Korteriühistu Abi

Revisjonikomisjon on teinud ettepaneku lõpetada sularahaga arveldamine ja seoses sellega on vanematel inimestel tekkinud probleemid üüri maksmisega kuna nad ei oma arvutit ja ei saa panga kaudu makseid teha. Kas KÜ-l on õigus keelduda sularaha vastuvõtmast? Ja kas on selline seadus olemas, mis ütleb, et KÜ ei või sularahaga arveldada?

Me ei ole kunagi sularahas arveldanud, põhimõtteliselt, kuna meie maja ümbruses on piisavalt igasuguseid pangakontoreid ja enamike pensionäride pension laekub nende pangakontole. KÜ algul oli veidike kisamist küll, aga inimesed harjuvad kiiresti. Lõppude lõpuks peaks keegi KÜ juhtkonnast nende sularahas maksvate isikute raha ikkagi panka viima, sest kommunaalteenuste eest sularahas maksta on praktiliselt võimatu. Sularaha olemasolu KÜ-s tekitab enamasti asjatuid pingeid.
Muide, meil olid pensionärid esimesed, kes nõudsid maksetele otsekorraldust. Pension laekub nende pangakontole ja sealt otsekorraldustega edasi kõigile teenuste pakkujatele (KÜ, elekter, telefon jne). Hea ja lihtne, ise peab vaid kontrollima, et õiged kulud kontolt maha läinud.

Tänud vastamast! Asume ise küll maakohas ja pangakontorini on 20 km, aga see otsekorraldusega tasumise lahendus on üpriski mõistlik. Igatahes võtame üldkoosolekul selle teema päevakorda, usun, et pensionärid on sellise maksmisviisiga väga päri.

Kui suur on otsekorralduse kulu KÜ-le, majas 18 korterit ja pank on Swedbank.

Meil on kulu KÜ-le 0 eurot. Pank võtab KÜ-lt iga otsekorralduse eest 4 krooni (vabandust!) ja selle raha paneme selle inimese arvele juurde. Swedpank siis.

täna just vaatasin pankade otsekorralduste hinnapakette.Swedpangas siis -->
https://business.swedbank.ee/static/pdf ... st_est.pdf
Swedpangal on pangasisene laekumise teenustasu 0,16 eur ja siseriiklik (ka teised pangad) laekumise teenustasu 0,32 eur saajale (KÜ-le) erinevad, erinevalt SEB panga vastavast hinnakirjast (mõlemad 0,26 euri).
Maksjale on teenus tasuta aga KÜ jaoks mitte. Swedpanga puhul tuleb jälgida siseriiklike laekumisi, mis on vist päris tüütu raamatupidaja seisukohast. Kas põhimõtteliselt KÜ neid ühtlustada ei võiks?, et mõlemad laekumised näiteks 0,26 euri? Ja lisaks on Swedpangal mõlemas paketis veel kuuhooldustasu, mille samuti peaks ju otsekorraldusega maksvatele inimestele juurde arvestama?

Sellepärast ma pole pakkunudki liikmetele otsekorralduse kasutamist, sest internetipangast ülekanne on ju osadele tasuta (nt. SEB-st perepaketis on kõik ülekanded tasuta).
Iga kuu igale otsekorralduse kasutajale summa täpselt välja arvestamine on ju summadega võrreldes üsna mõttetu. Teine võimalus arvestada kindla summana (min summa liikme jaoks, et KÜ miinusesse ei jääks), see ka vaieldav liikmete poolt. Kuid mul on ainult 3 liiget, kes maksavad sulas. Ei näe mõtet otsekorraldusega jamada, kulusid tekitada.

suisse kirjutas:Sellepärast ma pole pakkunudki liikmetele otsekorralduse kasutamist, sest internetipangast ülekanne on ju osadele tasuta (nt. SEB-st perepaketis on kõik ülekanded tasuta).
Iga kuu igale otsekorralduse kasutajale summa täpselt välja arvestamine on ju summadega võrreldes üsna mõttetu. Teine võimalus arvestada kindla summana (min summa liikme jaoks, et KÜ miinusesse ei jääks), see ka vaieldav liikmete poolt. Kuid mul on ainult 3 liiget, kes maksavad sulas. Ei näe mõtet otsekorraldusega jamada, kulusid tekitada.

