Korteriühistu Abi

Tekkis selline probleem. Kuna remonttöd on kallid, siis otsustas üldkosolek, et trepikodade remondiks eraldab ühistu igale trepikojale värvide ja remondimaterjalide ostuks kindlam summa, kuid tööraha maksavad elanikud remondimehele ise niiöelda mustalt - seda ühiselt ei koguta ja see ühistu raamatupidamises ei kajastu.
Kui aga raha ametlikult ei koguta, siis võib osa ühistu liikmeid öelda,et pole nõus maksma. Ta pole nõus täitma üldkoosoleku otsust, sest pole kohustatud maksma musta raha ja tal on tuline õigus.
Kuidas aga siis ikkagi remont tehtud saaks ja töömehele võlgu ei jäädaks? Osa ühistu liikmeid pakkus välja, et puuduoleva raha maksaks ühistu sellele inimesele justkui laenuks ja siis koguks pärast ühistu kassasse tagasi. Kuidas seda peaks vormistama ja kas nii on üldse võimalik teha? Kellel on kogemusi? Kas piisab juhatuse otsusest, et anname sellele inimesele laenu või saaks selle kuidagi vormistada ajutise toetusena? Ma tean, et ühistutel on võimalik seda kuidagi korraldada. Kuidas olete teinud?

Töö tehakse kas ametlikult või mitteametlikult, sellest, et osa liikmeid maksab oma taskust, osale teeb ühistu "välja" , ei tule midagi head. Kui osa kortereid on põhimõttelised käibe- ja sotsiaalmaksuta töö vastased, tuleb töötasu ametlikult vormistada.

Jah, olen sama meelt, kid kahjuks ei suutnud seekord üldkoosolekut veenda. Näen siin ka niipalju ohtusid, aga noh, eks näe. Juhatus igatahes lubas sellest aktsioonist mitte osa võtta. Oleme seda mõtet suutnud kolm aastat pareerida, seekord andsime alla.
Aga jutt pole välja tegemisest, vaid laen andmisest. Aga kui ma oleks pahatahtlik ja saboteeriksin ühiseid huve, siis ma lihtsalt ei maksa, ühistust ka laenu ei võta ja lihtsalt elan lustlikult, sest mustalt makstud raha ei saa mnult keegi nõuda, eks ole?

Suure tõenäosusega nii see asi lõppebki. Laenu saab anda inimesele kes seda soovib, vastu tahtmist võid laenu küll anda, kuid tagasimaksmine pole sellises olukorras kohustuslik, sest ka laen on fiktiivne.

Jätke laenudega sehkendamine pankade pärusmaaks. Hästi ei kujuta ette seda pealesunnitud laenu andmist.
Esiteks, laenu saamiseks-andmiseks peab olema allkirjastatud leping, millele laenu saaja vaevalt alla kirjutab.
Teiseks, laenude andmine ei ole KÜ põhitegevus. Seega kuulub väljaantud laenusumma deklareerimisele ja tulumaksuga maksustamisele, st see osa, mis ületab 50% sotsiaalmaksuga maksustatud summat.
Mustalt maksmine ja mustalt tehtud töö, pole garantiid ei töö ega maksmise osas, kas ikka tasub nii teha?

Olen ptraktiseerinud korteriomanikele teha laenu , neilt garantiikirja kirjutades.Näiteks võib seda teha kui korteriomanik soovib panna aknaid ette või veel midagi.KÜ selle tehingu maksustab ja pannakse see juurde korteriarvetele lisa reana. Nii tegin gaasiboilerite , mõõdikute paigaldamise.Kõik on toiminud korralikult.Vastavalt dokumentatsioonile. Muidugi ka vastava lepinguga.On KÜ-d ka paigaldanud nii ka korterite aknaid,Kuid see on ametlik.See ongi KÜ poolt väikelaenu andmine

Kas seadusega on selline tegevus kooskõlas?
MTÜ ei ole kreediiti pakkuv ettevõte.

Esiteks mainiks seda tuntud lauset, et makse tasub maksta. Teiseks soovitaks sirtsul mõelda lasnaka kirjutatu üle. Kolmandaks on raske uskuda, et MTÜ poolt laenu andmine on seadusega kooskõlas. Korteriühistu kapital on rõhuvas enamuses liikmete käest kogutud raha. Hirmus imelik tundub selline tegevus, et kogute liikmetelt raha ja laenate seda teistele liikmetele välja. Ja väga raske on uskuda, et inimene kes ei ole nõus seda nn musta raha maksma, maksab rõõmuga vägisi pealesurutud laenu.

