Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Moderaator:Heino
Tere! Äkki keegi oskab aidata- nimelt olevat võetud mais 2012 vastu seadus, mis ütleb, et kui nüüd tahta oma korterisse köögi ja elutoa vahele auku teha, siis selleks peab olema 51% korterielanike luba.
Projekt on meil olemas ja kõik on seaduslik ja luba antud augu tegemiseks, aga on vaja veel ainult majaelanike luba nüüd...mis aga minu arvates on absurd, sest teadaolevalt on nii mõnedki inimesed kadedust ja õelust täis ja kui nüüd juhtubki, et 51% hääletab korterisse augu tegemise vastu lihtsalt tingitud kadeduset, jonnist vms, siis kas seda tõesti saab teha?
Olen väga tänulik, kui keegi oskab viidata sellele vastu võetud seadusepunktile.
Projekt on meil olemas ja kõik on seaduslik ja luba antud augu tegemiseks, aga on vaja veel ainult majaelanike luba nüüd...mis aga minu arvates on absurd, sest teadaolevalt on nii mõnedki inimesed kadedust ja õelust täis ja kui nüüd juhtubki, et 51% hääletab korterisse augu tegemise vastu lihtsalt tingitud kadeduset, jonnist vms, siis kas seda tõesti saab teha?
Olen väga tänulik, kui keegi oskab viidata sellele vastu võetud seadusepunktile.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Too seadus kehtib juba 2001 aastast ja nimeks on tal Korteriomandiseadus ning teise seaduse nimeks on Asjaõigusseadus, mis võeti vastu 1993 a. Sul mitte ei ole vaja 51% korteriomanike häältest, vaid on vaja 100% korteriomanike nõusolek. Jõudu allkirjade kogumisel!
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
See päris nii ikka ei ole. 100% häältest on vaja siis, kui soovin suurendada oma korterit ehk siis ruutmeetreid tuleb juurde (näiteks pööningust toa ehitamine).
Kui ma aga tahan lihtsalt auku seina teha, siis enne oli nii, et piisas ühistu nõusolekust, aga nüüd siis mais 2012 võetavat vastu seadus, kus on vaja 51% korteriomanike hääli...nii et tuleb siis hakata vapralt ukselt uksele käima ja lootma, et enamus inimesed on mõistvad ja pigem suhtumisega "tee oma korteris mis tahad" ja annab allkirja (projekt on ju ka olemas).
Ühesõnaga bürokraatia on nii suureks aetud ja sellepärast paljud inimesed teevadki salaja auke endale korterisse.
Kui ma aga tahan lihtsalt auku seina teha, siis enne oli nii, et piisas ühistu nõusolekust, aga nüüd siis mais 2012 võetavat vastu seadus, kus on vaja 51% korteriomanike hääli...nii et tuleb siis hakata vapralt ukselt uksele käima ja lootma, et enamus inimesed on mõistvad ja pigem suhtumisega "tee oma korteris mis tahad" ja annab allkirja (projekt on ju ka olemas).
Ühesõnaga bürokraatia on nii suureks aetud ja sellepärast paljud inimesed teevadki salaja auke endale korterisse.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Senini piisas juhatuse esimehe nõusolekust. Olen vaid kuulnud sellest 51% nõudest, kuid kas see ka ametlikult kusagil paigas on, ei tea. Projekti kinnitajad peaksid sellest korrast ju teadma. Ega see normaalne ole, et projekt on olemas, aga vastutus veeretatakse elanike peale.
Ühes korteris mingi seina uuristamine ja lõhkumine väristab maja kõiki seinu, mürast rääkimata ning ega see naabritele meelt mööda tarvitse olla, nii et 51% kogumine võib osutuda üsna raskeks katsumuseks.
Ühes korteris mingi seina uuristamine ja lõhkumine väristab maja kõiki seinu, mürast rääkimata ning ega see naabritele meelt mööda tarvitse olla, nii et 51% kogumine võib osutuda üsna raskeks katsumuseks.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Rolandil on kahjuks õigus. Ehitise kandevkonstruktsioonid kuuluvad kaasomandisse ja nende lõhkumiseks on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut.
