Korteriühistu Abi

Tere ja jaksu minu kirjast aru saamisel
Olen veidikene segaduses. Ja alustan täiesti algusest.
Meil on kaheksa korteriga blokkmaja, kus on ammu kehtinud juba selline pisike majamaksu süsteem, kus iga korter maksab ühe palju igal kuul, lihtsate asjade ostmiseks, nagu muruniiduk jne...
Samuti on meil prügiveo leping, veetarbimis leping....see selleks, teadmiseks lugejale.
Edasi tahaksin tegelikult rääkida teemal, kui korteriomanik on enemjaolt meie majas üle keskea, sis on nad harjunud teadmisega, et keskmine väljaminek kuus on kuni 300.-. Kui moodustada korteriühistu, mis saab maksugega, kas ühistu enda moodustamine, peale notarikulu ka midagi maksma läheb, mida mul, kui algajal tarvis esmaselt teada on?
Kui võtta pangalaen, mida oleks vaja võtta:
1. Korstnapitsid
2. Uus katus
3. Maja fassaadi soojustamine
4. Vundamendi soojustamine....need neli asja on esmatähtsad
5. Edasi siis trepikoja korrastamine
Kui suur on u. tagasimakse kuus, kui pikaks ajaks saab võtta pangalaenu kortermaja kordategemiseks, ja kas summa, mida võtta, on ette antud, kuidas see pangas üldse käib, mul on seda jh targem küll panga www.-lt vaadata.
Okei, see selleks, loodan, et saate mu kogenematusest üle ja oskate minda aidata

Kui olen eelnevatel koosolekutel juttu teinud KÜ-st, on kohe kõigil selline pilk, et kui paljus see maksab? Maksab see midagi? Ma ei tahaks inimesi ära hirmutada, samas ei taha ma ka anda kergelt lubadust, et see ei maksa midagi.

Ja veel, kas paberimajandust on palju? Millega ma selle asja juures peaksin arvestama?


Teate, olen Teile siiralt tänulik

Gerlika

No ma midagi püüan vastata, kuigi varsti on siin inimesed, kes teavad seadusi jm. minust paremini, aga omadest kogemustest:

KÜ moodustamine
sellel lk. on väga palju materjali selle kohta, kuidas moodustada KÜ-d. Ise ostsin käsiraamatu ja töötasin selle paksu raamatu läbi.
Maksta tuleb sisseastumismaks ja osamaks. Sisseastumismaks selleks, et katta ühistu moodustamise kulud. Osamaks ei tohi olla väiksem ühe aasta keskmisest ühe kuu maksest.
Et 8 korterit ja enamik üle keskea, mis on muidugi suhteline mõiste, aga neil peakski raha rohkem olema, lapsed suured ja pensioniiga pole ka veel käes. Meie pensionärid on harjunud, et ka suvine arve on kusagil 700.
Kas te siis remondiraha ei kogugi?
Ma soovitan siiralt kahte lehekülge:
kõik laenu kohta

http://w.hansa.ee/est/arikliendile_lahe ... utele.html
kalkulaator
sinna toksi andmed sisse ja võid mängida laenusumma ja tagasimakse tähtajaga ja näed graafikut, palju te kuus hakkate maksma.

http://w.hansa.ee/est/doc/calcs/ky/

Meil on 48 korteriga maja, pind 2019,4 m2 aga meie ei julge küll laenu võtta. Inimesed on nõus suvekuudel rohkem maksma. Laenuleheküljel on täpselt öeldud, mida peab tegema laenu saamiseks, aga üks on kindlasti tehniline ekspertiis, milles kirjas ka tööde orienteeruv maksumus.

Minu soovitus:
varu aega ja loe siit materjale. Siin on palju abiksolevaid kommentaare ja seadusi jm. materjale. Keegi vaevalt viitsib neid ümber kirjutada. Aga kalkulaator on igatahes väga viis abimees.

Edu!

Ilmselt tegemist maakohaga, vist. Igal juhul soovin jõudu ja edu. Ühistu tegemine on suht lihtne, aga selle juhtimine hoopis raskem. Samas oleneb palju majas elavatest inimestest. kui on sõbralik seltskond võib lausa mägesid liigutada. Parim variant on maja ruttu ja kiiresti korda teha sest ei ehitushinnad ega küte ei odavne. Pangalaen on esmapilgul alati ränk. Kuid ilmselt ilma te seda kõike ei saa. Peate kalkuleerima ja rääkima ning rääkima elanikega. Vaja on selgitada ja tuua näiteid.
Aga tõesti - enne kui seda vastutust võtta tuleb selgeks teha, kas selleks on aega ja tahtmist. Kui on siis saate hakkama sest kõik on õpitav ja midagi võimatut ühistu juhtimises ei ole. Igal juhul tuult tiibadesse ja ehk juba mõne aasta pärast olete seisus kus kõik on tänulikud KÜ moodustamisele