Olukord: õhistu - 15 korterit. Tallinna Soojuse (TS) soojatrassi jagamis-kaev asub ühistu õuel (15 aastat juba), kust (Kõ) ü/k lubava otsusega rajati soojatrass järgmisel krundile. Ebamugavuse eest - TS abistas Kõ-d trassi kohale parkla rajamisel.
Probleem: TS-l on ilmselt (seadusjärgne) õigus nõuda ühistult - tegelikult ju vist kõigilt korteriomanikelt eraldi?- servituudi seadmist. 12 omanikku on nõus, 3 korteriomanikku ei ole nõus (" ... obmanut nas, vsjoravnoo..."). TS täiesti ilmselt kohtus võidab ja saavutab servituudi seadmise nä. tagaselja, kuid kes kannab kohtukulud. Kas Kõ saaks taandada ennast sellest servituudi (tegelikult - isikliku kasutusõiguse) seadmise protsessist, kuna see on iga korteri-omaniku otsus?
Servituudi seadmine
Moderaator:Heino
servituudi seadmine
1. Ise küsin, ise vastan;)
2. Uurisin vahepeal erinevate notaribüroode käest natukese seda ähmast asja, ja ega seda teemat mu arust isegi notaribüroodes keegi väga kristall-selgelt just ei jaga, või ei soovi asjakohast infot anda, või ei ole see piisavalt ühemõtteliselt reguleeritud, või notaribüroodel üsna mõistetavalt - "...pole aega ...".
3. Vaatamata sellele omandasin nende telefonijutuajamiste käigus teatud - mõneti ootuspärase - veendumuse, et tehnorajatise servituudi - tähtajatu isikliku kasutusõiguse - seadmisel ei pea ühistu kõigi servituudi seadmisega mittenõustuvate korteriomanike eest otsest asjaajamise formaalset või nä. "juriidilist" vastustust võtma. Kohtu kaudu saavutaks tehorajatise omanik - soojafirma - selle servituudi seadmise pikema aja jooksul niikuinii (kaugkütte soojatrass on ühiskondlikult vajalik jne), ja kohtukulud peaks kanda siis see korteriomanik, kes asjaga ei nõustunud. Mitte ühistu. Ja hiljem vist siis maksma ka notarikulud ja riigilõivu (paarikümnemeetrise soojatrassi puhul - suurusjärgus ca 1500 kr korteri kohta umbes 20 korteriga majas).
4. Huvitav uudis mulle endale oli see, et notarikulude ja riigilõivu määramiseks peavad tehingu hinna (maa)omanik (korterimanik või nende volitusel nende tavapärane esindaja - so. korteriühistu) ja kasutaja (trassi omanik) ise omavahel kokku leppima. Minimaalne hind on 2000.- Mingit mõistusele arusaadavat metoodikat trassi - tehorajatise - hinna määramiseks aga notaribüroode hinnangul ja nende teada - seni olemas ei ole.
5. Sellest aga ei saanud täpselt aru, missugune huvi peaks ühistul - või siis korteriomanikel - olema minimaalsest suurema tehingu väärtuse kokku leppimiseks (suurema kui kui 2000.-). Notaritasud kannab hea tava kohaselt servituudi seadmise algataja - so. soojafirma, ja tema on selgetel ja arusaadavatel materiaalsetel kaalutlustel küll üsna huvitatud võimalikult väikesest tehingu väärtusest. Kui (notari)kulud isegi läheksid pooleks, oleks minimaalse tehinguväärtuse suuruse kokkuleppimisest huvitatud ju ka teine pool ehk korteri-ühistu või siis korteri- ehk selle maa omanik, kus tehnorajatis asub.
5. Vabandan 100 x ette, kui teema oli vales kohas.
Austusega
tem
2. Uurisin vahepeal erinevate notaribüroode käest natukese seda ähmast asja, ja ega seda teemat mu arust isegi notaribüroodes keegi väga kristall-selgelt just ei jaga, või ei soovi asjakohast infot anda, või ei ole see piisavalt ühemõtteliselt reguleeritud, või notaribüroodel üsna mõistetavalt - "...pole aega ...".
3. Vaatamata sellele omandasin nende telefonijutuajamiste käigus teatud - mõneti ootuspärase - veendumuse, et tehnorajatise servituudi - tähtajatu isikliku kasutusõiguse - seadmisel ei pea ühistu kõigi servituudi seadmisega mittenõustuvate korteriomanike eest otsest asjaajamise formaalset või nä. "juriidilist" vastustust võtma. Kohtu kaudu saavutaks tehorajatise omanik - soojafirma - selle servituudi seadmise pikema aja jooksul niikuinii (kaugkütte soojatrass on ühiskondlikult vajalik jne), ja kohtukulud peaks kanda siis see korteriomanik, kes asjaga ei nõustunud. Mitte ühistu. Ja hiljem vist siis maksma ka notarikulud ja riigilõivu (paarikümnemeetrise soojatrassi puhul - suurusjärgus ca 1500 kr korteri kohta umbes 20 korteriga majas).
4. Huvitav uudis mulle endale oli see, et notarikulude ja riigilõivu määramiseks peavad tehingu hinna (maa)omanik (korterimanik või nende volitusel nende tavapärane esindaja - so. korteriühistu) ja kasutaja (trassi omanik) ise omavahel kokku leppima. Minimaalne hind on 2000.- Mingit mõistusele arusaadavat metoodikat trassi - tehorajatise - hinna määramiseks aga notaribüroode hinnangul ja nende teada - seni olemas ei ole.
5. Sellest aga ei saanud täpselt aru, missugune huvi peaks ühistul - või siis korteriomanikel - olema minimaalsest suurema tehingu väärtuse kokku leppimiseks (suurema kui kui 2000.-). Notaritasud kannab hea tava kohaselt servituudi seadmise algataja - so. soojafirma, ja tema on selgetel ja arusaadavatel materiaalsetel kaalutlustel küll üsna huvitatud võimalikult väikesest tehingu väärtusest. Kui (notari)kulud isegi läheksid pooleks, oleks minimaalse tehinguväärtuse suuruse kokkuleppimisest huvitatud ju ka teine pool ehk korteri-ühistu või siis korteri- ehk selle maa omanik, kus tehnorajatis asub.
5. Vabandan 100 x ette, kui teema oli vales kohas.
Austusega
tem