Kade oled või? Võta endale ka SEB panga perepakett.

Lase inimestel endil otsustada, ära võta endale eksimatu jumala staatust.

Otsekorraldus on inimeste maksmismugavuse pärast oluline ettevõtmine. Ka korteriühistu vaatevinklist vaadatuna on päris mitmeid olulisi plusse (maksedistsipliin jms).

Meie majas liitus esimese hooga, kui teenus aastate tagant pankades välja tuli, 1/3 liikmetest ja praegune seis on ca 2/3 liikmetest.

Sinusuguse mõtlemisviisiga juhatuse liige poleks meie maja juhatuses üle ühe valitsemisperioodi vastu pidanud.

Sinusuguse mõtlemisviisiga juhatuse liige poleks meie maja juhatuses üle ühe valitsemisperioodi vastu pidanud.[/quote]


MargusT, Teie käest ei küsitud ju, mis teie maja juhatuses toimub! Teema on millestki muust! Teile mingeid sarkasmi ja õelutsemisevastaseid tablette ei ole määratud või?

MargusT kirjutas: Kade oled või? Võta endale ka SEB panga perepakett.

Ei ole kade, see perepakett ongi mul endal (sellest ka teadmine, et osad saavad ilma otsekorralduseta maksta oma arveid tasuta).

Ja need, kes soovivad maksta sulas, ongi just inimesed, kel puudub pangas arveldusarved ja pension tuuakse neile koju. Kas hindasid mind ikka õigesti teadmata teglikku olukorda.
Olukord on vastupidine, mina ei pea paljuks käia nende pool ja lubada neil maksta nii nagu nemad soovivad (pean ju põhitöölt lõuna ajal jooksma panka raha viima ja iga liigutuse kohta vormistama ka dokumendi). Otsekorraldusele üleminek ei aita meie majas, kui pensionärile tuuakse raha koju ja nüüd peaks ta oma raha andma hooldaja valdusesse, et see viiks selle panka, et sealt siis läheks otsekorraldusega maha, et siis selle eest tasuda - absurd!

Arvan, et KÜ-l ei keela ükski seadus keelduda sularahas arvlemisest. Kui peate sularahas arvlemist mittevajalikuks ja pakute alternatiivi, siis on kõik OK.

P.S. 16 aastat olen juhatuses praktiliselt üksi toimetanud, mõned asjad aitab vahel ka juhatuse esimees ajada (ei oma majas korterit, kuid liikmed siiski valivad mu uuesti tagasi).

piretk. kirjutas: Maksjale on teenus tasuta aga KÜ jaoks mitte. …….
…………….. Ja lisaks on Swedpangal mõlemas paketis veel kuuhooldustasu, mille samuti peaks ju otsekorraldusega maksvatele inimestele juurde arvestama?

Kõigepealt anname allkirja lepingule seallubatu täitmiseks, aga tegelikkuses käitume hoopis vastupidiselt. Nimelt vastavalt lepingule pangaga lubame otsekorralduse saajamaksete kulud võtta otsekorralduse maksjatelt korteriühistu kanda, aga tegelikult rikume lepet ja nõuame siiski otsekorraldusega seotud kulud maksjatelt sisse.

Kas see on ikka õiglasel tundel põhinev soovitus? Kas nii kujundamegi inimeste suhtumist lepetesse? Lubades teame juba ette, et rikume seda lubadust.

Inetu soovitus Sinu poolt, ütleks mina.

MargusT kirjutas:
Kas see on ikka õiglasel tundel põhinev soovitus?