Samas miks peaks keegi tahtma olla halb naaber ja lihtsalt kiusu ajada? Kui projekt olemas ja kellelegi teisele sellega probleeme ei põhjustata, siis võiks ju vastu tulla.
Samas kui kellelgi on näiteks väiksed lapsed või seinalammutuse müra häirib kohutavalt, siis tuleb temast ikkagi ka aru saada. Raudbetooni lõikamisel tekib muuhulgas päris suures koguses jahutusvett, mis võib kahjustada alumist korrust jne
Aga kui heaga asjale läheneda, siis võib nende allkirjade saamiselt jumet olla.
Samas miks peaks keegi tahtma olla halb naaber ja lihtsalt kiusu ajada? Kui projekt olemas ja kellelegi teisele sellega probleeme ei põhjustata, siis võiks ju vastu tulla.
Samas kui kellelgi on näiteks väiksed lapsed või seinalammutuse müra häirib kohutavalt, siis tuleb temast ikkagi ka aru saada. Raudbetooni lõikamisel tekib muuhulgas päris suures koguses jahutusvett, mis võib kahjustada alumist korrust jne
Aga kui heaga asjale läheneda, siis võib nende allkirjade saamiselt jumet olla.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
-
- Juhatuse liige
- Postitusi:309
- Liitunud:17 Juul 2008 02:57
- Asukoht:Võru
- On tänanud: 11 korda
- On tänatud: 3 korda
- Kontakt:
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Ehitusseaduse §2 lõige 6 ja 8 ning § 12 lõige 1 järgi tuleb kandekonstruktsioonide ehitustööd teostada projekti alusel.
Ja mis puudutab kaasomanike nõusolekut, siis seda reguleerib KOS § 12 (Korteriomandi kasutamine) lõige 1 „Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega“.
Kokkulepe tähendab 100%-st nõusolekut.
Ja mis puudutab kaasomanike nõusolekut, siis seda reguleerib KOS § 12 (Korteriomandi kasutamine) lõige 1 „Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega“.
Kokkulepe tähendab 100%-st nõusolekut.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Köögi ja toa vahel tavaliselt ei ole kandvad seinad ja nende jaoks pole kunagi kaasomanike 100%-list nõusolekut vaja läinud, vaid projekt ja juhatuse nõusolek. Nüüd tahetakse iga augu jaoks vähemalt 50% omanike nõusolekut rakendama hakata, aga olen sellest vaid kuulnud, ei enamat.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Lasnakas, anna mulle nüüd palun ette andeks mu otsekohesus, aga ole hea ja mine kooli! Ainsad toad mägede paneelikates, millel üksikud seinad kandvad pole on vannitoad.lasnakas kirjutas:Köögi ja toa vahel tavaliselt ei ole kandvad seinad ja nende jaoks pole kunagi kaasomanike 100%-list nõusolekut vaja läinud, vaid projekt ja juhatuse nõusolek. Nüüd tahetakse iga augu jaoks vähemalt 50% omanike nõusolekut rakendama hakata, aga olen sellest vaid kuulnud, ei enamat.
Tahetakse?? Kes tahab? Suurem osa kui mitte kõik sinu postitused on kuulujuttude tasemel ja enamasti ei vasta need tõele. Palun võta vahelduseks ette www.riigiteataja.ee ja loe läbi asjassepuutuvad seadused.
Kui kooli minna ei taha/viitsi, siis kasuta vähemalt Google'it, et aru saada mis on kandekonstruktsioonid ja millised on tavaliselt kandvad seinad.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Lasnamäel on paneelikates seinu maha võetud, muidugi projektide alusel, küll ja veel ja 100% omanike nõusolekut pole vaheseinte mahavõtmiseks või "augustamiseks" kunagi nõutud, senini ka mitte 50% nõusolekut.
Seda 50% kuulujuttu pole ma ise välja mõelnud, see on internetiski olemas http://uudised.err.ee/index.php?06241219
Seda 50% kuulujuttu pole ma ise välja mõelnud, see on internetiski olemas http://uudised.err.ee/index.php?06241219
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Ei tea millises Internetis? Sinu viidatud artiklis pole 50% teemat isegi mitte poole sõnaga mainitud. Ainuke asi mis pealkirjas ära on märgitud on nõutav kaasomanike luba (mis seadusjärgses sõnastuses tähendab 100% nõusolekut).lasnakas kirjutas:Seda 50% kuulujuttu pole ma ise välja mõelnud, see on internetiski olemas http://uudised.err.ee/index.php?06241219
Õiguslikus mõttes ei tohi mitte kõige tavalisema pildi riputamiseks jaoks kaasomanike nõusolekuta seina auku puurida. Otseloomulikult seda tehakse, kuna keegi taolise asja peale kohtusse ei lähe.
