Tsiviilhagi esitamine - millised dokumendid?
Moderaator:Heino
KÜ soovib esitada juhatuse liikme - raamatupidaja vastu tsiviilhagi kriminaalmenetluses (omastamine). Kahju selgitatakse välja revisjoni käigus. Millised dokumendid tuleks esitada st kuidas need dokumendid peaksid välja nägema? Kuna raamatupidamine suht olematu siiani olnud, siis kahju ulatuse teada saamiseks kasutasime enda loodud excelprogrammi, kus siis iga aasta kohta palju omanikud maksnud, palju makstud esitatud arveid, palju katteta arveid jne. Meile, kes me seda teeme, saame aru, mida teeme aga kuidas seda esitada hagina. Kuidas tsiviilhagi ise välja näeb, tean ka aga millised peavad olema dokumendid, millega seda kahju tõestan, see on küsimus. Ainult pangaväljavõtetest, prinditud tabelitest ja revisjoniaktist vist ei piisa?!
Re: Tsiviilhagi esitamine - millised dokumendid?
Esmalt soovitan pöörduda õigusabi saamiseks juristi poole. Lisan veel natukne materjale, mis võivad aidata. Sellistele küsimustele pead sa ennem hagiavalduse esitamist vastused leidma.
Kostja on seisukohal, et Hagejate hagiavaldus tuleb TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Kostja vaidleb kogu ulatuses hagile vastu, Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista Hageja nõudeid. Kostja ei soovi praeguses menetlusstaadiumis vastuhagi esitada.
TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Hageja taotleb menetlusdokumendi seniks käiguta jätmist.
TsMS § 363 lg 1 p-i 1 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagejate selgelt väljendatud nõue (hagi ese); TsMS § 363 lg 1 p-i 2 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
Hagejad on esitanud hulga tõendeid, kostja ei saa aru, milliseid asjaolusid soovivad esitatud tõenditega hagejad tõendada. TsMS § 363 lg 1 p-i 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
Esitamata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 4).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt Riigikohtu 10.10.2007 otsus kohtuasjas 3-2-1-53-07, punkt 14). Riigikohus on asunud seisukohale, et sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (Riigikohtu 03.04.2012 otsus kohtuasjas 3-2-1-20-12, punkt 17).
Eile sain kohtuotsuse, kus KÜ esitas võlgniku suhtes hagiavalduse võlgnevuse nõudes. KÜ esitas kõik võlgnevuse arvestamis ja kujunemise tabeli koos viiviste arvestusega. Kostja sisuliselst vastu ei vaielnud, kohtuotsuse selgitav osa on järgmine:
Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. Hageja nõutud tasud on korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Majandamiskulu korteriühistuseaduse mõttes on ka tasu kütte eest (RKTKo 3-2-1-124-10 p 17). Korteriühistu Altserva 14 põhikirja p 3.2.7. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus elamu ja abihoonete majandamise kulutusi (prügivedu, üldelekter, küte, vesi, kanalisatsioon, eraldised reservfondi). Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.8.2. järgi arvestatakse tasu prügiveo eest korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt korteris elavate isikute arust. Järelikult ei ole praeguses asjas hageja põhikirjas majandamiskulude eest tasumisel ette nähtud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevat regulatsiooni, välja arvatud prügivedu.
7. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul, kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14).
8. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS §-d 5 lg-d 1 ja 2, 7 ja 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kui suur oli kostja osa sellest. Hageja pole suutnud menetluse jooksul isegi tõendada korrektselt arvete esitamist. Hageja on esitanud korduvalt võlgnevuse arvestuse alates 2010 jaanuarist kuni 2012 mai (tl. 15, 47) ja viivise arvestuse alates 01.01.2011 kuni 16.05.2012 (tl. 17, 49). Toimiku materjalide juures on arved alates juuli 2011 (tl. 41), kokku 13 arvet. Viimased 2 arvet on 2013 märtsi ja augusti eest (tl.100). Asja materjalidest nähtub, et praktiliselt nelja aastasest võlgnevuse perioodist (01.01.2010 kuni 01.10.2013) on hageja poolt tõenditena esitatud arved pelgalt ajavahemiku juuni 2012 kuni detsember 2012 eest.
