudab asja, kas olete korteri omanik või üürnik. Tehke põhitõed selgeks, lugege korteriühistuseadust ja saate aru, millega tegu.
Loomulikult muudab asja, kas olete korteri omanik või üürnik. Tehke põhitõed selgeks, lugege korteriühistuseadust ja saate aru, millega tegu.
Re: Kas mitteliige peab maksma
Seletused on segased ja asi ise ka segane, sellepärast siin küsingi. Püüan nüüd veidi
olukorda selgitada ja kuna asi on pikk ja keeruline osisin asjast mõningad artiklid, mis
ajakirjanduses ilmunud. Maja ise asub Tallinnas, Sõle 25B. Et mitte väga pikka juttu
kirjutada võiks neile pilgu heita.
Eesti Ekspress, Jüri Muttika "Tüng- rahvusliku kinnisvaraäri eripära" 11.04.2006
http://www.ekspress.ee/viewdoc/F5A642FA ... 4D006C72D6
Sealt artikli teine osa.
Eesti Päevaleht, Antti Oolo "Korteriostjatele määriti kaela soovimatu teenus" EPL 07.01.2003
http://www.epl.ee/?artikkel=224337
KOMMENTAARID: http://www.epl.ee/?artikkel=224337&kommentaarid=15
viimane on natuke vananenud, horrorit just enam ei toimu.
Sama jutt juhuks kui EPL ei saa lugeda: kummaliste lugude nurk
http://www.chatok.ee/kummalistelugudenurk.php
ja muidugi "peadirigendi" enda kodulehekülg: www.raison.ee
Nüüd pilk Ehitusregistrile: http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0101
Näeme, et seal on ainult üks maja- nagu märkisin maja ei olgi! Aga selle eest on katlamaja!
Nüüd pilk volikogu otsusele 16.mai 2002, mis määrab mida võib ehitada
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tav ... 1&id=88475
Katalmajast pole juttugi.
Linnavalitsuse korraldus 12. aprill 2004 nr 711-k
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tav ... 1&id=96293 ka seal ei ole juttu katlamajast. Krundi plaan
http://www.raison.ee/lang=ee&house=sole ... on&part=23
positsioonil 14 (kollane number 5) asub katlamaja! Linnavalitsuse korralduses on selgelt kirjas, et on 100% transpordimaa! Zahharov ise tunnistab ka, et esialgselt plnud katlamaja plaanis: http://www.raison.ee/?lang=ee&house=sol ... on&part=14. Aga
mis see minu asi on et tema ei saanud oma asjadega hakkama, nüüd läheb see meile kalliks.
See oli siis olukorra tutvustus. Nüüd teema juurde. Artiklid on veidi vanad ja olukord veidi muutunud.
Muutunud on see, et OÜ ERLI on läinud pankrotti (üle aasta tagasi) ja tema tegevust jätkab nüüd ühistu, millest mul enne aimugi polnud.Hooldusega tegeleb sama isisk kes enne oli ERLIs, nüüd FIEna. Sellegi otsustas ühistu. Sisult tähendab see seda, et ehitaja jätkab oma
pressinguid nüüd ühistu kaudu, mis on lojaalne pigem talle, kui elanikele. Ma olen nõus, et elamul on kulud ja nende eest tuleb maksta aga aga kõik kulud ei ole vist õiglased, pealegi praegu ei saa elanikud kasutada maja nii nagu sooviks (näiteks keldrid), sest see on ehitus ja ehitaja ei anna dokumente üle, ja me ei saa sinna. Seaduse järgi vist ei tohigi ehitusel
elada. Me ei saa ka ise otsustada millega kütta, võib-olla tahame oma katla panna, nii naguesialgu oli ette nähtud, või mingi moodne õhusoojuspump. Meil ei ole valikuvabadust.
