Korteri omanik teadmata kadunud

[merinee]

Tere.
Mure selline, et korteri omanik on teadmata kadunud juba aastast 20 aastat. Koosolekul oli tema isa. Aga ma ei saa ju tema häält arvestada ja volitust pole ka kuskilt võtta? Kuidas olukord lahendada?

[MargusT]

Olukord ongi ju lahendatud. Isa käib kenasti koosolekul ja tema hääletada ei saa, sest pole volitust. Kui isa soovib hääletada, siis otsigu oma poeg üles ja saagu volitus.

[anne47]

Kui lähedased pole taotlenud teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamist või teadmata kadunud isiku vara hooldamise õigust, siis ega ühistul pole teha midagi.

Sarnane lugu on pärimismenetluseta jäänud korteritega, mille omanik on surnud ja mida pärijad küll kasutavad, aga ühistu liiget pole, sest kinnistusraamatu kanne muutmata.

[Natali]

Tühja neist häältest, peaasi, et keegi arved maksaks.

[merinee]

Kui lähedased pole taotlenud teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamist või teadmata kadunud isiku vara hooldamise õigust, siis ega ühistul pole teha midagi.

Sarnane lugu on pärimismenetluseta jäänud korteritega, mille omanik on surnud ja mida pärijad küll kasutavad, aga ühistu liiget pole, sest kinnistusraamatu kanne muutmata.

Aga korteriühistul on ju õigus alustada pärimismenetlus. Uurisin seda olukorda just alles.

[VASAR49]

Aga korteriühistul on ju õigus alustada pärimismenetlus. Uurisin seda olukorda just alles.

Ongi nii. Link: LINK

Vana seaduse puhul oli sageli probleemiks ka see, et seadusjärgne pärija elas küll pärandajaga koos ja asus pärast pärandaja surma pärandvara kasutama, kuid ei kiirustanud pärimise vormistamisega. Kuna seadus nägi pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ette 10 aastat, valitses senikaua kõigi ümbritsevate jaoks õiguslik ebamäärasus. Uue pärimisseaduse järgi on sellises olukorras juba kolme kuu möödudes selge, kas pärija on pärandi vastu võtnud või mitte. Vajadusel saab huvitatud isik, näiteks korteriühistu või kohalik omavalitsus, ise algatada ka pärimismenetluse pärija välja selgitamiseks.

[anne47]

Reaalne elu suuremas kortermajas on ilmselt selline, et kui korteri valdaja tasub arved, siis korteriühistul puudub motivatsioon pärimismenetlust algatada (kanda alguses sellega seotud kulusid ja neid pärijatelt välja nõuda).
Võlgade tekkimisel on olukord teine.

Antud teema puhul ühistu tegutseda ei saa, sest korteriomanik pole ametlikult surnud.