Parkimine ja üürilised

[Tarvi]

Ehitasime oma hoovi kinni, et vältida võõraste seal kogunemist. Tulemuseks oli see, et varem tänaval parkivad autod hakkasid parkima kõik hoovis. See ei ole probleem, kuna kõik autod mahuvad veel ära.
Kellegile kindlaid kohti antud ei ole kuid need on enam vähem välja kujunenud. Nüüd aga on 2 korterit välja üüritud ning üürnikud pargivad ka hoovis.
Minule tundub, et tegemist on ühiskasutuses oleva maa võõrastele üürimine, kuna auto parkimine kinnises hoovis on üürnikule lubatud üürile andja poolt. Minu arvamuse kohaselt ei saa üürile andja parkimiskohta lubada, kui tal ei ole selleks ühistu luba ning tingimused kokku lepitud (osa üüri raha parkimise eest ühistule). Millised on arvamused???

[pimeloom]

Puhtinimlikult võttes on üürnik ka inimene. Kui need kaks korterit poleks välja üüritud, kas siis omanike autodele leitaks hoovis parkimiskohad? Kui leitaks, siis mis vahe on kas seal pargib omaniku või üürniku auto? Kui ei leitaks, siis miks need kaks korterit teistest kehvemad on?
Osa üüriraha parkimise eest ühistule nõuda on absurd. Ühistu ei pea üürnike pealt teenima.

[tähelepanelik]

Minu arvates on maa erastatud vastavalt korteri ruutmeetritele, nii et see kes korteris elab kasutab ka maaeraldist.

[sirts]

No korteriomanik annab korteri üürile ikka arvatavasti täielikult. Enamasti kuulub siis ikka korteri juurde ka kelder ja parkimiskoht. Ma ei kujuta küll ette olukorda, kus korteriomanik, kellel on auto, pargib aia sees, kuid üürnik, kellel on auto, peaks selle jätma värava taha lihtsalt seetõttu, et ta on üürnik.
Kui aga omanik elab samas majas, kus üürib välja korterit, siis võib tekkida olukord, et üks auto tuleb üürniku auto näol hoovi juurde. Aga kuna teil pole parkimiskorda kehtestatud ja parkimiskohti maha märgitud, siis enamasti pargitaksegi nii, kuis mahub. Aia ümber ehitamisega suutsite ära hoida põhilise, et külalised ja võõrad pargivad tänaval. See on ka saavutus. Paljudes kohtades ei lubata mingeid aedu ümber ehitada.

[Tarvi]

Hoovis on tegemist kõigi elanike puhul mõttelise osaga maast - ehk üldkasutatav ning sellega majandab ühistu, mitte iga omanik ise, mis on korterite puhul. Minu loogika/arvamuse kohaselt on tegemist üldkasutatava maa välja üürimisega, mille pealt teenib tulu ainult see, kes üürib. Kuid välja saab üürida ainult seda, mis kuulub omanikule.
Tegemist eio ole sooviga selle pealt teenida vaid pigem üürnikud hoovist välja jätta (ruumi probleem) või mitte lasta teenida teiste arvelt.

[sirts]

No vahet ei ole ju. Kui omanikul on olnud parkimiskoht, miks siis ei peaks see olema üürnikul?
Teine võimalus - katsuge siis kehtestada parkimise kord. Siis saate kehtestada omad reeglid. Kas korteriomanikud on nõus, et nende üürnikud ei saa aias parkida?
Uutel majadel ostab korteriomanik ikkagi omale koos korteriga ka auto parkimise koha välja. Ühistu hoiab seda ainult korras. Valge ehk oskab sulle, Tarvi, ära seletada, mis on üldkasutatav ja mis kaasomand, mis eraomand, ja mis vahe neil on.
Ja kes siis on ühistu? Ikkagi korteriomanikud. Ühistus täidab juhatus korteriomanike (sisuliselt ühistu üldkoosoleku) otsuseid. Kui üldkoosoleku enamus on nõus, et üürnike autod pargitakse aia taha, siis nii see ka on. Juhatus üksi ei saa seda otsustada.

[tähelepanelik]

Tuludega tegeleb maksuamet, nii et ühistut see ei puuduta, seda enam, et korteriühistu on mittetulunduslik .

[sirts]

Kus on kirjas, et mittetulundusühing ei tohi tulu saada? Ikka tohib, kuid tulu saamine ei tohi olla tema tegevuse peamine eesmärk. Ühistu üldkoosolek võib otsustada, et võetakse parkimistasu, mida siis investeeritakse näiteks platsi asfalteerimiseks, selle eest tellitakse lume lükkamine talvel vms sihtotstarbel. Kes pole parkimistasuga nõus, võib jätta auto aia taha.
Ja veel. Üürnikud ei saa kuidag tekitada ruumiprobleemi. Kui korteriomanikul tekib äkki soov ise oma korterisse tulla elama või korter maha müüa uuele omanikule, siis kuidas leitakse sellele autoplats? Kas uus omanik jääb ilma? Kuidagi peaks ikka nii korraldama, et vähemalt ühele autole oleks koht igal korteril.

[tähelepanelik]

Tead Sa mõnda ühistut kes haldab oma territooriumil tasulist parklat!?

[Valge]

sirtsuga nõus.
natuke noppeid seadustest

Kaasomand - Kui üks asi on üheaegselt mitme isiku oma, siis on asi omanike kaasomandis, ehk mitmel isikul on selle sama asja peale õigus.
Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Eraomand - Kui asi on ühe füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis, siis on tegemist eraomandiga ja isikul (omanikul) on õigused sellel asjale.
Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
Võõral maatükil viibimine - Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Elu- ja äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse. siin on ka piiranguid, kuid kaasomandit ma nende sest ei leidnud.
Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega.

[sirts]

Tähelepanelikule. Mitte ei halda tasulist parklat, vaid on kehtestanud parkimiskorra ja kasseerivad selle hooldamise eest 100 krooni korterilt kuus.Tean jah vähemalt ühte sellist ühstut.

[tähelepanelik]

See on päris huvitav mõte ja tasuks järeleproovimist, mõned korterid arvavad meilgi, et õueala on nende eraomand.

[sirts]

Pean seda igati õigustatuks, sest ühistu ju hooldab õueala. Samas ei ole meie oma ühistus näiteks suutnud inimestele selgeks teha, et üldse mingit parkimise korda oleks vaja. Aga virisevad kõik, et mõnel inimesel on kolm autot maja ees.

[Tarvi]

Majas kontingent erinev - enamus venekeelsed pensionärid, kellel autot ei ole ning huvitatud rohkem haljasalast, kui parkimiskohast. Samas ei ole praegu hoovis ka niipalju ruumi, et kõigil korteril oleks oma parkimiskoht. Korra üritasin koosolekul läbi suruda, et kehtestame kohamaksu (pakkusin 100 -krooni kuu), millega ka põhimõtteliselt nõus oldi, kuid jäi praegu selle taha, et kuna tegemist on kinnise hooviga milles 3 eradli maja, siis kuidas tagada, et koht ka õhtul alles on kui töölt tulen. Nüüd üritame kolme maja peale projekti tellida, et parkimskohad välja ehitada. Kui välja ei tule, siis on plaan B.

[Valge]

minu meelest mõistlik kokkulepe, kuid kuidas te lahendate uute autodete tekkimise küsimused? Kas seote parkimiskohad tähtajaliste lepingutega?

[Tarvi]

Kuna maja väiksema poolne -16 korterit, siis plaanis teha ka vastav arv parkimiskohti ning juba täna kehtib põhimõte -1 auto korteri kohta.