Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Ehitust, renoveermist, remonti ja avariitöid puudutavad teemad

Moderaator: Heino

Vasta
roosi
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 9
Liitunud: 13 Okt 2006 03:00

Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas roosi » 20 Nov 2017 23:20

Tere.
Meie majas vahetatakse hetkel kanalisatsioonipüstikuid. Nüüd üks korteri elanik keksib keset koridori jalalt jalale ja räuskab, et tema uksest sisse ei lase ja püstakut ei ava enne, kui KÜ lubab püstaku avamisega seotud kulud kompenseerida. Ometi on korteriomandiseadus mis kohustab korteriomanikul ligipääsu ühisomandile. Mida sellises olukorras teha.



JevgeniT
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 21
Liitunud: 26 Aug 2017 05:54
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas JevgeniT » 21 Nov 2017 01:02

Suhtlemine ja selgitamine ning veelkord suhtlemine ja selgitamine. Mitte ühelgi juhul ei tule ähvardamine asjale kasuks.

Edasises jutus eeldan, et püstikule ei ole muud projektiga ettenähtud juurdepääsu, kui korterist.

Iga konkreetne olukord ja vestlus on isesugune, kuid hea on ise teada ja selgitada vastavalt vajadusele inimesele: et ka tema ise on korteriühistu üks osa (liige), miks ta on kohustatud juurdepääsu tagama ja kust see tuleneb, miks torustikku vahetatakse, miks see on oluline, milline on selle inimese roll ja miks tema koostöö on oluline, et see on üldkoosoleku otsus, miks ei toimu endisele kujule taastamine KÜ (loe: kõikide korteriomanike) kulul ja miks nii on mõistlik, millised on võimalikud lahendused hoida püstik hõlpsalt suletav ja avatav mõjutamata oluliselt sisekujundust. Loetelu on taotuslikult üldine, et anda kätte suuna mõtete kujundamiseks. Loetelu ei ole ka kindlasti lõplik.

Kui muu ei aita, siis viimase variandina selgitamine, et jõuga te seda tegema ei hakka. Sundida saab vaid kohus ja sinna olete te sunnitud pöörduma, kuna teil on juhatuse liikmena kohustus esindada kõikide korteriomanike huve. Võib kohtusse pöördumise vajalikkuse põhjendusena lisaks nimetada ka juurdepääsu keelamisest ja selle tõttu torustiku vahetamise võimatusest tulenevaid koheseid ja hilisemaid tagajärgi korteriühistule, st teistele korteriomanikele.

See on üks võimalustest, kuidas selgitada kohtusse pöördumise vältimatust. Loodan, et viimasena kirjeldatud põhjendusteni, rääkimata kohtusse pöördumiseni, ei pea te jõudma. Alati tuleb võimalusel püüda lahendada olukord rahumeelselt, kohtuta ja mistahes ähvardusteta.

Enda suhtumisest oleneb samuti palju. Rahulikkus ja emotsioonidega mitte kaasa minemine on abiks. Teisest osapoolest lugupidamine on samuti kõige aluseks.

Ei väida, et just nii peab toimima. Igaüks ajab asju omal moel. Jagasin väikse jupi oma mõtteid, kogemusi ja suhtumist.

Lühike vastus võinuks olla: selgita ja kui ei aita, siis pöördu kohtusse ja teete tema püstiku hiljem. Nii aga kaugele ei sõida.



VASAR49
Liige
Liige
Postitusi: 143
Liitunud: 27 Veebr 2008 21:26
Asukoht: Eesti
On tänatud: 3 korda

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas VASAR49 » 21 Nov 2017 09:50

roosi kirjutas:Tere.
Meie majas vahetatakse hetkel kanalisatsioonipüstikuid. Nüüd üks korteri elanik keksib keset koridori jalalt jalale ja räuskab, et tema uksest sisse ei lase ja püstakut ei ava enne, kui KÜ lubab püstaku avamisega seotud kulud kompenseerida. Ometi on korteriomandiseadus mis kohustab korteriomanikul ligipääsu ühisomandile. Mida sellises olukorras teha.
On veel võimalus korraldada KÜ koosolek sel teemal. KÜ ei ole mingi majavalitsus vaid korteriomanike organisatsioon. Kui üldkoosolekul otsustatakse, et
"KÜ kompenseerib kõigile korteriomanikele püstaku avamisega seotud kulud kuni xx euro ulatuses ja sellega seotud kulude katteks lisame igal kuul arvele yy euro suuruse summa kõigile KÜ liikmetele"
siis on juriidiline alus tegutsemiseks olemas.