9. Hageja on küll menetluse jooksul välja toonud kostja prügiveo arvestuse (0,033 € x 68,7 m = 2, 27 € kuus) ja üldelektri summad kuus, kuid toimiku materjalide juures olevast koosoleku protokollist (tl. 119) nähtub, et kuni 01.10.2013 ei olnud arvetel üldse kajastatud tasu prügiveo ja üldelektri eest, mille tasumist hageja aga kostjalt nõuab. Kostja väitest tulenevalt, et tasu prügiveo eest tuleb arvestada inimeste pealt, on aga arvestatud ruutmeetrite järgi, on hageja teinud ümberarvestuse, mis kostja väitel on arusaamatu ning kostjale ja kohtule esitatud arved on ikkagi erinevad. Hageja pole esitanud omapoolseid väiteid majandamiskulude jaotamise kohta korteriomanike vahel, st. millised kulud, mille alusel ja kuidas jaotatakse. Lisaks pole tõendatud ka remondifondi makstava tasu iseloom (ühekordne, või perioodiline makse), suurus ja kostja osa sellest. Tabelid võlgnevuse kujunemise kohta, viivise arvestus, võlateatised ja korteriühistu tõendid võlgnevuse kohta, ei tõenda võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust. Kostja on küll tunnistanud võlgnevust kütte ja elektri eest, kuid pole nõustunud kohustuse suurusega. Esitatud tõendeid ei võimalda ka kohtul kostja võlgnevust kütte ja üldelektri osas kindlaks teha. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud (RKTKo 3-2-1-53-10 p 13). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja väited korteriühistu tegevusetuse, koosoleku protokollide mittenäitamise ja korterelamu remondi kohta, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
Sinu asi on tõestada, et raha on läinud vaskule ja seda saad sa teha kogu raamatupidamise korrastamise ja audiitori aruande esitamisega. Arvuta hagi ettevalmistamiseks ja memetluses kuluvad summad kokku ning väidetav kahju KÜ-le, võimalused võita jne. Kas asi väärib seda, vahest on mõtekam unustada vana asi minna edasi. Kriminaalmenetluse käigus selgitatakevälja tekitatud kahju ja mõistetakse kannatanule (KÜ) välja. Esmalt kirjutage avaldus politseisse kriminaalmanetluse alustamiseks ja vaata mis saab. Ka see avaldus peab välja tooma konkreetsed rikkumised ja kahjud. Politsei ei hakka teie uduse avalduse peale midagi uurima. Jõudu!
Kostja on seisukohal, et Hagejate hagiavaldus tuleb TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Kostja vaidleb kogu ulatuses hagile vastu, Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista Hageja nõudeid. Kostja ei soovi praeguses menetlusstaadiumis vastuhagi esitada.
TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Hageja taotleb menetlusdokumendi seniks käiguta jätmist.
TsMS § 363 lg 1 p-i 1 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagejate selgelt väljendatud nõue (hagi ese); TsMS § 363 lg 1 p-i 2 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
Hagejad on esitanud hulga tõendeid, kostja ei saa aru, milliseid asjaolusid soovivad esitatud tõenditega hagejad tõendada. TsMS § 363 lg 1 p-i 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
Esitamata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 4).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt Riigikohtu 10.10.2007 otsus kohtuasjas 3-2-1-53-07, punkt 14). Riigikohus on asunud seisukohale, et sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (Riigikohtu 03.04.2012 otsus kohtuasjas 3-2-1-20-12, punkt 17).
Eile sain kohtuotsuse, kus KÜ esitas võlgniku suhtes hagiavalduse võlgnevuse nõudes. KÜ esitas kõik võlgnevuse arvestamis ja kujunemise tabeli koos viiviste arvestusega. Kostja sisuliselst vastu ei vaielnud, kohtuotsuse selgitav osa on järgmine:
Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. Hageja nõutud tasud on korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Majandamiskulu korteriühistuseaduse mõttes on ka tasu kütte eest (RKTKo 3-2-1-124-10 p 17). Korteriühistu Altserva 14 põhikirja p 3.2.7. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus elamu ja abihoonete majandamise kulutusi (prügivedu, üldelekter, küte, vesi, kanalisatsioon, eraldised reservfondi). Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.8.2. järgi arvestatakse tasu prügiveo eest korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt korteris elavate isikute arust. Järelikult ei ole praeguses asjas hageja põhikirjas majandamiskulude eest tasumisel ette nähtud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevat regulatsiooni, välja arvatud prügivedu.
7. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul, kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14).
8. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS §-d 5 lg-d 1 ja 2, 7 ja 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kui suur oli kostja osa sellest. Hageja pole suutnud menetluse jooksul isegi tõendada korrektselt arvete esitamist. Hageja on esitanud korduvalt võlgnevuse arvestuse alates 2010 jaanuarist kuni 2012 mai (tl. 15, 47) ja viivise arvestuse alates 01.01.2011 kuni 16.05.2012 (tl. 17, 49). Toimiku materjalide juures on arved alates juuli 2011 (tl. 41), kokku 13 arvet. Viimased 2 arvet on 2013 märtsi ja augusti eest (tl.100). Asja materjalidest nähtub, et praktiliselt nelja aastasest võlgnevuse perioodist (01.01.2010 kuni 01.10.2013) on hageja poolt tõenditena esitatud arved pelgalt ajavahemiku juuni 2012 kuni detsember 2012 eest.
