Korteriühistu Abi

Kirjutan mitu mure ühe postituse alla.
Meil on kolme korteriga maja. Plaanikorras on vahetada katus ja korstnad. Meie korter saatis enne koosolekut laiali detailsed hinnapakkumised, et koosolekul arutada katuse vahetusest. Teine naaber tuli kohale välja prinditud meiliga, kus oli ainult hind. Hetkel ta keeldub saatmast detailset hinnapakkumist ja muudkui küsib, kas me oleme hinnaga nõus. Ja keeldub ka ettevõtte kontakte andmast. Teisi pakkumisi polnud ta nõus arutamagi. Mida sellises olukorras tegema peaks? Meie ei soovi enne nõus olla, kui me ei näe mille eest see summa on, aga katus vajab vahetamist ja teiste pakkumistega tema nõus ei ole. Kuna 3 korteriga ei ole kohustus ka põhikii, siis ei ole ta ka nõus põhikirja tegema, et paika panna maja haldamine. Ajab ainult näpuga seadusest järge ja ütleb endale sobivad punktid. Kas on kuidagi nii ka võimalik asju korraldada, kui 3 elanikku on nõus ja 1 ei ole, et saaks põhikirja niimoodi ära teha. Sama naaber ei ole nõus enam hääletaga hääletusega ega ka ruutmeetrite peal hääleõigusega. Ainult raiub, et kui tema allkirja ei anna, siis me ei saa midagi seal teha. Hetkel on meil 3 juhatuseliiget ja 1 arvab, et tema on diktaator ja temal on ainuõigus

Helenaz kirjutas: Hetkel on meil 3 juhatuseliiget

Hakkame sellest pihta. Kas see on fakt või oletus? Kui see on fakt, siis kuidas see on vormistatud?

Seda kirjutas meile see sama naaber, mille ta siis taaskord seadusest välja luges, kus on kõik, et juhatuse liikmeid on kolm ja sellest ta ka kohe raiuma hakkas. Kuna meil KÜ tehti riigi poolt, siis austamise koosolek meil pole olnud. Ma ei tea kas see peab üldse siis olema.

Seadus;
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017014?leiaKehtiv
§ 70. Juhatuse ja valitseja valimise ning registrisse kandmise tähtaeg

(1) Kui korteriühistu tekib käesoleva seaduse § 66 või 68 alusel, tuleb avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks esitada 2018. aasta 30. juuniks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata juhul, kui korteriühistul ei pea olema juhatust käesoleva seaduse § 24 lõike 3 kohaselt.
* * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Kui pole toimunud korteriomanike üldkoosolekut juhatuse liikmete valimiseks, siis polegi juhatuse liikmeid. Maja probleemide lahendamiseks on vaja korteriomanike koosoleku otsust ja vaidluste puhul otsustab hääletamine. Kui 2 on poolt ja 1 on vastu, siis ...

Veel üks tarkus, mille sain 24.03.18. lõuna-Eesti EKÜL foorumilt, kui on juhatus, siis peab ka põhikiri olema. Nagu targad juristid ja EKÜL juhatus seda väitsid ja ütlesid ka, et seda pole kuskil välja kirjutatud, aga juriidiliselt peaks see nii olema. Uue põhikirja näidise saab Urmas Mardi (EKÜL) raamatust,, Nõuandeid korteriühistutele,, ja muretsesin ka ise selle.
Kui nüüd teie ühistu liikmed seda põhikirja loeks, jääksid osad vaidlused ära, sealhulgas ka juhatuse liikmete poolt vaadates.

Aitähh vastuste eest. Kas Tallinnas on võimalik ka kellegi jutule minna, enne kui ma "toredale" naabrile selgitustööd tegema hakkan. Kedagi,kes hingehinda ei küsi

ennkippel kirjutas:Veel üks tarkus, mille sain 24.03.18. lõuna-Eesti EKÜL foorumilt, kui on juhatus, siis peab ka põhikiri olema. ....

Sellesse tarkusse tasub küll ettevaatlikusega suhtuda. Selsamal foorumil ütles üks juristitüdruk, et kui on kaks juristi, siis on kolm arvamust. Mul on tunne, et see tarkus on esinemisärevuses natuke käändesse läinud ja just selle väitega, et kui kuni 10 korteriga elamus, kus juhatus on vabatahtlik, valitakse juhatus, siis ei saa enam kassapõhist raamatupidamist kasutada ja peab rakendama tekkepõhise raamatupidamise ning juhatus peab seejuures aastaaruande esitama.
Põhikiri on igaljuhul vabatahtlik (Krts §17). Kui on alla 10 korteriga korteriühistul põhikiri, et kas siis peab ka olema juhatus. Vot see on mul lõpuni seedimata ja kaljukindlat vastust hetkel anda ei julge.

Margus,vähemalt hakkasid juristid seda kaasomandi asja uurima. Mis aga puutub põhikirja, siis alla 10 korteriga majal on ka kulud, näiteks vesi, mida peaks Krts järgi m2 alusel korjama vee eest. Põhikirjaga aga saab selle muuta m3 põhiseks, vastavalt näitudele. Põhikirjas võib ju olla, et juhatust pole ühistus ja asi lahendatud. Kui aga alla 10 korteriga maja tahab laenu võtta pangast, kuidas seda siis antakse, kui raamatupidamist pole? Vat see on küsimus. Mina teen juhatuse teenust neljale majale, millest kaks on 8 korteriga ja mõlematel on laen ja laenu saamiseks tuli esitada bilanss ja käibeandmik, mis on ainult tekkepõhisel raamatupidamisel, või kuidas? Ilma laenuta aga suurt looma ei tapa, ehk siis katus jääks tegemata, kui tahetakse soojustusega näiteks.

