Korteriühistu Abi

Lugu selline, et ühistu võtab juurde laenu, et vahetada majas torustik. Antud torustik ei puuduta esimesel korrusel olevat suurt äripinda, millel on oma torustik ja mille omanik vahetas välja oma kulul. Samas peab äripinna omanik (erastatud äripind) maksma teiste ühistu liikmetega proportsionaalselt tagasi suuremat laenu. Sama lugu on ka maja soojustamisega, enamus võttis vastu otsuse, et maja soojustatakse alates 2 korrusest ehk siis äripinna osa jääb soojustamata ja laenumakset peab maksma jällegi ka äripinna omanik ning kuna ruutmeetreid on tal päris palju, siis on ka see summa suhteliselt suur. Kas antud juhul kaitseb äripinna omanikku ainult kohus või on tal mingi võimalus teha ühistuga leping, et tema ennast mittepuudutavaid kulusid kandma ei peaks?

Kas äripinna omanik on ühistu liige?
Kas äripinna omanik käis ka koosolekul või äkki ei antud talle kutsetki edasi?
Miks rahvas otsustas soojustada maja alates II korrusest?
Olen enam kui kindel, et osaline soojustamine ei anna mingit efekti ja tegu on ilmselge raha raiskamisega.

on ühistu liige. koosoleku kutset ei näinud ja seega ei osalenudki koosolekul, aga mis see osalemine oleks andnud, kui üks korteriomand annab ühe hääle ja ettevõtja omab 660ruutmeetri juures ühte häält 86 korteriomandi vastu???

äripind ulatub veidi kortermajast ette poole, st äripinna majatagune sein soojustatakse, kuna see on korterelamu osaga ühel tasapinnal, etteulatuvat 1 korrust ei soojustata.

Mismoodi suhtuda torude vahetusse, mis ei puutu üldse äripinda, sest viimasel on oma eraldi torustik???

grey kirjutas:Mismoodi suhtuda torude vahetusse, mis ei puutu üldse äripinda, sest viimasel on oma eraldi torustik???

Kõik kulutused tehakse ikka ühiselt. Ka meil on kaks maja, see aga ei tähenda, et ühes majas vahetame torusid ja teises mitte. Samas kui jõuate sellisele kokkuleppele siis miks mitte, kuigi mina seda isiklikult õigeks ei pea.

Veel üks küsimus, et kuidas äripinna omanik üldkoosoleku kutset ei näinud? Miks nii?

grey kirjutas:on ühistu liige. koosoleku kutset ei näinud ja seega ei osalenudki koosolekul, aga mis see osalemine oleks andnud, kui üks korteriomand annab ühe hääle ja ettevõtja omab 660ruutmeetri juures ühte häält 86 korteriomandi vastu???

Kõik omanikud peavad maja ja majaosade suhtes kokkuleppel ühisele jõudma. Äripinna omanik on smasugune liige nagu iga teine korteriomanik. Seaduse on ühed ja samad. Kui te äripinna omanikku koosolekule ei kutsunud ning teda üldse ei teavitatud, siis vastavalt KÜS ja MTÜS ile võib ta koosoleku otsuse alati vaidlustada ja uskusge, tema saab kohtus õiguse.

Seega siis võid sa vaidlustada üldkoosleku otsuse. Selleks on aega kolm kuud. Pöördu kõigepealt ühistu juhatuse poole ja hoiata neid, et vaidlustad, kui nad uut koosolekut ei korralda.
Aga ma ütleks, et on rumal ühistu, kes on lasknud äril tegutseda eraldi ja omapäi ühistu majas.

Kas grey-ga on tegemist äripinna omanikuga?

Ei, mina isiklikult ei ole äripinna omanik, küll aga minu lähedalt tuttav, kes mulle oma muret kurtis. Ja ma lihtsalt ei salli ebaõiglust. Äripinna erastanud omanik on kehvas seisus mitmeti. Nimelt ühistu osamaks on määratud vastavalt ruutmeetrite arvule (ca 660ruutu)ja üldkoosolekul omab ta vaid ühte häält, sest tal on üks korteriomand ja sisuliselt saab enamus vastu võtta mis tahes äripinna omanikule kahjulikke otsuseid. Seadusest lugesin välja jah, et ainult kohtu kaudu saab selliseid asju vaidlustada, aga lootsin, et äkki on võimalik kuidagi teha ühistuga nt notariaalne leping, et äripinna omanik ei peaks teatud kulusid kandma, mis teda ei puuduta. Kas praktikas on selline asi üldse võimalik?

Üldkoosoleku kutsetega on selline lugu, et need on äripinna omaniku postkasti jõudnud vaid loetud korrad ja viimasel korral seda küll ei olnud. Kas ma võin eeldada, et kui kutset pole saadetud võib uut koosolekut nõuda ja eelmise koosoleku otsus on siis tühine?

