Korteriühistu Abi

Teema on loodud siis EKÜL kasulikkusest v kasutusest korteri histutele.

Minu lugu on järgmine: Aastat kolm tagasi, kui mind oli asja valitud KÜ juhatusse ja juhatuses selle esimeheks, hakkasin otsima infot kuidas KÜ majandada, kust saada adekvaatset infot ja muud sellist. Sattusin suvel EKÜL kodulehele ja lugesin seal olevat infot. Leidsin ka mingi veebis küsimuste esitamise koha kus küsisin palju EKÜL liikmelisus maksab ja kuidas nad mulle kasulikud saavad olla. Vastust ei tulnud. Järgmise aasta alguses sain kirja, et meie ühistu olla neile võlgu poole aasta liikmemaksu

Saatsin neile kirja, et me ei ole esitanud kirjaliku taotlust liikmeks saamiseks vaid ma soovisin millalgi infot liikmemaksu ja nende kasuteguri kohta. Selle vastati juristi ähvardusega ja mingi väljatrükiga, kus olid minu küsimused peal. Paluti tungivalt võlg ära maksta.

Saatsin neile uuest kirja, et meie ühistu ei ole kirjutanud sooviavaldust liikmeks astumiseks ja nende võlanõue on alusetu. Sellele vastati kavalalt , et siis ma peaks välja astuma. Ega ma rumal ei ole ja vastasin selle peale, et ma ei saa välja astuda kui ma pole liikmeks astunud.

Aasta hiljem tuli jälle mingi kiri võlanõudegaja sooviti kokku saada, et asja arutada. Vastasin neile, et minu seisukot antud küsimuses ei ole muutnud ja lisasin oma viimase vastuse neile.

See on minu kogemus EKÜL-iga ja siiani ma ei ole suutnud mõista mida KÜ saab, kui ta on selle organisatsiooni liige. Jätame välja teema, et EKÜL liige saab ühest ja teisest firmast soodustust, sest seda ma saan niigi kui ma teenuse pakkujaga kokkuleppele saan. See on ju läbirääkimiste küsimus. Arved saab, saab teenuseid osta, koolitusi saab aga kõike seda saan ma ju niigi osta kui vajadus tekib. Miks veel selle eest kuumaksu maksta?

Väljavõte nende kodulehelt:

Eesti Korteriühistute Liidu teenused liikmetele:

TASUTA

Ajakiri Elamu (6 korda aastas, eesti ja vene keeles);
Juriidiline konsultatsioon – 30 minutit üks kord aastas;
Nõustamised EKÜL büroodes;
ELAMU sooduskaart – s.o plastikkaart, mis pakub soodushinda liidu koostööpartneritelt;
Elamu infokataloog – iga kahe aasta tagant ilmuv ühistutele teenuseid ja tooteid pakkuvate firmade kataloog;
Iga kuu toimuvad ümarlauad – eesti ja vene keeles;
Iga-aastane Eesti Korteriühistute Foorum;
Iga kahe aasta tagant toimuv Rahvusvaheline Balti Elamumajanduse Konverents;
Alati värske info kodulehel w w w.ekyl.ee;
Alati värske info e-posti teel.

SOODUSHINNAGA

Käsiraamatud korteri- ja elamuühistutele;
Juriidiline konsultatsioon ja kohtuesindus;
Infopäevad, kursused esimeestele, tegevjuhtidele ja raamatupidajatele;
Kvaliteetne raamatupidamise täisteenus;
Õppereisid Eestis ja väljaspool Eestit;
Majakarbi kindlustus.

Soosushinnaga tooteid ja teenuseid saan osta ka ilma liitu kuulumata. Vajab pisut läbirääkimisi ja olemas.
Nendest tasuta asjadest ma parem ei räägigi. Natuke liiga suur tasu arvestades nende tegelikku väärtust.

