Korteriühistu Abi

Tere härrased

kas keegi renoveeritud paneelelamutest on soojustanud ka villaga, mitte penoga?

Plaanime teostada tervikrenoveerimist, sh soojustagastusega ventilatsioon. Vanemate inimeste kinnisidee on see, et peno hallitab. Projekteerija kinnitab, et korrektse ventilatsiooni, paigalduse ja järelevalvega on need kartused põhjendamatud. Nüüd ollakse pigem nõus juurde maksma, samas muudest kohtadest üritatakse kokku hoida nii palju kui võimalik.

Mida arvate, kas on mõtet teha lisainvesteeringut villa, kui peno töötab sama hästi?

Tuletõrje nõue on, et avade ümbrus peab teatud ulatuses olema tehtud villaga, kui see kulu juurde arvestada, siis see vahe ei tulegi nii suur. Meie tegime villaga. Kurjad keelded räägivad, et Stockholmis tehakse penoga soojustatud maju ringi villa peale.

tuletõkketsoonid ikka villaga, seda loomulikult. Vahe on aga 75 krt majal päris tuntav, lõplikku hinnapakkumist pole veel saanud, kuid öeldi vaheks u 9-10 euri/m2.

Seda siis mitte ainult materjali hinnavahe tõttu, vaid ka paigaldusele kuluvast ajast.

Ergoni jutt Rootsi kohta õige.Vill laseb majal hingata,peno mitte.

Ergoni ja ennkippeli jutt peno kohta täiesti vale ning põhjendamatu. Asi ei ole soojustusmaterjalis, vaid ventilatsioonilahenduses ning ainult ja veelkord ainult selles. Jutud "rootsi" kohta jms on ilmselt juba 20 aastat vanad ning nende taustaks on üksikjuhtum, kus keegi rootsi lollike soojustas puithoone penoga. Puit läks mädanema selle tõttu vms. Aga kuna villa-ja penotootjate vahel käib meeletu rebimine klientide pärast, siis lasi keegi villapooldaja lahti oma versiooni juhtunust. Ning loomulikult on selline Delfi-uudise laadne info kõige usaldusväärsem. Seda tsiteeritakse linnalegendi vormis tänase päevani. Palun pöörduge Termopilt OÜ eksperdi poole (Toomas Rähmonen), kes on seda rootsi hallitava maja juttu algallikani välja uurinud ning siiamaani raputab uskumatuses pead, kui altid on inimesed rääkima maja seinte "hingamisest", "peno-hallitusest" ja muudest asjadest. "Hingamine" kui materjali omadus on pärit TEKSTIILITÖÖSTUSEST ning on ehitusvaldkonnas äärmiselt EKSITAV mõiste. Mitte ükski hoone ei "hinga" ega tohigi "hingata", vastasel juhul me elaksime pigem telkides. Tehke endale mõisted selgeks.

Ärge laske end ka eksitada - te olete turustatavate toodete konkurentsis ainult mutrikesed, kui küsimuse all on kellegi kasum (antud juhul villatootjate). Vill on hea, kuid seda mitte antud põhjustel ("hingamine" jne.

Julgen vastu väita. Jutt käib maja välimisest küljest,mitte sisemisest.Maja välisseinte hingamisest on juttu teinud isegi Kredexi esindaja rahvaga kohtumisel.Tee katse,kata paneelsein(väljast poolt ja õhku ei tohi saada) kilega ja hoia pikemat aega,mis juhtub?Muidugi,kui seina ja peno vahel mingi tuulutus toimuks,siis on iseasi.

Aitähh,Volvo. Igal juhul on mõtlemisainet.Muidugi juhul,kui see mingi kaval reklaamitrikk ei ole.

Ma ei leia seda 4 renoveeritud maja järeluuring materjale üles. Seal oli vill õhekrohvi all halvemas olukorras kui vahtplaatidega õhekrohv fassaadid. Tegemist on sügisel vihmaga märguv villasoojustusega fassaad ja sellest tingitud soojalekked. Nimelt suure tuule ja vihmaga imam selline sein endasse niiskust ja niiske soojustus sooja paraku ei hoia. Kui üles leian panen viite teemasse.

Tsiteerides siis: "Nagu eelpool selgitatud ei muudeta vahtplastiga soojustamisel veeauru liikumisintensiivsust siseruumist välja — nii nagu ilma soojustuseta seina puhul läks vähemalt 99 % veeaurust välja ventilatsiooni abil, läheb praktiliselt sama kogus välja ka peale soojustamist. Ventilatsiooni oli vaja nii enne välisseina soojustamist kui ka peale välisseina soojustamist - ventilatsioonivajadus ei sõltu paneelile pealekantavast soojustussüsteemist."

Selge see, et majad läbi seina ei hinga aga vastavalt tuleohutusnõuetele peab avatäidete ümbrused olema tehtud igal juhul villaga kui tuleohutuma materjaliga. Seega minu meelest oli lihtsam teha kogu maja ühe materjaliga kui hakata villa ja peno mikisma. Keep it simple.

