Kellele kuulub veetrass?

Ehitust, renoveermist, remonti ja avariitöid puudutavad teemad

Moderaator:Heino

Vasta
Kytt
Revident
Revident
Postitusi:184
Liitunud:19 Juul 2011 23:48
Asukoht:Harjumaa
Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas Kytt » 06 Jaan 2013 17:47

Kas keegi võiks anda täpse viite asjaõigusseadusele, mille kohaselt vastutab kinnistu omanik selle kinnistu maa all kulgeva veetrassi eest? Tegemist kergemat sorti vaidlusega veelekke tõttu nelja maja vahelisel alal.

Tallinna Vesi ütleb otse "meid ei huvita, mis saab peale liitumispunkti" ja kõik.
Mingeid muid lepingulisi trassi omandit puudutavaid suhteid pole iialgi paberile pandud.



mili
Üüriline
Üüriline
Postitusi:10
Liitunud:06 Veebr 2010 15:33
Asukoht:Viljandimaa

Re: Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas mili » 06 Jaan 2013 18:31

Vaata Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus §3



vello12
Liige
Liige
Postitusi:139
Liitunud:23 Mär 2011 19:30
Asukoht:Tallinn

Re: Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas vello12 » 06 Jaan 2013 18:52

Kui kinnistusraamatus ka midagi selle toru kohta pole siis JOKK skeemi mõttes pole seda toru "olemaski". Kuna aga seadus "keelab olemast ilmselgelt pahatahtlik" siis niisama seda toru maast välja võtta ka ei tohi. Kui toru sinu kinnistul siis saada kõrvalkinnistu(te)le tähitud kiri väljastusteatega, et palun sinu kinnistu koormamine lõpetada mõistliku aja jooksul ja lisa, et lekib ja kahjustab ka veel takkakraavi sinu kinnistut.



Kytt
Revident
Revident
Postitusi:184
Liitunud:19 Juul 2011 23:48
Asukoht:Harjumaa

Re: Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas Kytt » 06 Jaan 2013 21:48

Niipalju ma siiski jurist ei ole, et teaksin, milline seadus on millise seaduse suhtes ülimuslikum jne. Aga sain kõrvalteid pidi vajaliku lõigu teada. Tegemist on Asjaõigusseaduse par 127 lg 1

2. jagu KINNISOMANDI ULATUS
§ 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus

(1) Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

(2) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.

Probleem on nagu ikka selles, et Tallinna Vesi suhtleb klientidega lähtudes loogikast "peale liitumispunkti tulgu või veeuputus, aga maa alla lekkinud vesi makske kinni". Ning kuna ühe veneaegse roostetava trassi otsas on peale liitumispunkti veel 3 hoonet, siis nendevaheliste vastutuspiiride selgitamine on ikka paras tsirkus. "Omaniku huvi" on siinkohal seaduses eriti kasutu mõiste - jah, mul pole mingit huvi, et mu keldrist jookseb läbi trass, mis sind veega varustab, kuid taluma pean seda ikkagi:

§ 158. Tehnovõrgud ja -rajatised
(1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Minu huvi piirdub minu jaotuspunktiga minu keldris kaheks hargneval trassil ning sellest edasi kuni sinu jaotuspunktini on juba sinu huvi, et vesi sinuni jõuaks - paraku see sinu huvi lekib (no ikka vägevalt) minu kinnistu piirides, olgugi et täpselt meie mõlema hoone vahel! Nii me siis sügame kukalt ning kõik saavad aru, et odavaks see lugu ei kujune.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus:
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.
[Aga mis või kes reguleerib trassi eest vastutuse piirid juhul, kui peale liitumispunkti on trassi otsas jadamisi mitu erinevat KÜ-d? Leping on sõlmitud ainult sellega, kes on liitumispunkti poolses otsas. Teisi mainitakse, kui hooneid, kuhu "tarnitakse". Pole mingeid kirjalikke kokkuleppeid nende vahel, kes jäävad jadasse peale liitumispunkti. "Ei kellegi trass"?]



Muuseas, kui paljudel on lekke korral õnnestunud vee-ettevõtjalt saada lekkena välja voolanud vee maksutühistuse? Et seda avalduse alusel tehakse, ütles mulle nii torufirma kui ka Tallinna Vee enda avariidispetšer. Paraku järgmisel päeval oli toru otsas juba keegi teine ning ajas puiselt vastu "ikka kõik tuleb kinni maksta".... Klassika.



poogeno
Üüriline
Üüriline
Postitusi:43
Liitunud:19 Mär 2008 15:39
Asukoht:Kohtla-Järve

Re: Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas poogeno » 07 Jaan 2013 21:59