roosi
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 9
Liitunud: 13 Okt 2006 03:00

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas roosi » 21 Nov 2017 17:16

Aitäh vastamast. :) Olen ka ise ikka kompromisside meelne inimene, aga noh sellist tegelast/meest annab otsida :). Kui tema korteri püstik avatakse, siis KÜ teeb selle ka oma kuludega korda ja kõik muu jutt teda EI HUVITA. Kohtuorderi saamine võtab omajagu aega.
Majas on pea 170 korterit ja kui ühele komp teha, siis hakkavad teised ka nõudma. Sest siis keksib ta teiste ees, kui kõva mees ta ikka oli ja kuidas ühistult kulud välja nõudis.

Erand olukord on muidugi see, kui torumees lõhub kogemata kellegi põrandaplaadi või seina, siis on komp mõistetav.



Kasutaja avatar
anne47
Juhatuse liige
Juhatuse liige
Postitusi: 347
Liitunud: 16 Jaan 2012 15:45
Asukoht: Tartu

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas anne47 » 22 Nov 2017 12:35

Korteriühistul ongi seadusest tulenev kohustus hüvitada korteriomanikule kaasomandi osa hoolduse ja remondiga seotud kahjud korteri reaalosale.

Kui algse elamu projekti järgi on kanalisatsioonipüstak WC tagumise seina taga, siis selle seina lõhkumise ja taastamise kulud kannab korteriühistu.
Kui juurdepääs püstakule on projekti järgi vaba (nt luuk), aga korteriomanik on selle juurdepääsu kinni plaatinud vms, siis on kahjud korteriomaniku enda kulu.

Kas kulud kantakse remondifondist või kogutakse eelnevalt sihtotstarbelised maksed kõigilt ühistu liikmetelt, on majandamiskava teema.

Praegu tundub teema olevat selles, et ühistu keeldub kompenseerimast seina avamist/sulgemist ja omanik selle tõttu takistab endale kahjude tekitamist??



roosi
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 9
Liitunud: 13 Okt 2006 03:00

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas roosi » 22 Nov 2017 20:32

Just.
Tegemist on 70 -ndail ehitatud kortermajaga "mägedel" kus püstikud on korteris "plaadi" taga. Korteriomanik ei tohi seda osa niimoodi kinni ehitada, et ligipääsemiseks tuleb nüüd kipsist seina lammutada. Püstikutele peab olema mobiilne ligipääs ja korteriomanik peab selle tagama oma kuludega.
Vähemalt nii olem mina asjast aru saanud.



Kasutaja avatar
anne47
Juhatuse liige
Juhatuse liige
Postitusi: 347
Liitunud: 16 Jaan 2012 15:45
Asukoht: Tartu

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas anne47 » 24 Nov 2017 11:31

"Plaat" all on mõeldud seda eterniidi taolist materjali, millest tollal WC ja vannitoa bokside seinad olid?
Tegu on siis ikkagi seinaga ja selle avamine ning sulgemine tuleb teha ühistu kulul.
Meie majas püstaku vahetuse ajal need seinad avati ning hilisem sulgemine käis kas kipsplaadi või saepuruplaadiga (nii nagu korteriomanik eelistas).

Kui keegi oli selle seina ka plaatinud, siis uuesti plaatimist ühistu ei maksnud, kuid sein avati siis minimaalselt (kahe plaadi laiuses ja mitte täies kõrguses.



JevgeniT
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 21
Liitunud: 26 Aug 2017 05:54
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas JevgeniT » 24 Nov 2017 14:46

anne47 kirjutas:"
...
1. Tegu on siis ikkagi seinaga ja selle avamine ning sulgemine tuleb teha ühistu kulul.
...
2. Kui keegi oli selle seina ka plaatinud, siis uuesti plaatimist ühistu ei maksnud, kuid sein avati siis minimaalselt (kahe plaadi laiuses ja mitte täies kõrguses.
1. Kas algupäraselt on tegemist seinaga või torudele juurdepääsuks eemaldatava plaadiga või muu taolise lahendusega - selgub hoone projektist.

2. Toon veidi teise vaatenurga:
Siis ei olegi muret, kui tehakse kõigile võrdselt ja ühtemoodi. Kui pannakse tagasi ainult plaat ja siseviimistlust ei taastata, siis on kõikides korterites ühesugune töö. Siis ongi mõistlik, et see töö tehakse ühistu korraldatuna ja korteriomanikud maksavad selle kinni ühistu kaudu. Ja ei olegi vahet kelle kohustus see on.