See mis seal täna kirjas on on ise asi. Kolm aastat tagasi polnud seal halligi ja kui täna pannes kaalukausile saadavad hüved - soodustused ja teisele poole makstav hind, siis minu arust küsitakse palju raha asjade eest millel erilist väärtust ei ole.
Selge see, et erinevad liidud koondavad inimesi - organisatsioone, annavad panuse seadusloomesse jne aga täna on see ühistutele liiga kallis. See on minu seisukoht.

Kas kellegi teisel pole kogemusi mida jagada?

Minu kogemused on nii ja naa

Tasuta loetelust võiksin ainukese asjana välja tuua ümarlaua. Kõike muud saab Internetist ja paberkandjatelt.
Juriidilist abi saab tasuta ka Tallinna Linnavalitsuse büroode juurest .
KÜ foorm on suuresti üks suur "mull" ehk kui ei viitsi ise end olulisega kurssi viia, siis võib minna mulli kuulama (kindlasti on abi ka nedel, kes tasuta süüa tahavad)
Nõustamised EKÜL büroodes - alati on suuantud juristi jutule.

Soodushinnad
Need on teenuse pakkujaga kokkuleppel nii nagu ergon kirjutas
Koolitused on väga kasulikud, kuid koolitustel ei käida iga aastal ja kui vajadus tekib, siis saab ka mujalt korra kokku hoida, et täishind välja käija. Majandamise küsimus

Omal ajal astus ka meie ühistu selle liikmeks. See oli aeg, kui seal oli korralik koduleht, mida pidas, nagu ma aru sain, tollane nende jurist Puustusmaa. Siis oli neil korralik foorum, kus oli palju huvitavat.
Aga aeg läks. Puustusmaa läks ära. Mul on selline tunne, et tulid mõttele, et tasuta infot ei tohi jagada. Koduleht pandi kinni mööndusega, et tehakse parem.
Kuidas uus koduleht välja näeb, olete vist ise näinud. Kui vana oli juristi tehtud, siis uus programmeerija poolt. Igavene praht. Ja ligipääs vanale, vaatamata liikmete nõudmistele, on suletud
Et ühistuid endaga siduda, mõeldi välja juhi tunnistused, mida saab vaid nende koolituste kaudu.
Ühe nende peamistest õppejõdude mustast käigust ma ise tõin kunagi päevavalgele ühes ühistus.
Ajakiri "Elamu". Suur osa sellest on pühendatud pidudele ja firmade esindajate oma valdkonna reklaamile. Neutraalset infot sealt ei leia, nagu ka mujalt tänapäevastest ajakirjadest.
Ümarlaud. Seal on põhiliselt järjekordne firma tutvustamine ja reklaam
Nende pakutud firmade soodustused. Mul olid ebameeldivad kogemused ainult Maiko Grupiga, millest siin foorumis on juttu olnud. Ülejäänud firmad pole viitsinud üldse tööpakkumisele vastata. Paistab, et liiga väike maja. Aga kui ei vasta, see näitab nende suhtumist klientidesse.
Nüüd meie juhatus soovitab mul välja astuda nende liikmetest, mida ma ka teen.

mulle tundub, et hetkel on selle eesmärk ennast ära majandada luues teenuseid ja tooteid olenemata sellest kas ühistud neid vajad või mitte. EKÜL peaks olema katuseorganisatsioon ühistutele aga tegelikult on sellest saanud nö äriettevõte. Selge see, et iga asutus peab ennast ise majandama (nagu Eesti Pank) aga sellest ei pea saama eesmärk omaette.

Ma vaatasin, et ka see Hea ühistu märk on nagu raha välja pressimiseks loodud.

Kas keegi teab mis on EKÜLi strateegia ja aasta 2008 eesmärk?
Minu nägemusel peaksid nad hakkama end kliendi ( st meie) "sussi sisse" panema, siis saaksid aru mis on meie tegelik vajadus.
Algust võiksid nad teha sellega, et töötavad välja või ostavad sisse kliendirahulolu indekis mõõtmise metoodika. Selle järgi analüüsiks, kus nad on täna ja kas meie soovitame neid ka teistele ühistutele ja siis panustaksid 100 ga soovitusindekis tõusule!
Selge on see, et kui meie vajadusi vaid arvatakse ja ei küsita, siis ei tule sellest midagi välja!!!!
N: poest riite ostmine on suures osas loterii, sest keegi arvas, et sa oled standardmõõdus