Siit tekib lihtsalt küsimus, miks peaks teised Kü liikmed teiste otsekorraldused kinni maksma?, nii debiteerimise tasu kui kuu hooldustasu.
Lepinguteni ei ole jõudnud.

suisse kirjutas:……………….
Kas hindasid mind ikka õigesti teadmata teglikku olukorda.
Olukord on vastupidine, mina ei pea paljuks käia nende pool ja lubada neil maksta nii nagu nemad soovivad (pean ju põhitöölt lõuna ajal jooksma panka raha viima ja iga liigutuse kohta vormistama ka dokumendi).
………..
P.S. 16 aastat olen juhatuses praktiliselt üksi toimetanud, mõned asjad aitab vahel ka juhatuse esimees ajada (ei oma majas korterit, kuid liikmed siiski valivad mu uuesti tagasi).

Eks see hinnangu andmine kellegi tegemistele ja otsustele läbi kriitika spektri ja oma mättaotsast vaadatuna on juba väljaütlemise hetkest läbipõrumisele kuuluv ja vaenlasi sünnitav ettevõtmine.

Kui ma oma varasemate väljaütlemistega Sind kuidagi solvasin siis siirad vabandused Sulle.

Vahel tundub mulle, et siinses foorumis on mõned väitlejad oma eksimatusele nii kindlad, et isegi ei vaevu oma kardinaalseid väljaütlemisi seadusepügalatega kaitsma. Siis lausa kutsub neid „eksimatuid“ sarkastiliste väljaütlemistega „läbi raputama“. Ja ega minagi siin patust puhas pole. Aga eesmärgiks olen seadnud argumenteeritumaks muutuda.

Aga Sind valitakse tagasi seepärast, et käitud inimestega hoolivalt ja leiad nendega suhtlemiseks aega ning ega teadmised-kogemused väikest rolli täida. Ja seda jätkuvalt 16 aastat.

Oled tubli ja hea inimene. Jõudu ja jaksu Sulle sel raskel tööpõllul ?

piretk. kirjutas:Maksjale on teenus tasuta aga KÜ jaoks mitte. Swedpanga puhul tuleb jälgida siseriiklike laekumisi, mis on vist päris tüütu raamatupidaja seisukohast. Kas põhimõtteliselt KÜ neid ühtlustada ei võiks?, et mõlemad laekumised näiteks 0,26 euri? Ja lisaks on Swedpangal mõlemas paketis veel kuuhooldustasu, mille samuti peaks ju otsekorraldusega maksvatele inimestele juurde arvestama?

Meie ühistus on juba aastaid sõlmitud Swedpangaga otsekorraldusleping. Lepingu sõlmimine ehk maksis ühekordselt midagi, see toimus enne minu aega ja ma ei oska kommenteerida. Igakuiselt ei ole sellel mitte mingit teenustasu. Swedpank võtab ühistult igakuiselt iga otsekorraldusmakse eest o,26€, selle paneme otsekorraldusega tasuja arvele juurde, seega kulu ühistule 0€.
Siseriiklike laekumiste koha pealt nii palju, et meil elavad kõik maksjad siinpool piiri, ehk siis siseriigis.
Niipalju võiksin lisada, et meil on kõik otsekorralduslepinguga maksjad samuti Swedpanga kliendid.

Käisin SEB pangas ja sulgesin otsekorralduse lepingu.. SEB pangast öeldi: " Kes raha saab, see peab ka teenuse eest tasuma. Teenuse tasu lisamine KÜ poolt arvele on seadusega keelatud".
Nüüd maksan internetipanga kaudu.

rewa2 kirjutas:Käisin SEB pangas ja sulgesin otsekorralduse lepingu.. SEB pangast öeldi: " Kes raha saab, see peab ka teenuse eest tasuma. Teenuse tasu lisamine KÜ poolt arvele on seadusega keelatud".
Nüüd maksan internetipanga kaudu.

Milline seadus keelab debiteerimistasu lisamist otsekorraldusmaksega tasuja arvele? Konkreetset viidet palun, üldsõnaline jutt on mõttetu.

