Korteriühistu Abi

Tere.
Ühistus on kaks korterit kellel on suurem võlg,nüüd tuli meil,et sügisel maja enne kütma ei hakkata,kui võlad on ära makstud.Oskate öelda,et mis variandid on mittevõlglastel,et sooja ikka saada,sest need võlglased vaevalt oma võlga sügiseks klaariks saavad või kuidas ühistu sellises olukorras ültse käituma peaks.
Kas on võimalik isegi selline variant,et istume kogu talve külmas.

Googelda sõnu Olevi 20, uus tn 1, Abrajeva, Jelena Vilinski ja sa saad teada, mis sind ootab. Võlg on ühistul ja ühistu peab tasuma osutatud teenuste eest. Kas maksate seda hooldustasude, remondirahade arvelt või mitte, on teie otsustada. Seniks kuni te olete soojatootjale võlgu, ei ole ta kohustatud teile sooja müüma. KÜ maksab võlglaste eest võla ja nõuab selle neilt sisse, kas kohtu kaudu vüi saate kokkuleppele, ei oska ütelda. Kokkulepe on alati parem, kui kohtuskäik. Kohtusse andmise ja soodsa otsuse saamisega ei teki raha iseenesest KÜ arvele, lisaks on inimestel veel peale võlgade veel kohtukulud seljas, millega nad oleks võinud küttearveid maksta. tehke neile ettepenek, et kui maksavad mingi aja jooksul ära, siis viivist ei nõua. Kui nad on töötud, siis aidake neid, et nad saaksid KOV-st sotsiaaltoetust, siis on vähemalt jooksvad arved makstud. Ise peate tegutsema, keegi teile appi ei tule. Kui sügiseks sooja sisse ei saa, siis laske oma keskkütte süsteemist vesi välja, muidu peate veel torusid ka vahetama hakkama. Ja viimasel juhul on vastutajaks juba juhatus.

Kas ühistul oleks võimalik ka sundvõõrandamist nende 2 korteri suhtes rakendada.

ylari1 kirjutas:Kas ühistul oleks võimalik ka sundvõõrandamist nende 2 korteri suhtes rakendada.

Sundvõõrandamise otsuse teeb kohus.

pimeloom kirjutas:

ylari1 kirjutas:Kas ühistul oleks võimalik ka sundvõõrandamist nende 2 korteri suhtes rakendada.

Sundvõõrandamise otsuse teeb kohus.

Seda ma mõtlesingi,et ega kohtul pole äkki muid variante pakkuda(näeb isegi,et inimene ei mõtlegi maksta,kuigi käib tööl),vähemalt hakkab inimene mõtlema,et võib korterist ilma jääda.

Mis muid variante siin ikka olla saab.
Variandid ongi maksekäsk ja sundmüük.

Meie majas on selline lugu: Korteriomanik ,kes elab 2.korruselise maja teisel(viimasel) korrusel sulges korteris radiaatoriventiilid ja lasi ka tuttaval FIE santehnikul plommida. Saatis juhatusele kirja ja plommimisest fotod, kus ütles, et tema enam ei maksa rohkem kui 35 % nagu seadus ette näeb.
Mai kuuks oli tal juba maksevõlg 19540.-krooni e.1248,86 euri. Kuna kedagi nimetatud korteris ei ela on oht, et talvel torustik külmub ja vesi ujutab alumise korteri üle...
Kuidas lahendada olukorda?

Milline seadus näeb ette 35% ???

Sellist seadust ei ole olemas. AÕS ja KOS sätestab 100%, kui korteriomanikul on soov lahkuda üldisest küttesüsteemist, peab ta saama kokkuleppele kõikide korteriomanikega küttesüsteemist lahkumise suhtes ja väiksema protsendi sätestamise suhtes. Ei aita siin KÜ pühikirja muutmisest ega muud imenipid. Võtab radiaatorid seintelt maha ja ei küta enam keskküttega ei ole KÜ probleem, arveid kirjutage rahulikult 100% kütte eest nagu teistelgi.

Meie kandis on tore linnavalitsus ja linnavolikogu, kes palju toredaid ebaseaduslikke määruseid on väljastanud. Ma pöördusin Õiguskantsleri poole ebaseadusliku määruse suhtes seisukoha võtmiseks ja Õiguskantsler nõustus minuga ning saatis volikogule ettepaneku seadusega vastuolus punktide tühistamiseks. Meie geeniused määratlesid, et üle 15% määrata ei või. Kui keegi soovib Õiguskantseri märgukirja saada, kirjutage mulle ja ma saadan teile.