Sa, pimeloom ei lugenud mu kirjutist põhjalikult. Mõtlen samuti nagu sina, kuid otsustanud on selle nii üldkoosolek. Me ei kavatse seda punkti täita ja keegi ei saa sundida ka. Ehk siis juhatus ei pea täitma üldkoosoleku ebaseaduslikke otsuseid. Siin aga kutsub rahvas meid sihilikult ebaseaduslikule tegevusele. Nende argument on, et me ei kogu iialgi niipalju raha kokku, et trepikodade remonti firmast tellida. Mis tegelikult pole õige, aga nii nad usuvad.
Jutt on arusaadav siis, kui näiteks ühistu vahetab kellelgi aknaid ja hiljem lisab selle arvele (kogub rah remondifondi tagasi). Selline tegevus pole ebaseaduslik, kui kõik on tõestatav tšekkidega. Ja seda saab sellisel moel otsustada kas siis juhatuse või üldkoosolek. Minu arvates polegi siin vajadust mingit lepingut sõlmida, sest selle taga on üldkoosoleku otsus. No nõusoleku võib ju inimeselt võtta. Ega vastu tahtmist ei saa kellelgi aknaid vahetada vms.

Kulla sirts, ma lugesin sinu kirjutist põhjalikult. Aga oma kirjutises ei ole sa sõnagagi kirjutanud, et te ei kavatse seda üldkoosoleku otsust täita. Sinu postituse kolmandas lõigus on neli küsimust, kus sa küsid nõu selle üldkoosoleku otsuse täitmiseks.

Õigus, pimeloom! Vabandust, jah, ei ole tõesti kirjutanud, et juhatus ei kavatse seda täita. Aga niisugune mõte on küll, sest juhatus ei ole nõus tegelema hämarate tehingutega. Oleme valmis eraldama vaid raha remondimaterjalide ostuks, kui see on seaduslik ja ostetakse arvega, sellega pole muret. Aga on uskumatu, et inimesed on valmis hoobilt maksma täiesti juhuslikule tegijale, peaasi, et saab natukegi odavamalt.
Aga ega see kõik pole veel toimunud, kuid sellest ähvardab tulla põnev saaga. Ma ei ole sugugi kindel, et kõik ühistu liikmed on valmis nõutud raha välja käima. Hoian teid toimuvaga kursis, kui on huvi. Eks meie juhatus vaatab ka põhimõtteliselt seda asja huviga pealt. Ehk selguvad siit uued "tähed", kes sügisel meil juhatuse välja vahetavad.

Mulle tundub, et olukord on ühistu juhatuse kontrolli alt väljas. Kas protokollis on ikka kirjas, et juhatus oli vastu? Kui tulevad uued "tähed", pole kõige hullem. Hullem on, kui praegune juhatus peab seda suppi helpima. Kui juhatus pole sellega nõus, siis ei tohiks juhatus ka mingit laenu vormistada. Las siis naaber/naabrid laenavad, see nende omavaheline asi.

Õnneks nii ongi, et otsuses on kirjas, et juhatus ei tegele. Seisan hea selle eest, et ka mingit laenu ei vormistata ja midagi fiktiivselt ei maksta. Küll aga võib minna üldiseks jamaks ja lõpuks tuleb juhatusel ikkagi hakata asju siluma. Esialgu oleme valmis toetama vaid materjalide ostu. Ja sulas remondiraha kogumist samuti juhatus enda peale ei võtnud.
Asi on mõnevõrra, jah, juhatuse kontrolli alt väljas, kuid andsin järele seetõttu, et kõvad organisaatorid ise veenduksid, et talitavad valesti. Aga juhatus on süüst puhas küll. Mina isiklikult vormistasin protokolli juurde eriarvamuse koos soovitusega teistele majaelanikele veelkord mõelda, enne kui suvalistele inimestele raha välja käite.

Vastupidiselt Valgele ma küsiks, et mis § laenu andmist keelab ? Kui põhikiri lubab, siis ei tohiks üldse problemi olla ja kui ei ütle selle kohta miskit, siis ei ole laenamine seepärast veel keelatud. Samas ma ei saa aru, et mis siin loos laenu andmisega seost on - kas töö tehakse siis laenuintressi arvelt või ... ? Kui laenad 10 kr ja selle pärast tagasi küsid, siis mille arvelt sa töö ära teed ? Praktikas ma kujutan ette, et "mustalt" tehakse palju - saab ju nii töö pea poole odavamalt. Igas trepikojas on inimene, kes vajaliku raha kokku korjab ja nii lihtne see ongi. Väikeses ühistus saad seda teha, aga suures on lihtsalt raske raha korjamist korraldada.

k24 kirjutas:Vastupidiselt Valgele ma küsiks, et mis § laenu andmist keelab ? Kui põhikiri lubab, siis ei tohiks üldse problemi olla ja kui ei ütle selle kohta miskit, siis ei ole laenamine seepärast veel keelatud.