Samas vähe suurema ilma projekti ja järelvalveta tehtud augu puhul on varingu oht olemas ja see on piisav, et nõuda kohtu kaudu endise olukorra taastamist. Kusjuures nõudjaks võib vabalt olla suvaline kaasomanik.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
See enamuse ehk +50% (mitte 100%) kirjalik nõusolek korteriseinte "augustamiseks" on ehitusseaduses täiesti kirjas, aga senini seda ei nõutud.
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=64080583
„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. .... Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut...."
"Reeglid on ette võetud.
Korteri ümberehituse projekti hind sõltub plaanitavate muudatuste suurusest ja mõistagi ka projekteerimisbüroost, ulatudes paarisajast üle 600 euroni. Seega võib ka lisanduv 15 protsenti olla üsna kopsakas summa. Lisaks tuleb tasuda 31,95 eurot riigilõivu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. Samuti tuleb ehitusega nõusolekut kinnitavad allkirjad korjata vähemalt 51 protsendilt korteriühistu liikmetest, mis võib 180 korteriga majas osutuda väga töömahukaks.
Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima."
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=64080583
„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. .... Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut...."
"Reeglid on ette võetud.
Korteri ümberehituse projekti hind sõltub plaanitavate muudatuste suurusest ja mõistagi ka projekteerimisbüroost, ulatudes paarisajast üle 600 euroni. Seega võib ka lisanduv 15 protsenti olla üsna kopsakas summa. Lisaks tuleb tasuda 31,95 eurot riigilõivu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. Samuti tuleb ehitusega nõusolekut kinnitavad allkirjad korjata vähemalt 51 protsendilt korteriühistu liikmetest, mis võib 180 korteriga majas osutuda väga töömahukaks.
Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima."
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
KOS § 2.lg 2 Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Lugege täpselt: "ehitis ja selle osad". Seega on tegemist kaasomandiga ning on vaja 100% nõusolekut. Tulenevalt AÕS § 72 lg 1 Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 kohaselt võib Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
Lugege täpselt: "ehitis ja selle osad". Seega on tegemist kaasomandiga ning on vaja 100% nõusolekut. Tulenevalt AÕS § 72 lg 1 Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 kohaselt võib Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Millises paragrahvis??lasnakas kirjutas:See enamuse ehk +50% (mitte 100%) kirjalik nõusolek korteriseinte "augustamiseks" on ehitusseaduses täiesti kirjas, aga senini seda ei nõutud.
Ma arvan, et Sa peaks tsiviilseadustiku raamistiku endale vähe paremini selgeks tegema. Ma loodan, et EhS § 16 lg 1'1 -ga Sa nüüd välja ei tule või seda vähemalt enne mitu korda üritad lugeda, et aru saada mida see paragrahv tegelikult ütleb.
Seaduse täitmist on alati nõutud. Kui mõni isik saab seetõttu kahju, et keegi teine seadust ei täida, siis võib ta vabalt oma nõudega kohtusse pöörduda hüvitise saamiseks ja nõuda ka endise olukorra taastamist.
Mõttetu ajakirjanduslik mula. Keegi on teise korterit kahjustanud ja ajakirjanik teatab, et enam "pole midagi teha". Sellistel juhtudel on minuteada tavaks esitada kahjunõue korteriomaniku vastu, kes oma korteris lubas midagi sellist teha, millega teise korteri omanikule kahju põhjustati. Kui see on kellegi teise süül tehtud, siis võib omanik pöörata nõude edasi ka otsese kahju põhjustajate vastu.Teha polnud midagi, sest kuigi hävitavalt mõjunud remonditööd olid alumisele naabrile üllatuseks, oli korteriühistu juhatus need kooskõlastanud ja linnaosavalitsus projektile heakskiidu andnud. Nüüd enam nii lihtsalt ei saa: tarvis on linnaplaneerimisametist ehitusluba taotleda ja saada heakskiit rohkem kui pooltelt majaelanikelt.