Ergon,mida sa küll jahud.Enamus materjale hingavad,küsimus ainult kui intensiivselt.Kui maja mitte kütta, tungib niiskus ka läbi seinte sisse.Kas vaidled vastu?Muidugi seinad pole ainus koht,kust niiskus levib.(Ma pidasin silmas tühja maja,kus pole inimesi.) Hingamisena nimetasid seda vanema aja inimesed,praegu muidugi palju tarku termineid.

ennkippel, loe seda Volvo poolt lisatu dokumenti.

Panen veel paar viitet lugemiseks
Ehk annab häid mõtteid renoveerimisplaanide tegemisel

www.tallinn.ee/est/g6786s41601
http://www.kredex.ee/public/Suurpaneele ... _trukk.pdf
http://www.kredex.ee/public/ttu.pdf
http://www.tarbija24.ee/339043/teadlane ... ad-sageli/

Fassaadi renoveerimisel palju huvitavaid küsimusi. Peno või villa. Pole isegi veel täiel määral kummagi materjali osas täit selgust saanud. Mõlemal materjalil omad miinused ja plussid. Praeguse renoveerimise ralli juures tekitab tegelikult kõige suuremat hämmingut see, et suuri kortermaju krohvitakse ja enamus renoveeritavatest. Uskumatuks teeb asja juures veel see, et otsustajaid mitu ja tutvutakse kõigega nn põhjalikult. Miskipärast jääb enamusel märkamata krohvfassaadi hooldusjuhend. "Visuaalse nägususe ja kaitsekihi säilitamiseks tuleks fassaad vajadusel iga 5-7 aasta tagant koos viimistluskrohvi pisiparandustega üle viimistleda."
See tähendab seda, et üle paari korruselise maja puhul peab iga teatud aja tagant lisaks meeletule värvikulule veel tõstukeid või telinguid rentima. Ma kujutan ette mis 5-10 a pärast hakkab toimuma. Neid meeletult koledaid fassaade ja elamul veel pool laenutähtajast kukil. Neid laigulisi ja remonti vajavaid krohvfassaade on preagugi juba linnapildis omajagu. Kaastunne korteriomanikele, kes laguneva fassaadi eest veel laenu maksavad.

Aga õnneks on olemas inimesi, kes oskavad sellistele probleemidele lahendusi pakkuda... Soovitan soojalt lugeda, sellist huumorit ikka iga päev ei kuule: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=19374

Huvitav,kuidas see mees inseneri hariduse sai,kas ostis? Ma kaldun arvama,et mõni pensionär,lugedes seda artiklit, hakkabki seespoolt soojustama ja mis siis juhtub,korteris hallitus,siis tervis tuksis ja pea see ots siis ei tule.Riigile muidugi kasulik,pensioniraha tuleb nende inimeste võrra vähem maksta.Aga väga huvitav kaader võtab Kesknädalas sõna? Selles artiklis oli muidugi terve rida valesid õprtussõnu,keegi võiks kesknädalas sõna võtta ja lahata need teooriad lahti,muidu ei tea mis veel juhtub?Võib-olla osa rahvast loebki seda lehte ainult!

Ei ole ei selle erakonna ega lehe austaja, kuid minu arust on seal kirjas täiesti lihtsad ja odavad meetmed kuidas oma korter soojapidavamaks saada.

Ammu on tõestatud, et radiaatori taha pandud isolatsioonimaterjal ei lase sel mitte niivõrd välisseina ja aknaalust kui rohkem tuba kütta.

Pakettaknad on kallid. Vanad aknad on kahe klaasiga, millede vahele saab paigaldada odava spetsiaalse kile, mida müüakse suurtes ehituspoodides ja ongi nagu pakettaken - ei lase tuult ega külma läbi. Olen sihukesi aknaid näinud - endale ei tahaks, aga ega kaugelt vaadates saa arugi, et midagi teisti on.

"Kui põrandaliist lahti võtta, võib mõnes kohas näha sedagi, et vuuk on sisemiselt soojustamata ja paratamatult laseb veidi tuult läbi. Kui avad proosaliselt kaltsu täis toppida, on tagatud, et tuul enam põrandaalust jahedaks ei puhu." - see jutt ju täiesti õige, pole mõtet tuult kogu aeg tuppa lasta ja ilma kütta.

Mis puutub aga maja soojustamisesse väljastpoolt, siis ega see eriti suurt efekti ei anna, kui eelnevalt on kõik vuugid, aknaalused jmt korda tehtud, lihtsalt maja välisilme saab ilusam ja hubasem.
Peno vs vill - õige paigalduse kohaselt olevat vahe ainult hinnas.

Niipalju,kui mina aru olen saanud,siis kahelt poolt maja seinu soojustada on maja seinte surm. Kuskile tekib siis niiskus,ja seejärel hallitus. Ma saan aru,kui välisseinad soojustamatta,siis paratamatult pead midagi ette võtma.

Olen enda majas näinud neid seest soojustatud kortereid. Kõik hallitavad.

KristjanS kirjutas:Aga õnneks on olemas inimesi, kes oskavad sellistele probleemidele lahendusi pakkuda... Soovitan soojalt lugeda, sellist huumorit ikka iga päev ei kuule: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=19374

Midagi nii rumalat pole juba ammu kuulnud/ lugenud. Keenius lausa. Kuidas selline artikkel üldse avaldati?