Põhikiri ehk korteriomanikevaheline leping, mis ei tohi olla vastuolus seadusega.
Seadus ehk jur parlamendi õigustloov akt, mis on täitmiseks kõigile EVs.
mustalt töö tegemine ja laen on täiesti eriasjad
Töö on töö ja laen on laen.
Kui keegi tahab töö eest ette maksta, siis see ei ole laenamine.

Valge kirjutas:Kas seadusega on selline tegevus kooskõlas? MTÜ ei ole kreediiti pakkuv ettevõte.

Eraõiguse põhimõtte kohaselt on kõik see, mis pole keelatud, lubatud ja seepärast su küsimuse püstitus ka vale on. Ära lahmi niisama vaid too välja milline § keelab Ühistul laenu andmist oma liikmetele või kasvõi kolmandatele isikutele ?

Antud juhul võibki tekkida probleem, et keegi ühistu liikmetest jätab (mustalt) kogutava raha maksmata ja et töö siiski ühe või kahe inimese pärast tegemata ei jääks, tuleks justkui ühistu kassast see puudujääv summa leida. Seda võiks ju teha, kui oleks alus, millega seda raha tagasi nõuda. Ma ei kujuta hästi ette, millisel real ja kuidas seda raamatupidamises kajastada.

k24 kirjutas:

Valge kirjutas:Kas seadusega on selline tegevus kooskõlas? MTÜ ei ole kreediiti pakkuv ettevõte.

Eraõiguse põhimõtte kohaselt on kõik see, mis pole keelatud, lubatud ja seepärast su küsimuse püstitus ka vale on. Ära lahmi niisama vaid too välja milline § keelab Ühistul laenu andmist oma liikmetele või kasvõi kolmandatele isikutele ?

Esiteks ma ei lahmi vaid arutlen.
Ma ei ole kindel, kas sa oled minu eelnevaid postitusi lugenud ja kui oled, siis kas tegid seda tähelepanelikult?
Läbi selle teema ongi minu küsimus olnud, kas laenu võib või mitte anda ja seda saab tõendada läbi seadusandluse.
Mis on MTÜ eesmärk ja kas laen on ikkagi eesmärgipärane tegevus? Esita küsimus, mis on eesmärk?
Laenust saadav intress on puhas kasum??? MTÜ ei ole äriühing.

Peale selle ei ole sellist asja kohtupraktikas, mis pole keelatud on lubatud. Naljaks suhtumine? Milline seadus ja § sulle siis luba andis?
Ole nii kena, ära lahmi ja juhata siis kätte see koht, mis laenu anda lubab?
Ootan huviga
Selline tasuta "töö tegmine" laenu andmise varju all aga liigitub otseslt varjatud tegevuseks.

§1. MTÜ Mõiste

(1) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

(2) Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

(3) Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta.

(4) Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. § 2. Korteriühistu mõiste

(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.

Valge kirjutas: ....Peale selle ei ole sellist asja kohtupraktikas, mis pole keelatud on lubatud. Naljaks suhtumine? Milline seadus ja § sulle siis luba andis? Ole nii kena, ära lahmi ja juhata siis kätte see koht, mis laenu anda lubab? Ootan huviga .....

See eraõiguse keelatud-lubatud printsiip tuleb juba Rooma õigusest. Kiire pilk näitab, et vähemalt ühes Riigikohtu otsuses on seda asja kah mainitud: "... eraõiguslikus valdkonnas kehtivast üldpõhimõttest, mille järgi on lubatud kõik, mis pole keelatud" http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=79630
Seega jään enese juurde ja väidan, et laenu andmine keelatud pole. Kui teispidi väidad, siis see on juba sinu probleem.

kui aus olla siis KÜ kus on võlglased.Nimetagem seda ka laenuks. Nad lihtsalt julmalt teevad automaatselt läbi toimiva KÜ omale laenu.Mille tagasimakse on koormatud viivise %. Kui nad ei ole võimelised võlga maksam teevad maksegraafiku ja nimetagem seda pisi laenuks KÜ-s . Kui korteriomanik ei maksa Tõlgendan seda kui laenu.Üks korteriomanik ütleski , et terve Eesti on võlgades.See , et kõikidel on laen kaelas.Kuid ma olen võlgu KÜ-le.Seega ta loeb seda kui laenu.

k24 kirjutas:Seega jään enese juurde ja väidan, et laenu andmine keelatud pole. Kui teispidi väidad, siis see on juba sinu probleem.