See on ka meil probleem, see sama naaber pole nõus tegema remondifonde ega midagi. Vesi on meil kolme maja peale, üks maja saab arve ja saadab kõigile laiali, kord kvartalis. See sama maja kuulub tegelt ka meie KÜ-sse. Katuse saame veel omade rahadega vahetatud, aga fassaad on ees ja kui siin katuse vaidlused on nii suured, mis on kuskil 3000€ nägu, mis siis saab, kui järjekord fassaadi käes, see on juba min 10 000€ nägu. Ma ise ei oska seaduseid nii hästi tõlgendada ja üksi siin võidela on nagu peaga vastu seina joosta

Esiteks, remonditöid tohib ainult korteriomandi ruutmeetrite (üldpind) järgi korjata, mitte nägu ega korter. Kui nii korjatakse, siis võimaliku kohtusse kaebamise korral on ühistu kaotaja. Teiseks, kas ühistu tegi avalduse registrisse 3 majaga ühistu registreerimiseks. Vaadake kas registris on nüüd 3 eraldi ühistut või 1 kolme maja kohta. Kui 3 ühistut, siis tuleb kõigile uued lepingud tarnijatega(vesi, üldelekter jne.) teha Kolmandaks, seaduse järgi tohib vett arvestada igale majale eraldi, seda juhul, kui on 3 eraldi ühistut. Registrist rik.ee saab vaadata sisse logides, milline ühistu on - näiteks valla nimi, küla nimi ja tn nimi koos maja numbriga.

ennkippel kirjutas: Kui aga alla 10 korteriga maja tahab laenu võtta pangast, kuidas seda siis antakse, kui raamatupidamist pole? Vat see on küsimus.

Raamatupidamine on ka kuni 10 korteriga elamul. Ainult, et kassapõhine raamatupidamine. Pangad jah, ei taha laene anda nendele KÜ-le kus kasutatakse kassapõhist raamatupidamist.

ennkippel kirjutas:Esiteks, remonditöid tohib ainult korteriomandi ruutmeetrite (üldpind) järgi korjata, mitte nägu ega korter. Kui nii korjatakse, siis võimaliku kohtusse kaebamise korral on ühistu kaotaja.

KÜ põhikirjaga võib siiski ette näha kulude (sh remonditööd) jaotust teisiti kui kaasomandi suurus ehk nn ruutmeetrid ja seda tingimustel, et kõiki asjaolusid arvestades on see mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Tegelikult ei või Margus. Lisaks nüüd siis Krts tuleb jälgida ka asjaõigusseadust minu mäletamist mööda, mida õpetati korteriühistujuhi kursustel. Jah näiteks vett, elektrit, haldust või hooldust võib arvestada, aga sihtkulutused, nagu remondifond ja laen ei või isegi mitte põhikirjaga muuta. See Sinu jutt käib majanduskulude kohta, vaatasin EKÜL uuest Urmas Mardi poolt tehtud raamatust järgi, remondifond ei ole majanduskulud vaid sihtkulutused.

ennkippel kirjutas:Tegelikult ei või Margus. ....

Hea Enn. Mind saad veenda oma jutu paikapidamises juhul kui viitad mingile seadusepügalale.
Seni olen veendunud, et põhikirjaga saab kulude (sh remonditööde) jaotust lahendada teisiti kui kaasomandi suurus. Ja selle väite kaitseks on KrtS § 40 Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel.

Uurisin nüüd meili kaudu järgi Urmas Mardilt(EKÜL), uue Krts järgi võib tõesti remondifondi teistmoodi põhikirjaga arvestada, kuid seal on väike aga. Tsiteerin Urmas Mardi vastust: mina soovitaks majanduskulude määramisel lähtuda kõikide kululiikide mõistes ühest loogikast ja ruutmeetripõhine jagamine vastavalt korteriomandi suurusele on praktikas kõige vähem probleeme põhjustanud. Näiteks ( kõik korterid ühte moodi, sõltumata suurusest) võib tekkida vaidlus, et väiksemate korterite omanikud peavad rohkem maksma. Oluline on rõhutada, et liikmeid tuleb kohelda võrdselt ja seetõttu ruutmeetripõhine arvestus tundub kõige parem.
Margus, uus Krts lubab seda, aga kas see on ka õiglane, see on iseasi ja kohtu otsustada, kui vaja.

ennkippel kirjutas: Margus, uus Krts lubab seda, aga kas see on ka õiglane, see on iseasi ja kohtu otsustada, kui vaja.

Olukord korterelamutes nii must-valge ei ole, et saaksime teisiti lahendajad ebaõiglaselt käitujateks nimetada. On kululiike millede jagamisel on elanikel pikaajalised traditsioonid ja kõik on sellega rahul. On korteriomandeid, mis kõik ei ole eluruumid ja on erinevade tingimustega, näiteks puudub küte või vesi jne. Sellistel juhtudel on teisiti jagamine kui ruutmeeter igaljuhul õiglane lahendus.
Seega oleksin mina hinnangu andmisel väga ettevaatlik kui teada pole elamu tegelikku olukorda.