Kõige suuremat küsimust tekitab olukord, kui taastada tuleb siseviimistlus, mööbel vms. Siis on väga oluline, kelle kohustus see on ja sellest tulenevalt, kas selle maksab kinni ühistu ehk korteriomanikud ühiselt või igaüks ise.

Oluline seetõttu, et taastamise maksumus on igas korteris erinev ja juhul, kui tehnovõrk on selles kohas ettenähtud olema juurdepääsetav:
- siis ei ole õiglane, et enda korteris juurdepääsetavuse taganud korteriomanik maksab kinni näiteks luksusliku siseviimistluse või mööbliga kinniehitatud teise korteri endise olukorra taastamise. Miks üks naaber teise naabri oma - seetõttu, et ühistu ongi kõik korteriomanikud kokku ja kõik ühistu kulud on korteriomanike kulud. Tasub teinekord sedapidi mõelda ja paljud õiglusega või ebaõglusega seotud mured saavad lahendatud.

Kui juurdepääsetavus ei pea olema tagatud, siis on muidugi teine lugu.



vens
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 2
Liitunud: 01 Nov 2017 02:54
Asukoht: eesti

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas vens » 25 Nov 2017 08:03

Aga , kui mõned korteriomanikud tegid need kanalisatsioonipüstikute vahetuse ca 10 aastat tagasi omal kulul ning nüüd viimase 7 aasta jooksul teostati need tööd ka kõigis teistes korterites maja remondifondist ja kuni tänaseni on meie elamu valitseja Linnamajanduse AS, s.o. arvatavasti kuni 1 jaan. 2018 a., siis millal ja kellele tuleks vastavad kirjalikud Taotlus,ed teha selle kompensatsiooni saamiseks? Kuidas see summa arvestada, kui ühed tegid nende vahetuse 10 aastat tagasi aga mõnedel korteritel alles sellel aastal?



JevgeniT
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 21
Liitunud: 26 Aug 2017 05:54
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas JevgeniT » 25 Nov 2017 17:26

Kõik oleneb täpsematest asjaoludest. 10. aastat on muidugi pikk aeg, mis möödunud. Oleneb taaskord mis põhjusel te neid tollal vahetasite. Kui need olid näiteks täielikult amortiseerunud ja avariilised, te pöördusite üldkoosoleku poole selle küsimusega, kuid torude vahetus hääletati maha, siis saanuksite tollal teistel korteriomanikelt nõuda kulude kompenseerimist. Kogu eelkirjeldatu tõendamine olnuks teie kohustus muidugi (oli vajalik, pöördusite, ei oldud nõus kanalisatsiooni kaasomandi osa remontimisega).

Hetkel oletan, kuna ei tea täpset sündmuste käiku ja kõiki asjaolusid. Kui te olete ühisus, siis kajastavad seda olukorda Korteriomandi seaduse § 15 järgmised punktid:
(1) Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel



vens
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 2
Liitunud: 01 Nov 2017 02:54
Asukoht: eesti

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste ko

Postitus Postitas vens » 26 Nov 2017 10:14

Jevgeni, tänud! Sain aru!



roosi
Üüriline
Üüriline
Postitusi: 9
Liitunud: 13 Okt 2006 03:00

Re: Kanalisatsioonipüstiku vahetusest tingitud kulutuste komp

Postitus Postitas roosi » 27 Nov 2017 13:29

ät anne47: Plaadi alla mõtlesin seda puidust plaati (originaalis nõuka aegne saepuruplaat) mis koridori poolt püstikut varjab (tavaliselt kohe korteri ukse kõrval). Tüüp paneelikates ei ole püstikud minuteada kuskil nö betoonist või eterniiditaolisest materjalist seina taga.

Ütleme nii, et onu sai oma tahtmise, ostime nii kipsi, kui ka palkasime remondimehe talle. Lihtsalt juhatuse närvide säästmiseks. Vastutasuks uuendas ta oma korteris oleva kanalisatsiooni torustikku, kuna oli tekitanud kahju üldkoridorile. Ehk kunagine leke oli rikkunud ühisomandis oleva koridori seina.

Vensi teemale : jup , meil on ka nii,et kui keegi vahetab ise kanalisatsiooni ühisosa jupi ära ja pöördub juhatuse poole hüvitise saamiseks. Pole probleemi, maksame. Aga mõistlikku aja jooksul ikkagi mitte 2 või 3 või 10 aasta pärast. :)

Aitäh kõigile kes arutlusest osa võtsid :)



Vasta