Vaatasin natuke nende põhikirja:

Liidu tegevuse eesmärgid on:

9. Korteri- ja elamuühistuliikumise populariseerimine ja arendamine (peaeesmärk);
10. Liidu Liikmete
10.1 ühiste huvide kaitsmine ja arendamine rahvusvahelisel, riiklikul, kohalikul ja regionaalsel tasandil;
10.2 abistamine nende majandamise all oleva elamufondi kasutamise, haldamise ja muude ülesannete täitmisel;
10.3 tegevuse, haldamise ja majandamise praktika ühtlustamine ning koordineerimine.
11. Informatsiooni kogumine ja süstematiseerimine ülalnimetatud tegevusest lähtuvalt ning ühenduses statistiliste-, sotsioloogiliste uurimuste ning vastavate materjalide väljaandmisega.
12. Osavõtt seadusandlike- ja teiste õigusaktide väljatöötamisest lähtudes Liidu peaeesmärgist.
13. Abi osutamine Liidu Liikmetele nende tegevuses ühistute ning muude haldamis- ja majandamisstruktuuride loomisel ja majandamisel.
14. Ühistegevuslike ja elamumajandust käsitlevate üldriiklike- ja kohaliku ning regionaalse tähendusega arendusprojektide ja koolitusprogrammide koostamine ning elluviimine, täiskasvanute koolituse korraldamine


Eesmärgid on neil head aga elluviimine on kehval tasemel. MA ei tea kas kehval on õige sõna aga parem on vist nii, et KÜ-dele mittevajalikul viisil.

No ma ei tea, ma päris seda EKÜLit ära ei nulliks. Hindan väga nende koolitusi, sooduskaardist on ka vahel kasu olnud, väikesed hinnaalandused on tulnud siit-sealt. Foorumid on olnud ka päris asjalikud, on leitud kontakte, kuuldud natike riiklikke seisukohti ja arenguid. Nii silmaringi laiendamise mõttes. Meil siin Tartus on olnud väga asjalikud KÜde koostööpäevad, väljasõidud ja kohtumised teiste linnade ühistutega. Ei oska seetõttu miskit paha öelda. Pigem on vaja ühistutel omavahel tihedamalt suhelda igal tasandil.
Küll on aga napiks jäänud infovahetus. Et ELAMU on enamasti reklaamileht, sellega olen täiesti nõus. Ilmub väga ebakorrapäraselt (või jõuab postkasti).
KÜde liit võiks teha kostööd teiste organisatsoonidega, kes tegelevad KÜdega. Nii ilmub meil kaks ajakirja erinevatelt väljaandjatelt, kuid võiks olla hoopis üks ja hea, mitte kaks ja mõlemad täis reklaami. Võibolla peaks ilmuma hoopis ajaleht korra nädalas, mida saaks ka lehekioskist osta. Või veebiinfoleht, mis tuleks postkasti igal nädalal ja oleks kõige odavam variant.
Väga raske on ühistutel kursis hoida end ka seadusemuudatustega. Nüüd tuli välja uus elamuvaldkonnastrateegia. Mida see reaalselt ühistutele kaasa toob? Seda tahaks enne foorumit kusagilt juba teada.
EKÜLi mõjujõud ühiskonnas on madal. Kõik ettepanekud,mis tehtud seadustesse mudatuste tegemiseks, on jäänud kuhugi sahtlitesse. Igal foorumil on seetõttu onud kuulda rahulolematust, et tegeldakse aastaaastalt samade probleemidega. Jne

Huvitav, et põhikirjas on eesmärgid, miks ka mitte kui need on pikajalised eesmärgid

Kas neil ka ka lühiajalised eesmärgid on, mis toetuvad pikaajlistele eesmärkidele

