Ehituspraak?
Moderaator:Heino
12 aastat tagasi ehitatud majas selline mure: kolmanda korruse korteri laest tuleb lae paneeli vahelt vett peale lume sulamist ja suuremat sadu, laes juba roheline hallitus vee sissetuleku kohtades. 4-nda korruse(viimane korrus) korteril on 20 ruutmeetri suurune rõdu pooleldi meie toa peal ja sealt see vesi tulebki. Majas on korteri ühistu, kes keeldub selle probleemiga tegelemast! Seisukoht on selline, et probleemiga peab tegelema 4-nda korruse korter. Aga omanik ütleb, et tema ei pea ehituspraakiparandama! Mida soovitate?
Re: Ehituspraak?
Selle korteri maha müüma (ennem san. rem) ja ostma uue korteri-maja. Vahetada välja juhatus v. võtta kohtutee ette. Valik on Sinu!
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Ehituspraak?
1. Kõige lihtsam ja vähem närvesööv lahendus on 3. korruse korteri interjöör ära kindlustada. Kahju tekkimisel pöörab kindlustus nõude süüdlase vastu.
2. Kes süüdi on?
Korteriomandiseaduse (KOS) järgi on tegemist valitseja kohustusega võtta ette tegevusi, et kortermaja elamiskõlblikuna säiliks. KÜ puhul on valitsejaks KÜ oma juhatusega.
St. üldjuhul (ootamist kannatavate töödega) peab tegema valitseja üldkoosolekule ettepaneku korteriomanikele elamu säilimiseks vajalik töö ära teha. Kui üldkoosolek sellest keeldub, siis esitab kindlustus regressinõude tõenäoliselt korteriomanike vastu.
Kiireloomulisemate probleemide puhul on valitsejal kohustus vajalikud tööd ära korraldada. Kusjuures KOSi järgi on antud vastavad õigused ka korteriomanikele ja õigus põhjendatud kulutused teistelt korteriomanikelt sisse nõuda vastavalt kaasomandi osa suhte suurusele.
Probleem on ilmselt selles, et väga tihti ei saa KÜ juhatuse liikmed palka, neil puudub motivatsioon ja/või teadmised kuidas olukorda lahendada.
Professionaalse KVH puhul oli vist mingi kohtukeiss, kus kindlustus läks KVH vastu, kuna selle töö oli tegemata. Täpset lahendust ei mäleta.
Lisaks on paslik vast meelde tuletada ka raamistikku, et KOSi ei kohaldata ainult juhul kui eksisteerib vastuolu KÜS'iga.
2. Kes süüdi on?
Korteriomandiseaduse (KOS) järgi on tegemist valitseja kohustusega võtta ette tegevusi, et kortermaja elamiskõlblikuna säiliks. KÜ puhul on valitsejaks KÜ oma juhatusega.
St. üldjuhul (ootamist kannatavate töödega) peab tegema valitseja üldkoosolekule ettepaneku korteriomanikele elamu säilimiseks vajalik töö ära teha. Kui üldkoosolek sellest keeldub, siis esitab kindlustus regressinõude tõenäoliselt korteriomanike vastu.
Kiireloomulisemate probleemide puhul on valitsejal kohustus vajalikud tööd ära korraldada. Kusjuures KOSi järgi on antud vastavad õigused ka korteriomanikele ja õigus põhjendatud kulutused teistelt korteriomanikelt sisse nõuda vastavalt kaasomandi osa suhte suurusele.
Probleem on ilmselt selles, et väga tihti ei saa KÜ juhatuse liikmed palka, neil puudub motivatsioon ja/või teadmised kuidas olukorda lahendada.
Professionaalse KVH puhul oli vist mingi kohtukeiss, kus kindlustus läks KVH vastu, kuna selle töö oli tegemata. Täpset lahendust ei mäleta.
Lisaks on paslik vast meelde tuletada ka raamistikku, et KOSi ei kohaldata ainult juhul kui eksisteerib vastuolu KÜS'iga.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