Linnaplaneerimisametist oli ka enne ehitusluba tarvis (loe varasemaid redakstsioone).
Ajakirjanik arvab muidugi ekslikult, et ühistus võib teha kõik otsused häälteenamusega, kuna seaduses on sõna "või" ja häälteenamuse saab kergemini. Vastavalt seadus(t)ele tuleb rakendada kas häälteenamust või saavutada omanike kokkulepe.
On hea, et valdav osa juriste projekteerimisega ei tegele Insenerid võiks ka omade liistude juurde jääda kui nad juriidikaga tegelikult kursis pole. Kuna kulusid oli võimalik neil enne seadust eirates kokku hoida, siis seda nad ka "soojalt" soovitasid. Ega ise nad selle eest mingit vastutust ei kandnud -- tellimusi said ainult kergemini ja tööd tuli teha sama raha eest vähem.„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. Kui töö oli tehtud, pidi ehitusjärelevalve selle üle vaatama ja allkirjaga ehituslehe pidi viima tagasi ehituskontrolli osakonda,” kirjeldas projekteerimisfirma EA Reng Insenerid ehituskonstruktsioonide osakonna juhataja Jaanus Natka. Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut.
Niimoodi eirati aga ehitusseadust. „Nüüd on ümberehitusega nii, nagu ehitaks maja või hotelli. Tellitud projekti peab viima ...
Ma ei saa aru, et kustkohast te võtate, et seadus ses osas muutunud on?? Öeldakse isegi ju antud kõlakatest kubisevas artiklis, et juriidiliselt pole midagi muutunud!Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima. „See peaks ära hoidma olukorra, kus ühe korteri ümberehitustööd tulevad naabritele üllatusena ja rikuvad naabrite korteri,” selgitas Kork.
Soovitan kokkuvõtteks taoliste artiklite puhul kriitiliselt hinnata kes on ühe või teise väite ütleja ja milline on tema pädevus. Kas "üheksakorruselise maja korteriühistut vedav Zinaida" on ikka pädev hindama kahju, mis tekib võimaliku varingu tulemusel kui "kõik ehitavad kuidas tahavad".lasnakas kirjutas:http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=64080583
„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. .... Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut...."
"Reeglid on ette võetud.
Korteri ümberehituse projekti hind sõltub plaanitavate muudatuste suurusest ja mõistagi ka projekteerimisbüroost, ulatudes paarisajast üle 600 euroni. Seega võib ka lisanduv 15 protsenti olla üsna kopsakas summa. Lisaks tuleb tasuda 31,95 eurot riigilõivu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. Samuti tuleb ehitusega nõusolekut kinnitavad allkirjad korjata vähemalt 51 protsendilt korteriühistu liikmetest, mis võib 180 korteriga majas osutuda väga töömahukaks.
Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima."
Ise tean vähemalt ühte 9-korruselist maja Mustamäel, kus 2. korrusel maha võetud seina tõttu paneelid olla mõned aastad tagasi sisse kukkunud. Õnneks ei võtnud see kuuldavasti kellegi elusid (vabandused, et kuulujuttu levitan). Igal juhul teeb taoline massiline kaasomandi oluline omavoliline muutmine mind igal juhul väga murelikuks. Loodan, et ka ülejäänud kaasfoorumlasi.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Läheks nüüd algküsimuse juurde tagasi:
Projekt on meil olemas ja kõik on seaduslik ja luba antud augu tegemiseks, aga on vaja veel ainult majaelanike luba nüüd...mis aga minu arvates on absurd, sest teadaolevalt on nii mõnedki inimesed kadedust ja õelust täis ja kui nüüd juhtubki, et 51% hääletab korterisse augu tegemise vastu...
Inimestel lastakse kalli raha eest teha projekt, linnaplaneerimise amet kinnitab selle ära - MIKS ÜLEÜLDSE SELLISEID PROJEKTE LUBATAKSE TEHA JA NEID AMETLIKULT KINNITATAKSE, kui pärast hakatakse targutama, et need remondid lagundavad maja? Naabrid tevad siis paremini kui projekteerijad, mida võib ja mida mitte teha? Suurema maja puhul ei ole võimalik 100%-list teiste omanike nõusolekut ealeski saada, ka 51% saamine on suht võimatu. Kogu see asjaajamine on 99,9% raha mõttetu raiskamine.