Raha saab loomulikult ühistu, aga kes või mis on ühistu? Ühistu on kõik korteriomanikud, seega kaudselt öeldes saavad raha kõik. Otsekorraldusleping on selle kasutajale mugavus, mida ühistu võib, aga ei pea võimaldama. Miks peaksid teised ühistuliikmed maksma kinni otsekorralduslepinguga maksja mugavuse?
Loomulikult, kui ühistu, ehk siis üldkoosolek otsustab, et debiteerimistasu makstakse ühistu poolt, siis seda nii ka tehakse.

pimeloom kirjutas:Miks peaksid teised ühistuliikmed maksma kinni otsekorralduslepinguga maksja mugavuse?

Vastuse leiad sealt kus asub ka järgmise samalaadse küsimuse vastus. Miks peavad esimese korruse elanikud kinni maksma kõrgeimal korrusel elavate elanike pea kohal asuva katuse remondi?

MargusT kirjutas:

pimeloom kirjutas:Miks peaksid teised ühistuliikmed maksma kinni otsekorralduslepinguga maksja mugavuse?

Vastuse leiad sealt kus asub ka järgmise samalaadse küsimuse vastus. Miks peavad esimese korruse elanikud kinni maksma kõrgeimal korrusel elavate elanike pea kohal asuva katuse remondi?

Sinu vastus on hea näide sõrme ja porgandi võrdlemisest.
Katus on maja lahutamatu osa, mis kuulub võrdselt kõigile korteriomanikele.
Otsekorraldusleping ei ole seda mitte. Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju.

KÜ on mittetulundusühing, kes ei pea kasumit teenima ja kellel ei tarvitse tekkida tulu, mille arvelt otsekorralduste teenustasud pangale maksta.
Järelikult, kes tarbib, see maksab.
Otsekorraldusleping on mugav nii raamatupidajale, vaid üks fail panka saata, kui ka maksjale, kelle ainus mure on, et ta pangakontol oleks tema enese poolt valitud kuupäeval vajalik kogus raha.
Mis puutub pensionäridesse, siis kojukanne olevat tunduvalt kulukam kui raha kanne panka.
Meil maksab iga otsekorralduslepingu kasutaja oma kulu ise kinni. Pank kasseerib KÜ kontolt ja KÜ kasseerib kulu korteriomanikelt, saldo null. Mugavus maksab! Pangal pole siin midagi öelda, sest KÜ pole äriühing, et oma kasumist need kulud kataks. Neid makseid ei saa võrrelda maja üldkommunikatsioonide või katuse remondiga.
Otsekorraldused on seotud väga konkreetse isikuga, kes ei pea isegi mitte korteri omanik olema, suva, kes korteri eest maksab.

pimeloom kirjutas:Sinu vastus on hea näide sõrme ja porgandi võrdlemisest.
Katus on maja lahutamatu osa, mis kuulub võrdselt kõigile korteriomanikele.
Otsekorraldusleping ei ole seda mitte. Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju.

Sinu näide sõrme ja porgandi võrdlemisest on sama halenaljakas kui Sinu väide, et katus kuulub kõigile korteriomanikele võrdsetes osades.

lasnakas kirjutas:
Otsekorraldused on seotud väga konkreetse isikuga, kes ei pea isegi mitte korteri omanik olema, suva, kes korteri eest maksab.

Hea „lasnakas“ – Sinu arukat arutelu on hea lugeda.

Ainuke asi millest ma hetkel aru ei saanud, et mis siia puutub kasum ja äriühing. Tulu peab tekkima ka MTÜ-l, sest on ju vaja kulud kinni maksta. Ja tulud tekkivad korteriühistul sihtmaksetest.

Hingelt olen ise ka parempoolsete vaadetega ja pooldan kulude personaliseerimist.

Kui nüüd Sinu mõtteviisi edasi arendada, siis peaksime kõik kulud, mis vähegi võimalik, personaliseerima - elanik, korter, trepikoda ja muude paljud jagajate alusel. Jah, see on võimalik, aga kas ka õige või mõistlik või … (ei leia head sõna) ettevõtmine. Võib tekkida oht, et kulude personaliseerimisega võime ületada mõistlikkuse piiri. Foorumist on lugeda mitmeid taolisi ebamõistlike jagamiste näiteid – nt prügi jms. Mina ei oskaks küll piiri tõmmata, et kus lõpeb mõistlik ja kus algab mittemõistlik kulude personaliseerimise tegevus.

