Kuidas toimida kui korteriomankik ei ela korteris?
Moderaator:Heino
Tere,
Mismoodi toimida korteriomanikuga, kes ei ela juba pikemat aega püsivalt korteris? Käib aega-ajalt kohal.
Tänud!
Miiabrit
Mismoodi toimida korteriomanikuga, kes ei ela juba pikemat aega püsivalt korteris? Käib aega-ajalt kohal.
Tänud!
Miiabrit
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: Kuidas toimida kui korteriomankik ei ela korteris?
Kas sellest tulenevalt on ka tekkinud probleeme? Ega korteris elamist ei saa sundida, küll aga korteriga seotud kulude kandmist. Korteriomanik on kohustatud oma kontaktandmed jätma. Kas teil on ühisus või KÜ ?
Re: Kuidas toimida kui korteriomankik ei ela korteris?
Tere, Meil on ühistu. Jah sellega tulenevalt on tekkinud mõned probleemid. Oli üks väiksemat sorti vee avarii, mida tema kohal mitte olemise tõttu ei olnud võimalik koheselt likvideerida.
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: Kuidas toimida kui korteriomankik ei ela korteris?
Kui korteriomanik välja ilmub, esitate arve veeavarii kulude kohta(kui kindlustust pole) ja teete talle selgeks, et korteri eest tuleb hoolitseda ka eemal olles. See tähendab peab enda asemel jätma inimese, kes korterisse pääseb vajadusel. Aga soovitan EKüL juristiga suhelda.
Re: Kuidas toimida kui korteriomankik ei ela korteris?
Korteriomanikku ei sunni ükski seadus korteris elama või 24/7 kodus viibima.
Oluline on, et ühistul oleks olemas inimese kontaktid ning vajaduse korral võimalik inimesega ühendust saada.
Planeeritud remonttöödeks tuleb juurdepääsud tagada.
Veeavarii puhul on kindlasti võimalik püstaku kraanid sulgeda ning seejärel edasi tegutseda. Sama on küttesüsteemi avarii või gaasilekke korral. Need teenused on väljaspool korterit suletavad.
Ainukesed olukorrad, kus korterisse pääs tuleb saada minutite jooksul, on tulekahju - aga siis läheb korterisse Päästeamet, mitte juhatus.
Kui antud juhul keeldus korteriomanik võimaldamast sissepääsu kokkulepitud ajal veetorustiku remondiks mõistlikust etteteatamisajast hoolimata, siis teistele põhjustatud kahju (nt ühistule põhjustatud rahaline kahju, remondifirma nõuab tühja läinud väljatuleku eest tasu) saab sellelt korteriomanikult välja nõuda.
Seadusliku sissepääsu korterisse võimaldab siiski vaid kohtuotsus, ei miski muu.
Oluline on, et ühistul oleks olemas inimese kontaktid ning vajaduse korral võimalik inimesega ühendust saada.
Planeeritud remonttöödeks tuleb juurdepääsud tagada.
Veeavarii puhul on kindlasti võimalik püstaku kraanid sulgeda ning seejärel edasi tegutseda. Sama on küttesüsteemi avarii või gaasilekke korral. Need teenused on väljaspool korterit suletavad.
Ainukesed olukorrad, kus korterisse pääs tuleb saada minutite jooksul, on tulekahju - aga siis läheb korterisse Päästeamet, mitte juhatus.
Kui antud juhul keeldus korteriomanik võimaldamast sissepääsu kokkulepitud ajal veetorustiku remondiks mõistlikust etteteatamisajast hoolimata, siis teistele põhjustatud kahju (nt ühistule põhjustatud rahaline kahju, remondifirma nõuab tühja läinud väljatuleku eest tasu) saab sellelt korteriomanikult välja nõuda.
Seadusliku sissepääsu korterisse võimaldab siiski vaid kohtuotsus, ei miski muu.