Suured tänud vastajatele. .. aga mis imenipiga radiaatori ventiilid avada saab? Ta ei lase kedagi korterisse ja ei tule kuude viisi maja juurde.Käib ainult umbes postikasti tühjendamas ja ütleb, et korteri võtit pole kaasas!
Või tuleb see Fie Raivo Kägul, kes ventiilid plommis, kõrvust kinni võtta ja sundida oma tegu heastada?
Suur võlg tuleks anda inkassofirmale või nõuda kohtu kaudu? Selleks pole juhatusel kogemusi ja nii ongi võlg kasvanud üle mõistuse suureks.

Võla nõudmiseks esita kohtusse hagiavaldus, inkassosse ei soovita pöörduda, midagi muuta nad ei saa. On sul olemas jõustunud kohtuotsus, saad hakata võlglaselt sisse nõudma võlga täitevmenetluse käigus läbi kohtutäituri, kus võivad asjad minna kuni korteri sundvõõrandamiseni. Läheb aega, aga asja saab. Kohtu veskid jahvatavad aeglaselt, kuid kindlalt, arvestama pead kuskil aastaga vähemalt, kuid siis on kord majas.

Too fie on tööde teostaja, vastutab siiski korteriomanik. Rahulikult võid talle määrata 100% küttekulusid ja ta ise varsti paneb radiaatorid tagasi, proovitud variant ja töötab väga hästi.

Soovitan pöörduda juristi poole kohtusse hagiavalduse koostamiseks ja kohtus KÜ esindamiseks, algul maksate küll kulud teie, hiljem mõistab kohus kostjalt nad välja. Jõudu ja jaksu!

Kas Inkasso firma või kiirmenetlus kohtus? Kumba valida? Mis vahe on?

Kas Inkasso firma või kiirmenetlus kohtus? Kumba valida? Mis vahe on?

Inkasso asemel võib ise teha võlateate ja sellesse sisse kirjutada kohtu kiirmenetluse alustamiseks.
Edasi toimetad juba
http://www.e-toimik.ee/
Ning kui sellele esitatakse vastulause, siis edasi maakohtusse.
Kui inimene ei soovi maksta, siis on inkassost vähe abi. Samas inkasso kulud võivad jääda ühistu kanda. Kohtukulud tuleb aga kaotajal kinni maksta, samas on ühistul võidu korral võimalus ka advokaadi kulud mõistlikuse piirides võlgnikule esitada.

Meil aitas lihtsalt teatis kohtusse andmise kohta ja inimene maksis järgmisel päeval kogu võla ära. Samas meil MTÜ kaotas kohtulahingu ühe inimesega,kes ei olnud nõus 35% maksma ja kohtust sai 17%. Kuu aja pärast tegi see maja oma ühistu ja omad otsused üldkoosolekul,ning nüüd peab ta ikkagi rohkem maksma. Protsenti ei tea. Oma maja üldkoosolekul võtsime vastu otsuse,et kui keegi peaks mingi imenipiga küttesüsteemist välja tulevikus minema,maksavad vastavalt otsasein 25% ja keskmine korter 35%. Siis hakkavad mõtlema, enne kui midagi teevad. Tagantjärele on ju protsenti raske nõuda,aga kui enne maja üldkoosolekul vastu võetud on asjal rohkem jumet. Meil neid maju küll,kus inimesed tambivad teiste sooja kinni ja haldajast pole mingit kasu ning elanikud ise ei oska tegutseda.

KOS § 13 lg 1 Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Vahet ei ole, kas tegemist on KÜ või korteriomaike ühisusega, üldisest küttesüsteemist lahkunud korterile saab % määrata ainult kortetriomanikud, koosoleku otsusest enamushäältega selleks ei piisa. Pöörake tähelepanu seadustes kirjas olevale sõnale: tavapärane. Sama on oma otsustes kinnitanud ka Riigikohus.

Huvitav oleks sellist kohtuotsust kohe lugeda, kas kohtuasja numbri saad rahvale ütelda?

Seal oli vist see jama,et MTÜ ei olnud uuendanud majaga lepingut, 5 aastat oli mööda läinud ja nad ei märganud seda. Muidugi mängis rolli ka see,et korteriomanik sai oma kaitsjaks kõva advogaadi(minu arust oli vist korteriühistute keskliidust,või midagi taolist). MTÜ oli sunnitud oma tegemata jätmiste pärast sõlmima kokkuleppe. Minu arvamus on, et oleks tulnud lõpuni minna,mitte värisema hakata,nagu MTÜ tegi.