Projekt on meil olemas ja kõik on seaduslik ja luba antud augu tegemiseks, aga on vaja veel ainult majaelanike luba nüüd...mis aga minu arvates on absurd, sest teadaolevalt on nii mõnedki inimesed kadedust ja õelust täis ja kui nüüd juhtubki, et 51% hääletab korterisse augu tegemise vastu...
Inimestel lastakse kalli raha eest teha projekt, linnaplaneerimise amet kinnitab selle ära - MIKS ÜLEÜLDSE SELLISEID PROJEKTE LUBATAKSE TEHA JA NEID AMETLIKULT KINNITATAKSE, kui pärast hakatakse targutama, et need remondid lagundavad maja? Naabrid tevad siis paremini kui projekteerijad, mida võib ja mida mitte teha? Suurema maja puhul ei ole võimalik 100%-list teiste omanike nõusolekut ealeski saada, ka 51% saamine on suht võimatu. Kogu see asjaajamine on 99,9% raha mõttetu raiskamine.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Seadus on seadus ja seda tuleb täita.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Kui Sa hakkad endale maja ehitama, siis algab see ka projekti tegemisest ja kinnitamisest. Kui Sa otsustad, et Sulle see projekt ikkagi ei meeldi (raha on tegelikult vähe või on selgunud, et maja tegelikult Su enda jaoks mittesobiv), ka siis on raha maha visatud. Miks Sul sellist asja teha ei peaks lastama?lasnakas kirjutas:MIKS ÜLEÜLDSE SELLISEID PROJEKTE LUBATAKSE TEHA JA NEID AMETLIKULT KINNITATAKSE
Keegi pole sellest erilises vaimustuses kui tema omandi kasutamist olulisel määral segataks. Otse loomulikult pole naabrid üldjuhul pädevad hindama inseneride tööd. Pigem lähtutakse emotsioonidest (a'la meeldib või ei meeldi).
Aga küsi endalt, et kas Sulle meeldiks kui Su ülanaaber Su värskelt tehtud remondi tulemusele oma paneeli freesides vee peale laseb?
Või kui hea meelega Sa tuleksid vastu kõrvaltrepikoja naabrile, kelle tegevus mis iganes viisil Sinu korteri väärtust vähendada võib?
Millistel juhtudel oleksid nõus taoliste ebamugavuste talumisega kui Sul on näiteks väiksed lapsed?
Seepärast ongi põhimõttelisele kokkuleppele jõudmine kasulik sõlmida enne projektiga tegelema hakkamist. Mina usun (võib-olla natuke naiivselt), et tegelikult soovivad enamik inimesi heanaaberlikke suhteid ja seetõttu ilma igasuguse põhjuseta kätt ette ei pane.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
MIKS ÜLEÜLDSE SELLISEID PROJEKTE LUBATAKSE TEHA JA NEID AMETLIKULT KINNITATAKSE[/b], kui pärast hakatakse targutama, et need remondid lagundavad maja? Naabrid tevad siis paremini kui projekteerijad, mida võib ja mida mitte teha? Suurema maja puhul ei ole võimalik 100%-list teiste omanike nõusolekut ealeski saada, ka 51% saamine on suht võimatu. Kogu see asjaajamine on 99,9% raha mõttetu raiskamine.[/quote]
Täpselt nii ongi. Meil on juba projekteerijale raha makstud. Mõtlesime isegi, et loobume augu seina tegemisest (tahame ava seina teha, mitte seina maha võtta!), et see asi ei ole seda jama väärt...aga siiski rahast on kahju ja otsustasime ikkagi proovida need hääled kätte saada...maru nõme on küll olnud ukselt uksele käia ja kerjata hääli. Nii mõnedki on hakanud targutama ja "Ei" öelnud, kuid siiski on lootust, et 51% häältest saame kokku. Majaelanike mutikestel on nüüd üks jututeema juures, millest õues pingikesel rääkida
Ma ei saa ikka sellest aru, et kui on projekt tehtud, siis see ju peaks väga täpselt välja olema arvutatud asi, et ava tegemine ei ole kogu majale ohtlik asi?? Ega ma ise ka ei taha, et me alumisele naabrile kaela kukuksime või naabrile mõrad seina tekiksid vms.