To valge: kas ma olen valesti aru saanud, et piisab enamuse häältest. Ühe häälega ei tee ju 86 hääle vastu mitte midagi:-(

No äripinna omanikul on enamasti ühistu majas rentniku või üürniku staatus. Kui äripind ongi ehitatud äripinnaks, ehk siis mitteeluruumiks, siis ilmselt tulebki tal sõlmida ühistuga mingi leping, et ta seal võib tegutseda. Võimalik et keegi vaidleb vastu siin, kuid loogiliselt peaks kõike ikka saama lepingutega reguleerida.
Aga maja on ühtne tervik ja seda on kuidagi keeruline eraldi osadena hallata.

nujah, antud juhul on äripind erastatud ehk on korteriomand ja kuulub jur isikule. Aga kas ma saan õigesti aru, et kui ma näiteks tahan kusagil kortermajas üürida büroopinda, siis ma üldjuhul üürin selle ühistu käest? Kas mul sel juhul on õigus osaleda üürnikuna ühistu koosolekutel ja seal hääleõigust omada, sest vastasel juhul on ju jälle võimalus ühistul mulle suuremaid majandamiskulusid määrata ja ma ei saa midagi selle suhtes ette võtta???
Lihtsalt huvitab, et kuidas see asi toimub...

Üürnik saab osaleda ja hääletada ainult omaniku volitusega. Ühistu minu meelest ei saa olla omanik ja pindu rendile anda saab ka ainult omanik.
Rentniku õiguse ja kohustused on ära toodud rendilepingus (sh hinna muutmine)

Nüüd läheb keeruliseks ja põnevaks! Kas äripind siis polegi enam kaasomand kui asub ühistu majas? Ma ei ole nende asjadega kursis, sestap oleks ka huvitav teada. Aga tekkis hulk küsimusi küll. Kui keegi on äripinna omanik, mis asub kortermaja alumisel korrusel ja ongi ehitatud äripinnaks, mitte korteriteks, siis kuidas seda maja majandatakse? Kas nii, et alumine korrus ja ülejäänud maja eraldi? Kui keegi tahab kortermajas ühest oma korterist teha näiteks juuksurisalongi, siis peab ta eelkõige küsima teiste korteriomanike nõusolekut. Kui aga alumine korrus on algusest peale äripnnaks ehitatud, kas ta siis allub mingitele muudele reeglitele?
Kui kortermaja otsustab ehitada lisakorruse, kes siis on selle korruse omanik, enne kui seal korterid maha müüakse? Ega ma ei eeldagi, et meie seadused väga loogilised oleksid, aga ehk oskab keegi targem seletada.

Loogiliselt võtta ongi asi nii toimunud, omaniku käest on ostetud korter, see on muudetud äripinnaks (nagu Sirts kirjutas, on selleks vaja korteriomanike nõusolekut), mis ei tähenda seda, et juriidiline isik enam ühistuga seotud ei oleks. Kuidas jagunevad hääled, kas kasutatava pinna või millegi muu alusel on ühistu otsustada.

Küll te ikka suudate lihtsa asja nii keeruliseks ajada. Mis vahet on selle kas omanik on füüsiline- või juriidilineisik? Vastan: mitte midagi. Meil on ühe korteri omanikuks Hansaliising. Vajalikud paberid saadan neile ja kui soovivad saavad käjja üldkoosolekutel ja hääletada sest, "(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine."

§ 5. Korteriühistu liikmed
(4) Kui korteriühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda korteriühistu liikmeks.

Seega igal pinnal (vahet pole äri või elupind) on omanik ja omanik kuulub KÜ-sse ja tal on täpselt sarnased õigused kui teistel (üks hääl) ja elamut majandtakse ühiselt tuginedes tervele mõistusele ja enamuse otsustele.

ergon kirjutas:Üürnik saab osaleda ja hääletada ainult omaniku volitusega.

Vastavalt kehtivale korteriühistuseadusele ei saa üürnik osaleda üldkoosolekutel, kui ta just omaniku pereliige või teine ühistu liige ei ole.
Paragrahv 101. Osalemine üldkoosolekul
Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.

grey kirjutas: Üldkoosoleku kutsetega on selline lugu, et need on äripinna omaniku postkasti jõudnud vaid loetud korrad ja viimasel korral seda küll ei olnud. Kas ma võin eeldada, et kui kutset pole saadetud võib uut koosolekut nõuda ja eelmise koosoleku otsus on siis tühine? (

Enne kohtusse pöördumist tasuks lugeda ühistu põhikirja. Koosoleku kokkukutsumine peab olema sätestatud põhikirjas. Näiteks meie ühistu põhikirjas on, et koosoleku teade pannakse teadetetahvlile. Seadus ei sätesta, et koosoleku kutse peab olema pandud postkasti ja ka sellisel juhul saaks ju vaielda, et pole kutset kätte saanud.
Mittetulundusühingute seadus
Paragrahv 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine
(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega

Mind huvitab, kas ikka on enne kohtujuttu juhatusega nendest asjadest räägitud? Kui koosolekutel ei käida, inimestele oma seisukohta ei selgitata võib asjata ainult ühistuga tülli minna. Kõigepealt tuleb juhatusega läbi rääkida ja püüda kompromiss leida.

Siin mõned on rääkinud üüripindadest. Ei usu, et mõni ühistu on nii rikas, et hakkab ostma oma majas mõne vabaneva korteri, et seda välja üürida. Tavaliselt üüritakse välja vaba keldriruumi, või muu mitteeluruumi. Seal tehakse üürnikuga leping, kus on kõik tingimused kirjas. Ja seda lepingut ühepoolselt muuta ei saa. Kui mõni ühistu liige arvab, et üür on liiga väike ja suudab seda koosolekul läbi suruda, isegi siis peab üürnikuga läbirääkimisi pidama. Vahel on kasulikum saada väikest üüri, kui mitte midagi.

ehk siis ei saa büroopinna üürnik üldse otsustamisprotsessis osaleda ja peab lootma omaniku tahtele teha talle soodsaid otsuseid:-(