Korteriühistu Abi

Majas lahtine süsteem. Kinniseks teha ei saa, sest soojus tuleb boilerijaamast, kus juba teda reguleeritakse välisõhu temperatuuri järgi. Sellepärast sissetuleva soojuse temperatuur on madal, et midagi saaks vahele panna.
2-torusüsteemiks ka ümber ehitada ei saa, sest süsteemis ringleb kogu rajooni vesi. Ja 2-torusüsteemi ventiilid on väga väikese avaga, mis sel juhul lihtsalt ummistuvad.
Ja kuna 1-torusüsteemi tasakaalustamine on üsna keerukas, mida oskavad vähesed, siis tahaks kuulda kogemusi firmade kohta. Nii positiivseid, kui ka negatiivseid.

Miks ei saa teha sõltumatut ühendust soojusvahetiga? Sisse tuleva vee temp sõltub alati välistemperatuurist sõltumata sellest kes seda edastab boilerijaam või tallina soojus. Sõltumatu ühenduse taha tee millist süsteemi hing ihkab.

Kui Tallinna Küttest tuleb vesi 90 kraadi ringis, siis boilerijaamast 50-60 kraadi. Üle 70 kraadi ma pole näinud. Ja seda ei jätku soojusvahetile. Nii räägivad kõik spetsialistid. Soojusvahetist tuleb alati välja väiksem temperatuur, kui sisse tuleb.

Ma natuke kahtlen sinu ja spetsialistide jutus. Miks? Selle pärast, et ma näen majja siseneva ja väljuva vee temperatuuri. Hetkel on see natuke üle 70, välja läheb 30 ringis. Kui külmemaks läheb tõstab Tallinna küte siseneva vee temperatuuri. Soojusvaheti tööpõhimõte on ju selles, et antakse 70 kraadi edasi kuni sisemine süsteem on ka 70 kraadi. Kes või mis boilerijaamas vett soojendab?

täna ilm külm -7, sissetulev vesi 80 kraadi ja väljaminev 44 kraadi

Eks ma püüan vaadata -7 kraadi juures. Praegu mul on fikseeritud -0,5 juures sissetulev 53kraadi. Aga mind huvitab ka pärast soojusvahetit radiaatoritesse minev. Ehk kui palju on vahe

Boilerijaama tuleb Tallinna Küttest, see, mis teilegi. Aga boilerijaamast tuleb välja kogu rajoonile. Tallinna Küte tahtis küll likvideerida boilerijaama, aga selleks peab kogu rajoon paigaldama soojusvahetid. Aga Tallinna Kütte trassi meil lähedal pole.

Lõpuks peaks temperatuurid ühtlustuma. Füüsika ju ikkagi. Kui soojusemissioon kehv, siis peaks midagi soojusvahetiga ette võtma. Puhastama vms.

Temperatuurid ühtlustuvad ainult siis, kui majasisene vesi ei ringle. Mida kiiremini ringleb vesi, seda väiksemaks läheb soojusvahetist väljuv kütteks temperatuur

siis on kehv vaheti. See peab ära suutma soojenda kogu ringleva vee, mitte muidugi sama kuumaks kui sisenev vesi aga sinna kanti. Väga külma ilma korral ei saa meil radiaatoreid katsuda.

Sellepärast ma tahangi teada sissetuleva ja ringleva vee temperatuuride vahet. Kas see kinnitab Tallinna Kütte spetsialistide väidet, et boilerijaama soojust ei jätku soojusvahetile.

meil on sama teema...
on renoveeritud soojussõlm kuhu siis paigutati temp andurid ja tsirkulatsiooni pump jne.
Asi muutus paremaks küll aga ikkagi oleks mõistlik asi tasakaalustada, et saaks iga püstik ühe palju sooja.
Ma ei tea täpselt millest see tingitud aga üks maja otsmiseid püstiku viimane lõpp üleval ei lähe korter soojaks kui keskel on palav toas ?

elari_trend kirjutas:..... Ma ei tea täpselt millest see tingitud aga üks maja otsmiseid püstiku viimane lõpp üleval ei lähe korter soojaks kui keskel on palav toas ?

mõistlik oleks kogu püstak läbi käia, võibolla on see kellel soojaks läheb radika ülessevoolu peale ühendanud või on ta metsikul hulgal ribisd lisanud. kumbagi nimetatut muidugi teha ei tohi.

ei said valesti aru sry kui jutt oli segane.

1. tegemist ühetoru süsteemiga.
2. keskmistel on toas nt 25C
3 otsmistel on ca 22C
4. ühel kindlal korteril on aga ca 20-21C

millest võib see olla tingitud ?

kuidas akende vahetusega on, kas sellessuhtes on korterid võrreldavad?

kõigil on vahetatud
tegemist äkki tasakaalust väljas oleva süsteemiga

See, et mingis korteris on temperatuur madalam, ei tähenda, et süsteem on tasakaalust väljas. Häiritud võib olla nii pealevool kui tagasivool, põhjusteks võib olla pikka aega tegemata süsteemi läbipesu, kinni kasvanud toru või radiaator, puudulik õhutamine, või ebaõnnestunud radiaatorite vahetus.

enne kütte alustamist tehti pesu.
ca 2a tagasi vahetati alumisel korrusel radikad - kas see siis võib häirida kogu läbijooksu ? kuidas seda saaks kindl´aks teha

Miks ka mitte, kõik sõltub sellest kuidas vahetati. Meil on samuti ühetoru süsteem, kuum vesi läheb otse 3-korrusele ja hakkab sealt mööda radiaatoreid jahtudes alla tulema, või teeb sama vastupidi, kui kusagil on tõrge liigub antud püstikus teatud aja jooksul väiksem kogus vett ja temperatuur langeb. Meil on osa püstikuid millegi pärast veel nii ehitatud, et ühest püstikust läheb vesi mööda radiaatoreid üles ja teisest korterist tuleb alla.

meil on süsteem siis nii, et pealejooks hakkab alt ja läbib kõikide korruste radikad ja siis läbi seina kõrvale tuppa ja sealt mööda radikaid alla.
Vahetuseks pandi purmo radikad ja plast toru näpu jämedune ca 15` kuigi toru mis enne läbi jooksis oli ca 3cm läbimõõduga

Meil sai äsja valmis keskkütte renoveerimine, tegime 2 toru süsteemi, vahetati radiaatorid ja lisati termostaadid. Vaatab mis kütte arvetega juhtuma hakkab. MWH hind on alate suvest 60% tõusnud ja kindlasti ei taha inimesed maksta, kui korteris külm.

Enda korteris on ca 21 kraadi ja termostaadid on 5 skaalal 3 peale keeratud. Magamistoas on veel jaheda ( 2 ja 19 kraadi).

Kaldun arvama, et sinna teie soojus kaobki, läbivool on väiksem ja küttevee temperatuur madalam.

ergonile. Täna on meil väljas -7,5 ja sissetuleva temperatuur +62 kraadi. Teil oli sissetulev 80 kraadi -7 juures. Kust võtta puuduvad 18 kraadi?

meil väljas -11,5 ja sissetulev temp +52 kraadi välja 34kraadi kas norm ?

Tahaks veel öelda mõne sõna läbipesemisest. Kui on kinnine süsteem, siis hapniku juurde ei tule ja oksüdeerimine peab kunagi lõppema. Millega toimub läbipesemine? Tavaliselt puhta veega, seega hästi hapnikurikka. Ja millega täidate pärast pesemist?
Minul peale kraanivett midagi muud pole. Ja omas majas gaasikatla paigaldaja midagi lisada ei luba.
Siit küsimus: mida annab läbipesemine?