Teada tunud nõuded on esmärkidele, huvitav kuidas EKÜLil nendega lood on!!!
SMART reegel:
Specific – konkreetne
Realistic – reaalne, saavutatav
Measurable – mõõdetav
Timed – ajastatud
Agreed – kokkuleppeline

Minu arust on liikmemaksu süsteem vale.
10 korteriga Kalamaja KÜ maksab aastas 600.-
120 korteriga Mustamäe KÜ maksab aastas 7200.-
300 korteriga Lasnamäe KÜ maksab aastas 18000.-

Seega on EKÜL loodud väikemajadele, kellele on liikmeksolek kasulik. Mida suurem maja seda rohkem ta liikmmaksu maksab. Ja kas sellest ka selle summa eest ka kasu saab, on küsitav. Kasu võib saada ainult ELAMU sooduskaardist, kui midagi suuremat tegema hakata, aga mida suurem maht, seda suurem läbirääkimiste võimalus.

Võiks lisada küsitlusse:
Olen EKÜL liige
Ei ole EKÜL liige
Plaanin astuda liikmeks
Ei astu liimeks

Minu teada oleneb kuumaks korterite arvust. Ja on ju loogiline, et suurem maja maksab rohkem.

sirts kirjutas:Minu teada oleneb kuumaks korterite arvust. Ja on ju loogiline, et suurem maja maksab rohkem.

Ongi nii, 5 krooni korter kuus. Sealt ka need hinnad.
Sirtsul on loogika paigas, et suurem maja maksab rohkem. Aga saab sama vähe kui väike maja. Sinna makstava liikmemaksu eest saan ma osta seda teenust ju igalt poolt mujalt ka.

1. Nõustamine büroos 460.- tunnist soodsam
2. Raamatupidamise täisteenus - ei vaja
3. Infopäevad ja kursused - Saan arve ja maksan. EKÜL-i liimele odavam.
4. Õppereisid - ??
5. ELAMU sooduskaart - Läbirääkimiste teema
6. Käsiraamatud - hinnavahed 60.- 25.-
7. Ajakiri ELAMU 270.-
8. Foorum - ??
9. Info kodulehel -kõigile kättesaadav


Me lihtsalt leidsime, et ei ole mõtet maksta seda liikmemaksu kuhugile musta auku, kui samad asjad saab kas mujalt ostes või siis koolitised ja muu ostes EKÜL-ist

Tegelikult on Aivol õigus EKÜL liige on korteriühistu, mitte iga korteriomanik eraldi, nii et korterite arvust ei tohiks liikmemaks küll oleneda.

Tasu määrada on tugevalt paigast ära. Mida suurem maja, seda kahjulikum liige olla. Kõlab jaburalt aga nii see on.

Minu arust peaks olema 2 liikmemaksu määra. 1 kategooria on majad, milles on kuni 24 korterit (see on peast võetud number, minu mõttes peaks siia alla minema kõik Kalamaja, Kopli, Kadrioru, Vanalinna jne. väiksed KÜ-d) ja 2 kategooria on kõik ülejäänud majad. Pole ju vahet kui suur on maja, kas 80, 120, 200 või 300 korterit. Probleemid on ju kõigil ühesugused.

