Korteriühistu Abi

Kas kellelgi on kogemusi leppetrahviga?Tahaksime selle viia sisse põhikirja,et saaks ühistöödele osalema võimalikult palju ühistu liikmeid-korteriomanikke.Kuidas oleks seda juriidiliselt korrektne vormistada?

Kuidas on KÜ laenude võtmisega?Kas üldkoosolekul peab olema 51% nõus või kõik korteriomanikud peavad andma oma nõusoleku?Ka seda punkti tahame viia sisse põhikirja.
Tänan Teid aitamast!

Muutis Heino: ära kirjuta läbivalt suurte tähtedega!

Leppetrahv ei ole seaduslik!

Laenutingimused seab ette pank.

Leppetrahv ei ole tõesti lubatud selle sõna otseses tähenduses kui aga KÜ üldkoosolek võtab vastu otsuse, et need korterid, kes ühistöödel ei osale peavad tasuma teatud summa... siis siin on olemas võimalused. Sellest kirjutas ka jurist ühes hiljutises Korteriühistute infolehes.
Küll aga pole sul vaja 100% korteriomanike nõusolekut laenu võtmiseks, seda % ei olegi alati võimalik saavutada. Samuti ei kirjuta seda ette pank. Pangal on omad tingimused muudes osades (võlgnevused, majanduskava..jne) Asi käib ikka kinitatud põhikirja järgi ja selles osas pank sekkuda ei saa

No nii , meite Ühistu sai siis leppetrahvi (50-600kr) vastu võetud.Kellele kui palju ja mille eest, see pisiasi ei huvitanud mitte kedagi. Esimees rääkis , et nüüd hakkame peale kolmanda hoiatuse tegemist trahvima.Kõigi patuste nimed ja süüteod pannakse trepikoja teadete tahvlile üles - et vaadake ja häbenega. Eelkõige rõhus ta kõva muusika tegijate peale, aga kodukorras oli trahvi alla minevaid tegevusi veel terve pikk nimekiri - näiteks koridoris maha sülitamine, rõdu piirdest kõrgemale ulatavate esemete hoidmine(ei täpsustatud millised esemed) ja palju muid surmapatte.. Võtsin ka oma lihtsameelsuses sõna ja püüdsin riigi ja linna poolt vastuvõetud seadustele toetudes selgitada, et selline otsus on vale ja õigustühine, aga see jutt oli kurtidele kõrvadele. Eks näe mis sellest pullist edasi saab. Lihtsalt masendav, kui rumal on see hall mass ja kui lihtne on nendega manipuleerida, kui nende emotsioonidega mängida. On ilmne silmakirjalikus väita,et rahvas pole loll. Suurem enamus on ja sellest on tuline kahju.

AndrusM kirjutas:No nii , meite Ühistu sai siis leppetrahvi (50-600kr) vastu võetud.

Kui sul viitsimist on, siis siit saaks kena kohtuasja. Kolm kuud on kohtusse andmiseks aega. Edu ja kannatust sulle igatahes.

Meie ühistus olid ka kudud kõrvad, kuni asi läks kohtusse ja KÜ kaotas, nüüd on kõik seaduskuulekad ja ebaseaduslikust ei taha midagi kuulda. Riigilõiv 5000 EEK + õigusabi. Jõudu ja edu kohtus! Anna mulle teada, kuidas kohus lõppes. KUi on võimalik, saada KÜ üldkoosoleku otsus mulle mailile, huvitav oleks lugeda ja kommenteerida.

Tegelikult tegi meie KÜ päris omapärase vangerduse - kui Pärnu linnavalitsus likvideeris sellise moodustise , nagu Munitsipaal Politsei, ehk" MUPO", siis KÜ sisuliselt moodustas Korteriühistu Politsei, ehk" KOPO". Asjaosalistel puuduvad vaid siniste vilkuritega nokatsmütsid." Põrgutee" on ikka hede soovidega sillutatud.

AndrusM kirjutas:Tegelikult tegi meie KÜ päris omapärase vangerduse - kui Pärnu linnavalitsus likvideeris sellise moodustise , nagu Munitsipaal Politsei, ehk" MUPO", siis KÜ sisuliselt moodustas Korteriühistu Politsei, ehk" KOPO". Asjaosalistel puuduvad vaid siniste vilkuritega nokatsmütsid." Põrgutee" on ikka hede soovidega sillutatud.

Mis asja ta moodustas Eks anna ikka foorumi omadele teada, kuidas sell KOPO-l läheb? Oleks põnev teada ja nende seadusandlus, ka kindlasti. "Looks Tln. ka sellise KOPO".