9. Hageja on küll menetluse jooksul välja toonud kostja prügiveo arvestuse (0,033 € x 68,7 m = 2, 27 € kuus) ja üldelektri summad kuus, kuid toimiku materjalide juures olevast koosoleku protokollist (tl. 119) nähtub, et kuni 01.10.2013 ei olnud arvetel üldse kajastatud tasu prügiveo ja üldelektri eest, mille tasumist hageja aga kostjalt nõuab. Kostja väitest tulenevalt, et tasu prügiveo eest tuleb arvestada inimeste pealt, on aga arvestatud ruutmeetrite järgi, on hageja teinud ümberarvestuse, mis kostja väitel on arusaamatu ning kostjale ja kohtule esitatud arved on ikkagi erinevad. Hageja pole esitanud omapoolseid väiteid majandamiskulude jaotamise kohta korteriomanike vahel, st. millised kulud, mille alusel ja kuidas jaotatakse. Lisaks pole tõendatud ka remondifondi makstava tasu iseloom (ühekordne, või perioodiline makse), suurus ja kostja osa sellest. Tabelid võlgnevuse kujunemise kohta, viivise arvestus, võlateatised ja korteriühistu tõendid võlgnevuse kohta, ei tõenda võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust. Kostja on küll tunnistanud võlgnevust kütte ja elektri eest, kuid pole nõustunud kohustuse suurusega. Esitatud tõendeid ei võimalda ka kohtul kostja võlgnevust kütte ja üldelektri osas kindlaks teha. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud (RKTKo 3-2-1-53-10 p 13). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja väited korteriühistu tegevusetuse, koosoleku protokollide mittenäitamise ja korterelamu remondi kohta, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
Sinu asi on tõestada, et raha on läinud vaskule ja seda saad sa teha kogu raamatupidamise korrastamise ja audiitori aruande esitamisega. Arvuta hagi ettevalmistamiseks ja memetluses kuluvad summad kokku ning väidetav kahju KÜ-le, võimalused võita jne. Kas asi väärib seda, vahest on mõtekam unustada vana asi minna edasi. Kriminaalmenetluse käigus selgitatakevälja tekitatud kahju ja mõistetakse kannatanule (KÜ) välja. Esmalt kirjutage avaldus politseisse kriminaalmanetluse alustamiseks ja vaata mis saab. Ka see avaldus peab välja tooma konkreetsed rikkumised ja kahjud. Politsei ei hakka teie uduse avalduse peale midagi uurima. Jõudu!
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Tsiviilhagi esitamine - millised dokumendid?
Suur tänu vastuse eest. Politseisse on avaldus tehtud ja menetlus käib. Kahju suurus jääb 20000 - 30000 euro ringi. Huvitab mind just see, et millised konkreetsed dokumendid. Praeguses seisub tundub, et lihtsam on tõesti juristi juurest läbi põigata.
Re: Tsiviilhagi esitamine - millised dokumendid?
Esitasime kohtusse kostja vastuse peale kõik materjalid viimase kahe aasta kohta, et kuidas võlgnevus tekkis jne. Materjale sai ca 500 lk. Jõudu kõigile.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Tsiviilhagi esitamine - millised dokumendid?
Roland66! Kus need 500 lehte on ja kuidas sa saad teistele õpetusi anda kui ise hakkama ei saa! Ega sa kogemata ennast välja ei pakkunud!
Re: Tsiviilhagi esitamine - millised dokumendid?
Roland66 on meil siin teada tuntud soojaõhu suust välja ajaja.
Re: Tsiviilhagi esitamine - millised dokumendid?
Roland 66 on tööotsija oma firmale. EKOMLIIT
Muidugi siin on ka tema kommentaaridest kasu.
Et võib nii ja naa siin kommenteerida. Palju on , mis teda häirib Nagu kulujaotorid korterites . Kas ta nüüd õpib juristiks ,Siis on talle see suureks praktikaks siin meile mingil moel anda nõu.
Kellel on see kasuks ja kellele ei
Kuid on ka teisi liite , kes kasutavad neid oma kasudega tunduvalt jõulisemalt .Siia ei kuulu EKÜL. Kelle tööga võiksime me korteriühistute juhid olla rahul . Viimane siin kommentaar EKÜL poolt , et seaduses puudub nõutav korteris õhutemperatuur. Milleks peaks olema 18 kraadi. Paljud , kes kas ei ela või ei armasta soojuse eest maksta lülitavad radiaatorid välja ja maksavad ainult üldkulusi
Muidugi siin on ka tema kommentaaridest kasu.
Et võib nii ja naa siin kommenteerida. Palju on , mis teda häirib Nagu kulujaotorid korterites . Kas ta nüüd õpib juristiks ,Siis on talle see suureks praktikaks siin meile mingil moel anda nõu.
Kellel on see kasuks ja kellele ei
Kuid on ka teisi liite , kes kasutavad neid oma kasudega tunduvalt jõulisemalt .Siia ei kuulu EKÜL. Kelle tööga võiksime me korteriühistute juhid olla rahul . Viimane siin kommentaar EKÜL poolt , et seaduses puudub nõutav korteris õhutemperatuur. Milleks peaks olema 18 kraadi. Paljud , kes kas ei ela või ei armasta soojuse eest maksta lülitavad radiaatorid välja ja maksavad ainult üldkulusi