Point ongi selles, et ehitaja ehitas katlamaja ilma loata. Meile lubati oma katlamaja, aga nüüd on ta selle enda omaks saanud ja nõuab selle teenuse eest kõrget hinda (kõrgemat, kui elektriga küttes- aastaid tagasi arvutasin, oli elektrist pisut odavam, nüüd on gaasi hind tõusnud). Selle katlamaja ehituseks pole linnavolikogu otsust ehk detailplaneeringul pole
seda ette nähtud. See mis Raisoni kodulehel, viited dokumentidele, on vale, õigemini nendes dokumentides pole ka katlamaja ette nähtud. Mingil viisil on ta saanud tagantjärele ehitusloa ja ka kasutusloa. Detailplaneringu järgi pole seda sinna ette nähtud!!! Ja minu
arusaamist mööda tahab ta meilt nüüd mingeid allkirju, et asi saaks n.ö. meie õnnistuse aga nagu Raisoni kodulehelt näha on umbes pooled allkirja andmata jätnud. Ta nõuab meilt abonement tasu, mis ajabk hinna kõrgeks, kusjuures, nagu kodulehelt lugeda, kavatseb katlaid
lisada ja sellega ab. tasu veelgi tõsta, Kuid neid katlaid ei ole vaja meile. Lihtsalt ajab oma riskivaba äri meie arvel. Ta ütles, et on ka võimalik MWh põhine soojuse ostmise variant aga ta ei anna seda meile!!! See oleks ju talle kahjulik, ei garanteeriks sissetulekut,
igaüks võib kraani kinni keerata (meil on igaühel eraldi sisend ja soojamõõdik). Nüüd siis peakski maksma ab. tasu + kulutatud soojusenergia. Ma ei tea palju MWh praegu maksab. Vot
sellest küttest ma soovingi loobuda ja ma ei ole seda seni kasutanud (0 MWh) ja ei soovi ka maksta ab. tasu, nagu kirjutasin elekter on odavam. Sellest ongi tüli alguse saanud. Algul ei maksnud ainult ab. tasu, siis hakkasid tulema ähvardused ja mingi segane jutt. Siis
lõpetasin üldse maksmise. Arved, mis tulevad on segased, näiteks elektri ab. tasu on minul vist 10 korda kõikunud, max ming 200 krooni (enne oli meil ühine elekter, nüüd maksab igaüks eraldi, oma leping Energiamüügiga). Selgitusi ei saa. Trassi kulud (küte) käivad sama moodi,
naaberkuudel võib erinevis olla jällegi 10x. Selgitus puudub. Kogutakse remondifondi raha, aga kui midagi katki tuleb eraldi maksta. Kuhu kaob remondifondi raha ei tea, tegelikult arvan, et ab. tasuks ehitajale, nende eest kes ei maksa. Ei saa ju sellise eluga nõustuda!
Kas sellises olukorras saab üldse ühistut olla ja kas ma olen selle liige? Seda kütet ma ka ei soovi!
olukorda selgitada ja kuna asi on pikk ja keeruline osisin asjast mõningad artiklid, mis
ajakirjanduses ilmunud. Maja ise asub Tallinnas, Sõle 25B. Et mitte väga pikka juttu
kirjutada võiks neile pilgu heita.
Eesti Ekspress, Jüri Muttika "Tüng- rahvusliku kinnisvaraäri eripära" 11.04.2006
http://www.ekspress.ee/viewdoc/F5A642FA ... 4D006C72D6
Sealt artikli teine osa.
Eesti Päevaleht, Antti Oolo "Korteriostjatele määriti kaela soovimatu teenus" EPL 07.01.2003
http://www.epl.ee/?artikkel=224337
KOMMENTAARID: http://www.epl.ee/?artikkel=224337&kommentaarid=15
viimane on natuke vananenud, horrorit just enam ei toimu.
Sama jutt juhuks kui EPL ei saa lugeda: kummaliste lugude nurk
http://www.chatok.ee/kummalistelugudenurk.php
ja muidugi "peadirigendi" enda kodulehekülg: www.raison.ee
Nüüd pilk Ehitusregistrile: http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0101
Näeme, et seal on ainult üks maja- nagu märkisin maja ei olgi! Aga selle eest on katlamaja!
Nüüd pilk volikogu otsusele 16.mai 2002, mis määrab mida võib ehitada
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tav ... 1&id=88475
Katalmajast pole juttugi.
Linnavalitsuse korraldus 12. aprill 2004 nr 711-k
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tav ... 1&id=96293 ka seal ei ole juttu katlamajast. Krundi plaan
http://www.raison.ee/lang=ee&house=sole ... on&part=23
positsioonil 14 (kollane number 5) asub katlamaja! Linnavalitsuse korralduses on selgelt kirjas, et on 100% transpordimaa! Zahharov ise tunnistab ka, et esialgselt plnud katlamaja plaanis: http://www.raison.ee/?lang=ee&house=sol ... on&part=14. Aga
mis see minu asi on et tema ei saanud oma asjadega hakkama, nüüd läheb see meile kalliks.
See oli siis olukorra tutvustus. Nüüd teema juurde. Artiklid on veidi vanad ja olukord veidi muutunud.