Kulude personaliseerimine võib hoopistükkis kasu asemel kahju tuua – oleme tuttavad probleemidega, mis tõid endaga kaasa veelugejad, keskkütte individuaalsed mõõturid jne.

Siinkohal tasuks kulude jagamise juures tagasi tulla KÜS ja KOS kirjas oleva soovitusliku jagamispõhimõtte juurde – ruutmeeter ehk kaasomandi osa suuruse järgi.

Ise ei ole antud hetkel kummagi suuna õigsuses 100%-lt veendunud.

lasnakas kirjutas:Mis puutub pensionäridesse, siis kojukanne olevat tunduvalt kulukam kui raha kanne panka.

Jutt oli pensionäridest, kellele toimub pensioni kojukanne tasuta (inimene ei soovi raha panka, sest siis peb ta ikka kasutama teiste abi selle sealt kättesaamiseks/konto liikumistest ülevaate saamiseks, tahab ise maksta - see on tema soov).

Kogu seda otsekorralduse kasutamist peab vaatama konkreetsest olukorrast.

suisse kirjutas: Jutt oli pensionäridest, kellele toimub pensioni kojukanne tasuta (inimene ei soovi raha panka, sest ...

http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.ph ... &artid=545
Alanud aastast maksab pensioni kojukanne senise 58 krooni asemel 4,60 eurot (72 krooni). Ehkki Eesti Post väidab, et kasumit pensionide kojuviimise pealt ei teenita, kulub ühel eakal inimesel aastas oma raha kättesaamiseks vanas vääringus ligi 900 krooni (55 eurot ja 20 senti).
Millised pensionärid ja kus saavad raha koju tasuta? Eesti Posti teenustasu 4.60€ (72 kr) kuus on üüratult kallis, selle võrra saab vaene pensionär raha vähem kätte. Oma pangakontole saaksid nad raha tasuta ja hooldaja saaks sealt selle tasuta välja võtta või tasuta ülekanded teha.
Otsekorraldusleping on alati tasuline olnud, väga konkreetse inimesega seotud ja seepärast on teiste suhtes, kes makseid ise ja tasuta saavad teha, õiglane, et see just selle konkreetse teenust kasutava korteriomaniku poolt kinni makstakse.
KÜ kogub raha just nimelt sihtotstarbeliselt, konkreetsete kulude katteks ja nii õiglaselt kui võimalik.

Loe seda (pikem artikkel sinu pakutust)
http://www.saartehaal.ee/index.php?cont ... 3337&sec=1
, siis saad teada, et on ka neid, kellele riigi kulul tuuakse.
Kui vanaproua tahab ise oma rahadega toimetada, mitte võõraste kätte anda, siis peab ta seda ka saama.

Otsekorraldus on hea nendele, kellel selle teenuse kasutamise järgi vajadus, kuid näiteks meie KÜ puhul puudub vajadus seda teenust kasutada.

Iga KÜ peab selle kasutamise otsustama ise (arvan, et üldkoosolekul).

suisse kirjutas: Otsekorraldus on hea nendele, kellel selle teenuse kasutamise järgi vajadus, kuid näiteks meie KÜ puhul puudub vajadus seda teenust kasutada.

Iga KÜ peab selle kasutamise otsustama ise (arvan, et üldkoosolekul).

Juhul kui kasutada varianti, millest ka siin foorumis pikalt juttu olnud, et iga otsekorraldusega maksja maksab ka selle makse ülekande tasu kinni, siis ei ole vaja mingit üldkoosoleku otsust vaja, vaid piisab juhatuse tahtest selline võimalus liikmetele luua.

Olen näinud ka sellist üldkoosolekut kus taoline küsimus tõusetus arutellu, aga vanameelsete juhatus eesotsas võimuka juhatuse esinaisega nullis sellise edumeelse maksmisvõimaluse.