Eks iga asjaga ole nii, et millegiga peab seda ju mõõtma. Iga teenuse puhul võib öelda, et klient on ju üks ühistu, mitte iga korter eraldi. Aga on nii ja teisiti. Ja miski pole igavene - ka liikmemaksu suurust on võimalik üldkoosolekul muuta, sest tegemist on ju mittetulundusühinguga.
Ka teenuseid osutava haldusfirma puhul on enamasti lepingu aluseks võetud korterite või ruutmeetrite arv. Võib tuua palju teisigi näiteid. Nii mitmegi teenuse eest kogutrakse KÜdes raha m2 te pealt, kuigi võib samuti öelda, et
teenust tarbivad ju inimesed, mitte ruutmeetrid jne.
Tahan öelda, et kui ei oleda rahul sisulise tööga, või et sealt vastu saadakse vähem, kui ise makstakse, siis sama on ka ühismajaga. Otsaseinte soojustamisest saavad rohkem kasu vaid otsapealsed korterid, uus soojasõlm ja tasakaalustamine huvitavad vaid neid kortereid, kus on keskküte, mitte elektriküte, rõdupiirete kordategemisest on huvitatud vaid rõdudega korterid jne. Kuid sedasi ei saa majandada. Ikka on nii, et keegi maksab midagi ka teise eest kinni.
Ja pole ka eriti loogiline väide, et suur ja väike saavad EKÜList kasu täpselt ühepalju. Kasu saab ikka täpselt niipalju, kui oskad saada. Mõni käib loengutel ja koolitustel kümme korda ja ikka ei mõika, teisele piisab korrast ja kõik ok. Siin ütlete, et siis maksamegi selle ainuma korra eest, et ikka tuleb odavam. Eks see ole teie otsustada, kuid meie keskmise suurusega ühistus küll ei hakka pilli lõhki ajama, kas selle aastas makstud 2000 krooni eest saame me piisavalt koolitusi jms. Kes on korra midagi organiseeriunud, see teab, mis kõik maksab.
Loomulikult võib vaielda, kas tasub ülal pidada büroosid, sest ka seal tahavad inimesed palka saada. Pika jutu kokkuvõtteks tahan öelda, et kui ei olda rahul organisatsiooni sisuga, siis ei pea hakkama tingimata õõnestama aluseid. Kas keegi kahtleb organisatsioni vajalikkuses üldse? Usun, et kui seda poleks, siis loodaks ta kindlasti uuesti. Sest teistel MTÜdel on oma katusorganisatsioon, mille alla KÜd ei mahu. Keegi peab siiski ka meie arvamust väljendama. Kui seda ei suuda preaegune EKÜL, siis tuleb muutusi alustada peast, mitte varbast.

Lgp Sirts, keegi ei ole alustalasid õõnestanud. Lihtsalt väike arutelu, ära võta isiklikult. Ütleme nii, et väiksele ühistule on liikmelisus tunduvalt odavam kui suurele. Meil läheks liikmelisus maksma 4500 krooni aastas. See on pool sellest rahast mida me kasutasime 25 akna palede korrastamiseks peale vahetust.

Meie jaoks ei ole see hinda ja selle eest saadav tasu tasakaalus.

Ei võtagi sugugi isiklikult. Ma olen isegi samu mõtteid mõlgutanud, mis teie siin. Ja jõudnud lihtsalt selliste järeldusteni.

Ega siis midagi , ironiseerin veits

Ilmselt üheks SMART eesärgiks on kasumi teenimine
Väga konkreetne - kasumi tõstmine x % aastal 2008
Reaalne, saavutatav - uute liikmete värbamine ja olemasolevate liikmete kinni hoidmine - kasumile suunatud programm
mõõdetav - võrreldav eelmise aasta tulu, kulu ja kasumi %ga
Ajastatud - tegvusplaan terveks aastas
Kokkuleppeline

..ehk siis teadmatutele ühistujuhtidele ja nende vabaaja sisustamisega tegelev tasuline organisatsioon.

Kui vaba aega sisustada kasulikult, siis võib ka nii võtta. Ma ei tea, kui palju teil on vaba aega. Minul jääb seda napiks ja seltskondlikele üritustele ei jõua mõelda. Kuigi vahel ei teeks paha ka akusid laadida.Seda viimast ma küll ei otsi EKÜList.

Ehkki Aivo mõte liikmemaksust on mingilmääral õige, aga liikmemaksu tõstmine väikestel ühistutel lükkab nad kohe EKYList eemale.Suurel majal on ikka probleeme palju rohkem, tähendab ka abi rohkem vaja.
Nii, et küsimus on vaieldav.

Selle ajaga on nagu on. 8-17 töö, 17-21 õpingud ja sinna peab veel mahtuma ühistu, vabaaeg, trenn jne.

See tõttu teevadki eriti tigedaks organisatsioonid, mis kasulikkuse asemel ainult raha küsimusega piirduvad.

Ajapuuduse vältimise valem on selline: Mida rohkem teed seda rohkem jõuad