Siin kohal sobiks lahtikirjutada, aastatetagune lugu. Olin tööl Tallinna Tehnikaülikooli remondigrupp. Objekt Mustamäe ühiselamud (praegu õpilaskodud), üliõpilased pidasid pidu ja koguaeg oli lõhutud, vihmavee torudest WC pottideni. Kahjusid käsitleti, juba siis 10-netes tuhandetes, TTÜ targad pead kogunesid ja otsustasid, et kui midagi veel lõhutakse, siis hakkavad üliõpilased trahvi maksma. Muidugi keegi maksta ei tahtnud ja süüd omaks võtta, et olin purjus ja lõhkusin. Otsus kaks, maksab terve korrus, kus lõhutud. Ühel või kahel korral, tehti trahvi ja lõhkumine lõppes. Siit minu küsimus? Kas TTÜ kirjutas ise seaduse, et tohtis trahvida? Kui ei siis oleks mõttekas, küsida lagastamise, lõhkumise ja muu väärteo eest lisaraha. Lagastamise puhul, kuluks see lisaraha ju koristamis tööde lisatasustamiseks. Lõhkumise puhul on tegemist, tavaliselt ju veelsuuremate summadega. Kuhu me siis jõuame, kui laseme koguaeg lagastada, lõhkuda jne. aga raha puud ei kasva hoovil
Ootan aktiivset kaasa kirjutamist, mõttlemist muidu asjad ei muutu

Trahvimise õigus on politseil, omavalitsusel jm. seadusega kindlaks määratud organitel Meie oleme teinu nii: kui keegi on midagi rikkunud, koostame akti süüdlase või tunnistajate allkirjadega ning esitame arve või lisame kom. kulude arvele kahju summa. Mõned korrad on see ka õnnestunud. Loomulikult alati ei ole see võimalik.
Keni kevadpühi kõigile

M132 kirjutas:Trahvimise õigus on politseil, omavalitsusel jm. seadusega kindlaks määratud organitel Meie oleme teinu nii: kui keegi on midagi rikkunud, koostame akti süüdlase või tunnistajate allkirjadega ning esitame arve või lisame kom. kulude arvele kahju summa. Mõned korrad on see ka õnnestunud. Loomulikult alati ei ole see võimalik.
Keni kevadpühi kõigile

Mõned korrad on ka õnnestunud, aga ülejäänud korrad, mis juhtus, kas esitati hagi või vastuhagi? Niiet, kas ei olegi midagi lagastajatega teha?

Heino, Kirjutate, et leppetrahv ei ole seaduslik.

Meie ühistus on hetkel põhikirja muutmine käsil ja tahetakse sisse kirjutada ka leppetrahvi võimalus.
Siit foorumist lugesin ka kusagilt, et üldkoosoleku pädevusse kuulub leppetrahvi määramine ja nii mõneski ühistu põhikirjas on selline asi sees.

Kust tuleneb info, et leppetrahv on/ei ole seaduslik? VÕS'i järgi nagu võiks...

Võlaõigusseadus
§ 158. Leppetrahvi mõiste

(1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma

KÜ põhikiri ei ole leping.

no leping võib olla mistahes vormis. sama seaduse § 9. Lepingu sõlmimine

(1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Kui rahvas üldkoosolekul otsustab/on nõus leppetrahviga ja see vastu võetakse, siis on ju sisuliselt kokkulepe saavutatud.

Aga üldiselt olen nõus Pimeloomaga. Siisiki paljude ühistute põhikirjades on see sees.

t33liblikas kirjutas: Siisiki paljude ühistute põhikirjades on see sees.

Teatavasti peab põhikiri olema kantud registrisse. Registrit peavad Maakohtud. Paraku piirdub kohtu registriosakond vaid põhikirja registreerimisega, selle seadustele vastavuse kontrollimine ei näi nende kohus olevat. Kahjuks.

Leppetrahvi saab nõuda ainult neilt isikutelt, kes sellega on nõus. Lahti seletatud tähendab see seda, et kui ühistu võtab üldkoosolekul vastu leppetrahvi nõudmise (kas see pannakse põhikirja või mitte, ei oma antud juhul tähtsust), siis nõuda saab seda neilt, kes leppetrahvi seadmise poolt hääletasid. Kes olid vastu või ei hääletanud, siis neilt lepptrahvi nõuda ei saa. NB! KÜ ei ole karistusasutus ja igasugused trahvimise, arestimise, konfiskeerimise jms. õigused tal puuduvad.

Aitäh konkreetse vastuse eest! Teen juhatusele sellekohase märke ja loodetavasti nad ei pane seda sisse. Põhikirja ei tohiks jääda kaheti mõistetavaid või ebaseaduslikke punkte.