Täpselt nii ongi. Meil on juba projekteerijale raha makstud. Mõtlesime isegi, et loobume augu seina tegemisest (tahame ava seina teha, mitte seina maha võtta!), et see asi ei ole seda jama väärt...aga siiski rahast on kahju ja otsustasime ikkagi proovida need hääled kätte saada...maru nõme on küll olnud ukselt uksele käia ja kerjata hääli. Nii mõnedki on hakanud targutama ja "Ei" öelnud, kuid siiski on lootust, et 51% häältest saame kokku. Majaelanike mutikestel on nüüd üks jututeema juures, millest õues pingikesel rääkida
Ma ei saa ikka sellest aru, et kui on projekt tehtud, siis see ju peaks väga täpselt välja olema arvutatud asi, et ava tegemine ei ole kogu majale ohtlik asi?? Ega ma ise ka ei taha, et me alumisele naabrile kaela kukuksime või naabrile mõrad seina tekiksid vms.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Vaidlus on läinud suureks, kuid vaadakem natukene ka seda, mida mis seadus reguleerib ning milline on seaduse eesmärk.
Ehitusseadus § 1. lg 1 Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
Seega ei reguleeri ehitusseadus kaasomanike vahelise suhteid. Paljud viitavad ehitusseaduses olevale § 16. Kirjalik nõusolek
(1) Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
(1 1) Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
Siin on kirjas taotluse esitamine, seega on vajalik esmalt kõikide kaasomanike nõusolekut kaasomandis oleva ehitise osa eemaldamist ning alles seejärel saab esitada taotluse kirjalikuks nõusolekuks KOV-se. Kuid ei saa jätta märkimata, et ES sätestab teostatavad ehitustööd, milleks on vajalik ehitusluba. Vaheseintest siin ei ole üldse juttu, seega reguleerib seda küsimust AÕS ja KOS.
KOS § 1 lg 2 Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
KOS § 2 lg 2 Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
TsÜS § 55 lg 1 Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Seega on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut, sõltumata lõigatavas seina suurusest jne.
Ehitusseadus § 1. lg 1 Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
Seega ei reguleeri ehitusseadus kaasomanike vahelise suhteid. Paljud viitavad ehitusseaduses olevale § 16. Kirjalik nõusolek
(1) Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
(1 1) Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
Siin on kirjas taotluse esitamine, seega on vajalik esmalt kõikide kaasomanike nõusolekut kaasomandis oleva ehitise osa eemaldamist ning alles seejärel saab esitada taotluse kirjalikuks nõusolekuks KOV-se. Kuid ei saa jätta märkimata, et ES sätestab teostatavad ehitustööd, milleks on vajalik ehitusluba. Vaheseintest siin ei ole üldse juttu, seega reguleerib seda küsimust AÕS ja KOS.
KOS § 1 lg 2 Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
KOS § 2 lg 2 Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
TsÜS § 55 lg 1 Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Seega on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut, sõltumata lõigatavas seina suurusest jne.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Meie majas on olukord kus "kõik tunnevad kõiki" väikelinnas omal ajal sai allkirja ükskõik millele - allkirja andnud isik oli mingi asjapulk ja tegi sõbrale eriteeneid. Kes ehitas endale elektrikerisega reaalselt tuleohtliku sauna, kes võttis maha pikiseinu ("aga need ei ole ju kandvad!"), nii et ülemisel naabril põrand vajus jne jne. Seega, KINDLASTI on vaja saada 100% kaasomanike nõusolek. Fakt on, et sa seda 99% tõenäosusega ei saa. Ja seda hea põhjusega.
Re: Otsin seadusepunkti, mis võeti vastu mais 2012
Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19. veebruaril 2004. a oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-04 jõudnud järeldusele, et projekteerimis- ja ehitustegevust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandis oleva asja kasutamisel. Vastavalt nimetatud otsusele ei asenda nendes õigusaktides sätestatud ehitisega seotud dokumentatsioon AÕS §-des 72 ja 74 sätestatud kaasomanike enamuse otsust või kaasomanike kokkulepet asja valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei