torustiku läbipesu

[Annele]

Palun andke teavet selle kohta, milline on kõige tõhusam vahend veetorustike läbipesuks (vaja eemaldada rooste ja liiv).
Kuulsin hiljuti, et kasutatakse sidrunhapet. Kas kellelgi on kogemust?

[leammj]

Pange bauer süsteem peale ja kogu lugu.Ärge küll mingeid muud vahendeid kasutage.Tulu niikui nii ei ole. raha väljaviskamine.Muidugio kui kusagil eramajas siis võib midagi muud kasutada,Aga kuidas sinna sattus liiv.Roostet sa nüüd küll mitte millegagi muuga ära ei saa kui Bauerisüsteemiga.On veel taolisi süsteeme veel-odavamad.Kuid mine neti ja uuri sealt.LKergem on vahetada torud.Ja tuleb odavam välja.

[sirts]

Kas sul on selle baueriga häid kogemusi? Meie maja rahvas pidas seda kalliks.

[leammj]

Ma tean , et koplis pani kütesüsteemile ja on väga rahul.Ja lubas ka veele panna,.Kuid neid süsteeme on ka teisi .Minuteada reklaami selle kohta leiate kui külastate Ehituskeskust Rävala pst.8 Tallinnas.See on Kaubamaja juures.Ja bauer süsteem on kallis.Neid paigaldab Baltoil firma.Aga torustiku läbipesu on üks raha raiskamine.Tehke see asi omale natuke selgeks.,,Loksutage paljaveega seda roostest toru.Tuleb nats ja kogu lugu.Kui pesete kemkaalidega .See ainult liigutab ühest kohast teise..Tulemus on praktiliselt null.Ainult , et firma saab korraliku raha selle töö eest,Tegime oma KÜ-s selle keemilise läbipesu veendusime selles. et tulemus oli null.Kui enne oli üheskohas torud umbes .Siis nüüd olid teises kohas.Ei tasu see töö üldse ära.

[ergon]

rooste, liiva ja peenetükilisejama eemaldamiseks veesüsteemist on niinimetatid mudakogujad. Vanadel süsteemidel neid peal ei olnud aga juhul kui torusid vahetatakse, siis uutele süsteemidele on need ette nähtud. Samas saab neid panna ka vanadele torudele ja need peaks sellise saasta välja korjama.
Pesta pole mõtet, sest kogu jama (katlakivi) kätte nagunii ei saa ja otstarbekam on uues torustik teha.

[leammj]

Ühinen Ergoni kirjaga.JUmala õige jutt.

[eduard]

rooste, liiva ja peenetükilisejama eemaldamiseks veesüsteemist on niinimetatid mudakogujad. Vanadel süsteemidel neid peal ei olnud aga juhul kui torusid vahetatakse, siis uutele süsteemidele on need ette nähtud. Samas saab neid panna ka vanadele torudele ja need peaks sellise saasta välja korjama.
Pesta pole mõtet, sest kogu jama (katlakivi) kätte nagunii ei saa ja otstarbekam on uues torustik teha.

Pean Teid kurvastama - mudakoguja EI OLE mingi puhastusfilter - eks ta mehaanilise sodi esmaseks tõkkeks muidugi on aga ... ei enamat! Veepuhastusfiltriks (korrus)maja sisendil on soovitavalt liiva- või söefilter (viimane on küll 2x kallim + kulumaterjal), sõelfiltrid jäävad üldjuhul oma tööga hätta - jõudlusest jääb väheks!
Katlakivi tekib alles maja kuumavee süsteemis vee kuumutamisel, mitte varem - muu on linnavõrgust tulev saast ja vees lahustunud mineraalid.
Kui huvi on - küsige - tegelen teemaga juba pikemat aega.

[tem]

>>> .... keemilise läbipesu [ ... ] tulemus oli null ...

Kuulume oma KÜga nende hulka, kes on praktiliselt selle terve maja küttesüsteemi [keemilise läbipesu] asja läbi teinud.

Kemikaali valik sõltus sellest, mis materjalist on tehtud radikad (torud on enamast ühest materjalist). Neid radikate materjale võib teoreetiliselt olla kolm kokku tüüpi - malm, teras ja alumiinium.

Kas aga tulemus on just täpselt null, nagu siin teemas teada on antud, selle väitmiseks peaks vast ikka mingi parem arvuline alus olema. Minu aus vastus oleks - no ei tea, sest
(1) arvutuslikke rehkendusi efektiivsuse määramiseks pole teinud, kuigi - võiks (majas gaasiküte oma ahjuga, ja gaasikulu numbrid on ju täpselt teada)
(2) see talv on ju hoopis teine tera , kui eelmine, ja kuidas nüüd piisavalt täpselt seda temperatuuri muutumist küttekulude suhtelise muutumise koefitsendi rehkendamisel ikka arvesse võtta, - no see kõik on väga kahtlane. Erinevad käsiraamatud-manuaalid annavad selle kohta üsna erinevaid soovitusi.