Kas sa väldid muid väiteid või on see su jonn? Küsimusele sa ka ei vasta (mis oli küsimus, loe .....)
Tõin must valgelt välja seaduse punktid ja sina viitad Rooma õiguse printsiibile (tänan ka selle eest muidugi ja loen selle kohtu case labi)
Laenust saadus intress on tulu ja MTÜ ei ole äriühing. Loe eesmärki!!!!!!!
Sellega peaks kõik öeldud olema.

leammj kirjutas:kui aus olla siis KÜ kus on võlglased.Nimetagem seda ka laenuks. Nad lihtsalt julmalt teevad automaatselt läbi toimiva KÜ omale laenu.Mille tagasimakse on koormatud viivise %. Kui nad ei ole võimelised võlga maksam teevad maksegraafiku ja nimetagem seda pisi laenuks KÜ-s . Kui korteriomanik ei maksa Tõlgendan seda kui laenu.Üks korteriomanik ütleski , et terve Eesti on võlgades.See , et kõikidel on laen kaelas.Kuid ma olen võlgu KÜ-le.Seega ta loeb seda kui laenu.

Soovitus sulle, loe laenu ja võla mõistet
Soovitan ka vaadata viivise ja intressi mõistet.

Aitan sind alguseks
Intress on võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides.
Intressi aetakse sagedasti segamini viivisega, kuid need on erinevad mõisted.
Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.

Kõike seda tean väga hästi.Mis on intress ja mis on viivis. See laenu küsimus on siin juba pikemat aega. Kas anda korteriomanikule laenu või siis teeme talle selle maksegraafiku. On võlgu KÜ-le. Kui ma võtan laenu.Seega olen kellegile võlgu. Pean maksma % .Seega , et võlgu mitte võtta siis parem olla siis KÜ-le võlgu .See odavam kui pangale maksta intressi 7,5 %. KÜ-le maksan viivist 0,07 %. Mis on odavam.Muidugi KÜ-le

Paistab, et sa siiski ei tea, millest kirjutad. Siin pole tegemist sünonüümidega.

leammj kirjutas:Kui ma võtan laenu.

Kellelt võtad laenu?

leammj kirjutas: Kas anda korteriomanikule laenu või siis teeme talle selle maksegraafiku.

Lenu võla maksmiseks annab siis KÜ? Kus see loogika on?

leammj kirjutas:Pean maksma % .Seega , et võlgu mitte võtta siis parem olla siis KÜ-le võlgu .See odavam kui pangale maksta intressi 7,5 %. KÜ-le maksan viivist 0,07 %. Mis on odavam.Muidugi KÜ-le

Eelmises postituses kirjutasin viivise ja intressi mõiste. Miks sa neid siin jällegi segamini ajad?
Otsi palun välja võla ja laenu mõisted. See aitab sul mõista mis on nende juriidiline vahe ja uuri milliseid sanktsioone tohib rakendada ühe ja teise puhul.

Valge kirjutas:.....Kas sa väldid muid väiteid või on see su jonn? Küsimusele sa ka ei vasta (mis oli küsimus, loe .....). ..... Laenust saadus intress on tulu ja MTÜ ei ole äriühing. Loe eesmärki!!!!!!! Sellega peaks kõik öeldud olema.

Üldiselt pole mõtet vaielda nendega, kes ei taha aru saada, aga heaküll: RPS § 3 p 4 järgi on tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Ma nüüd vastangi sulle samamoodi, et sellega peaks kõik öeldud olema. See tähendab, et MTÜ tegeleb pidevalt tulu saamisega, mis sinu arvates peaks keelatud olema.
Tegelikult on nii, et MTÜ võib igasugu tulu saada ja niikaua on kõik korras, kuni seda kasutatakse MTÜS § 1 lg 2 kohaselt. Reegilna siis nii, et aasta tulem ehk kasum läheb remontidifondi ja seeläbi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Seni, kuni kasumit ei hakata liikmetele jaotma on kõik korras ja tulu saamises pole midagi seadusevastast: anna laenu, investeeri fondidesse, vms.