Muutunud on see, et OÜ ERLI on läinud pankrotti (üle aasta tagasi) ja tema tegevust jätkab nüüd ühistu, millest mul enne aimugi polnud.Hooldusega tegeleb sama isisk kes enne oli ERLIs, nüüd FIEna. Sellegi otsustas ühistu. Sisult tähendab see seda, et ehitaja jätkab oma
pressinguid nüüd ühistu kaudu, mis on lojaalne pigem talle, kui elanikele. Ma olen nõus, et elamul on kulud ja nende eest tuleb maksta aga aga kõik kulud ei ole vist õiglased, pealegi praegu ei saa elanikud kasutada maja nii nagu sooviks (näiteks keldrid), sest see on ehitus ja ehitaja ei anna dokumente üle, ja me ei saa sinna. Seaduse järgi vist ei tohigi ehitusel
elada. Me ei saa ka ise otsustada millega kütta, võib-olla tahame oma katla panna, nii naguesialgu oli ette nähtud, või mingi moodne õhusoojuspump. Meil ei ole valikuvabadust.
Point ongi selles, et ehitaja ehitas katlamaja ilma loata. Meile lubati oma katlamaja, aga nüüd on ta selle enda omaks saanud ja nõuab selle teenuse eest kõrget hinda (kõrgemat, kui elektriga küttes- aastaid tagasi arvutasin, oli elektrist pisut odavam, nüüd on gaasi hind tõusnud). Selle katlamaja ehituseks pole linnavolikogu otsust ehk detailplaneeringul pole
seda ette nähtud. See mis Raisoni kodulehel, viited dokumentidele, on vale, õigemini nendes dokumentides pole ka katlamaja ette nähtud. Mingil viisil on ta saanud tagantjärele ehitusloa ja ka kasutusloa. Detailplaneringu järgi pole seda sinna ette nähtud!!! Ja minu
arusaamist mööda tahab ta meilt nüüd mingeid allkirju, et asi saaks n.ö. meie õnnistuse aga nagu Raisoni kodulehelt näha on umbes pooled allkirja andmata jätnud. Ta nõuab meilt abonement tasu, mis ajabk hinna kõrgeks, kusjuures, nagu kodulehelt lugeda, kavatseb katlaid
lisada ja sellega ab. tasu veelgi tõsta, Kuid neid katlaid ei ole vaja meile. Lihtsalt ajab oma riskivaba äri meie arvel. Ta ütles, et on ka võimalik MWh põhine soojuse ostmise variant aga ta ei anna seda meile!!! See oleks ju talle kahjulik, ei garanteeriks sissetulekut,
igaüks võib kraani kinni keerata (meil on igaühel eraldi sisend ja soojamõõdik). Nüüd siis peakski maksma ab. tasu + kulutatud soojusenergia. Ma ei tea palju MWh praegu maksab. Vot
sellest küttest ma soovingi loobuda ja ma ei ole seda seni kasutanud (0 MWh) ja ei soovi ka maksta ab. tasu, nagu kirjutasin elekter on odavam. Sellest ongi tüli alguse saanud. Algul ei maksnud ainult ab. tasu, siis hakkasid tulema ähvardused ja mingi segane jutt. Siis
lõpetasin üldse maksmise. Arved, mis tulevad on segased, näiteks elektri ab. tasu on minul vist 10 korda kõikunud, max ming 200 krooni (enne oli meil ühine elekter, nüüd maksab igaüks eraldi, oma leping Energiamüügiga). Selgitusi ei saa. Trassi kulud (küte) käivad sama moodi,
naaberkuudel võib erinevis olla jällegi 10x. Selgitus puudub. Kogutakse remondifondi raha, aga kui midagi katki tuleb eraldi maksta. Kuhu kaob remondifondi raha ei tea, tegelikult arvan, et ab. tasuks ehitajale, nende eest kes ei maksa. Ei saa ju sellise eluga nõustuda!
Kas sellises olukorras saab üldse ühistut olla ja kas ma olen selle liige? Seda kütet ma ka ei soovi!
Re: Kas mitteliige peab maksma
lingid mis ei tööta korralikult, vaata www.raison.ee Sõle 25B ülinfrmatsioon 14. Ostmine ja paigaldus, ning 23. Krundi plaan.
Re: Kas mitteliige peab maksma
Ei olnud aega küll hetkel neid artikleid lugeda, kuid nendetagi tundub olevat tõsine segadus. Peaks vist kohtusse minema, et asjad selgeks saaksid. Kõigepealt aga võtke ühendust EKÜLi juristidega. Tallinnas peaks saama ka tasuta nõuannet, mis neis tingimustes teha ja millises järjekorras.