Umbes samast. K-Järvel renoveerib Järve Biopuhastus EL fondide toetusel ühisveevärgi trasse. Meie majja tuli torustik läbi naabermaja. Projekti põhjal tuleb uus eraldi liitumispunkt. Kõik nagu peab, 1m väljaspool kinnistu piire. Kuid veemõõdusõlm on hoopis teiselpool maja. KOVi määrus ütleb, et kui keegi taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. Ja siin kaobki JBP ära. Kirjadele ei vasta ja telefonivestlusel lubab kasutada vana trassi edasi, et vaadake nagu ise, kuidas tahate.
Vana mõõdusõlme ühendamine uue liitumispunktiga on ühistu jaoks liiga kulukas.
Olengi täiesti nõutu. Projekteerimisfirma saadab aga kooskõlastamiskirju, milledele ma muutumatul kujul juba pool aastat vastuseid saadan, sest liitumispunkti ühendamise üksikasjad on siiani selgusetud. Kuidas see Ühtekuuluvusfond poolikuid projekte üldse kinnitab? Või kuidas edasi?



ennkippel
Haldur
Haldur
Postitusi:669
Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
Asukoht:Põltsamaa Ringtee
On tänatud: 5 korda

Re: Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas ennkippel » 07 Jaan 2013 22:45

Meil tehti küll uus veemõõdusõlm veefirma kulul,enne kooskõlastati meiega projekt,et kuhu soovime.Vana jäi ka maja teise külge.Uusi torustikke ei tehta jah läbi teiste majade,tuleb uued liitumispunktid ja sõlmed teha.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi:826
Liitunud:02 Jaan 2008 19:41
Asukoht:Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas Roland66 » 09 Jaan 2013 23:33

poogeno kirjutas:Umbes samast. K-Järvel renoveerib Järve Biopuhastus EL fondide toetusel ühisveevärgi trasse. Meie majja tuli torustik läbi naabermaja. Projekti põhjal tuleb uus eraldi liitumispunkt. Kõik nagu peab, 1m väljaspool kinnistu piire. Kuid veemõõdusõlm on hoopis teiselpool maja. KOVi määrus ütleb, et kui keegi taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. Ja siin kaobki JBP ära. Kirjadele ei vasta ja telefonivestlusel lubab kasutada vana trassi edasi, et vaadake nagu ise, kuidas tahate.
Vana mõõdusõlme ühendamine uue liitumispunktiga on ühistu jaoks liiga kulukas.
Olengi täiesti nõutu. Projekteerimisfirma saadab aga kooskõlastamiskirju, milledele ma muutumatul kujul juba pool aastat vastuseid saadan, sest liitumispunkti ühendamise üksikasjad on siiani selgusetud. Kuidas see Ühtekuuluvusfond poolikuid projekte üldse kinnitab? Või kuidas edasi?
Biopuhastus on Eurooplaikust mõtteviisist sama kaugel, kui meie elatustase Euoopa kesmisest. Nendega saab ainult kirjutada, rääkimisel ei ole mõtet. Suhtelmise aluseks vee ettevõtjaga on seadus, millega kod. Petuhhov, kui tulevane jurist ei ole veel kursis. Sai olla paar aastat tagasi ühel väikesel kohtumisel, kus oli kohal ka kohlik veekunn Slava Petuhhov, riigikogulane ja Biopuhastuse nõukogu liige Korb V.N. Jutt oli alati ümargune nagu alati, aga panin tähele üht huvitavat asja, kuidas suhtles Korb V.N ja Slava Petuhhov. Sm Korb rääkis juttu ja siis küsis: "Kuule Slava, me vist otsustasime nii, või kuidas see oligi?" Ja Slavake kiitis ainult takka. Siis sai mulle kõik selgeks, too Slava ei otsusta isegi pastakate ostmise suhtes ennem, kui on saanud kooskõlastuse Korb V.N-lt. Slava muidugi ajab ajalehes ilusat muinasjuttu, kuidas öövalvurist sai DIREKTOR. Ma küsisin riigikoguja käest, palju ta palka saab Biopuhastusest nõukogus istumise eest. Ei ole teine aasta jooksul leidnud võimalust mulle vastata.

Biopuhastuse võlusõna on probleemide korral: Me keerame kraani kinni ja elanikele ütelvad vist, et esimees ei ole vee eest maksnud. On isegi selliseid juhtumeid esinenud, kus Biopuhastus on saatnud arveid komandatele isikutele, nad helistasid ja teatasid, et on uued raamatupidajad. Pärast ei mäletanud keegi, kuidas selline asi juhtuda sai.

Jõudu kõigile!


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

Ilmar
Üüriline
Üüriline
Postitusi:33
Liitunud:03 Mär 2007 02:00

Re: Kellele kuulub veetrass?

Postitus Postitas Ilmar » 05 Veebr 2013 13:30

Mulle meenub, et kunagi kui ma ühistule vee lepingut käisin Tallinna veega sõlmimas,siis sai tehtud ka piiritlus akt,kus on vee-ja kanalisatsiooni trassid kaardistatud ja kenasti ära märgitud ,milliste osade eest keegi vastutab.



Vasta