Korteriühistu Abi

Seaduse järgi on korteriomandi müügil (siis just müügil, mitte üleminekul sugulastele) kaasomandi ostueesõigus ühistu liikmetel.
Kas keegi on kuulnud-teab - on seda seadussätet ka rakendatud ja kuidas täpsemalt käib?

maag58 kirjutas:Seaduse järgi on korteriomandi müügil (siis just müügil, mitte üleminekul sugulastele) kaasomandi ostueesõigus ühistu liikmetel.
Kas keegi on kuulnud-teab - on seda seadussätet ka rakendatud ja kuidas täpsemalt käib?

Millise seaduse millise sätte järgi?

Selline kord valitses elamukooperatiivides ja kadus koos nendega.

Sooviks ka seda seadust teada!

Asjaõigusseadus:
§ 73. Kaasomandi mõttelise osa käsutamine
(1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus.

Mäletan lugesin selle kohta Äripäevast miskil 2001a.: jutt käis just korteriühistust ja juristi kommentaar oli et seadus on tagasiulatuv ning et müüja oli kohustatud teisi teavitama. Mõtlesin siis, et panen kõrva taha, aga nüüd on aeg läinud ja ei leia seda artiklitki enam üles.

Halloo ??
Korteriomand ei ole kaasomand. Maag sa ju ise kirjutad vastuse välja oma küsimuses.

Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.

Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

Asja võõrandamiseks või tema otstarbe ning tähenduse muutmiseks on nõutav kõigi kaasomanike üksmeelne otsus. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel võõrandatava mõttelise osa ostu eesõigus, ostueesõigus kehtib ka kinnisasja kaasomaniku mõttelise osa müügil sundenampakkumise teel. Kuid tähelepanu tasub pöörata ka sellele, et ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale.

http://www.eesti.ee/est/raha_ja_vara/va ... /kaasomand

Jah, saan aru korteriomandi ja kaasomandi erinevusest.
Point on selles, et kui meie majas mõni korter müüakse mitte-sugulasele, siis põhimõtteliselt võiks aru saada nii, et selle müüdava korteriga kaasnevale kaasomandile -keldri, pööningu, aia mõttelisele osale - oleks ühistu liikmetel ostu eesõigus.
Noh, tore. Aga kuidas sellise ostueesõiguse rakendamine tegelikult välja võiks näha? See ju eeldab kaasomandi hindamist vms?
Sestap küsingi, kas keegi on midagi kuulnud-kogenud sellisest praktikast.

...Meie majas on 5 aastaga on umbes 6 müüki olnud, millest teised alles tagantjärgi teada saavad uue näo ilmumisel. Uue elaniku ilmumisega tekib aga uusi konseptioone kaasomandi kasutamise kohta. Näiteks pargitake auto aeda. Kui aed oleks eelmiste omanike oma, oleks ka kindlustunne suurem - see on oluline. Ega ju ei keelaks kedagi seal käia, aga alalõpmata kasutuskord uuesti kahtluse alla seada on nürivõitu.

Sinu viidatud § mõte on selles, et kui kinnisvara (nt maja) on kahe omaniku oma ja üks neist tahab oma mõttelise osa majast maha müüa, siis teine vennike saab selle eelisõigusega ära osta. Ühistutes seda § kaasomandile rakendada ei saa minuarust. Mainid ka sellist asja nagu "kasutuskord", siis see kehtib minuteada peale võõrandamist uuele omanikule vaid juhul, kui see on notariaalselt vormistatud ja kinnistusraamatusse kantud.

[quote="k24"]Sinu viidatud § mõte on selles, et kui kinnisvara (nt maja) on kahe omaniku oma ja üks neist tahab oma mõttelise osa majast maha müüa, siis teine vennike saab selle eelisõigusega ära osta. --quote]
Nojah, küllap ta ka nii on, aga mina pidasin silmas just korteriühistute kaasomandit (kui ma õigesti aru saan, siis näiteks trepikoda ei kuulu selle alla aga näiteks pööning, kelder, aed - kuulub).
Aga no näib, et keegi sellest midagi ei tea, ju siis sellist praktikat pole eriti tekkinud. Jääb vaid küsimus, kas seetõttu, et keegi pole selle peale tulnud (=pole vajadust olnud?) või seetõttu, et asi siiski tegelikult ei tööta (kuigi see va paragrahv justkui seda lubaks ja nagu öeldud, aastaid tagasi vähemalt üks juhtum ajakirjandusest ikkagi läbi käis)

kuna kaasomand ei kuulu korteriomandi juurde, siis seda ei saa ka võõranda. Sisuliselt on ka korteri seinapaneelid kaasomandis, rääkimata hoovist, pööningust, keldrist ja trepikojast.
Sinupoolt toodud juriidilline konstruktsioon on ebakorrektne. Müüa saab oma korterit. Kaasomandit kasutatakse koos tulenevalt üldkoosoleku otsustest: Pargitakse - ei pargita hoovi, keldribokside jaotus jne.
§ 1. Korteriomandi mõiste

(1) Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kinnisomandi sätteid.
(2) Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
(3) Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.

§ 2. Korteriomandi eseme reaalosa

(1) Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa.

(2) Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12742145

Kui müüakse korter, siis sinna juure kuuluva kaasomandiga ei saa eraldi mingeid tehinguid teha. Saan aru, et sina tahad hoppis kaasoamandit reaalosadeks jagada ja seda siis ostueesõigusega ära osta - sellised asajd toimuvad omanike kokkuleppel ja vastava notariaalse asjaõiguslepingu alusel vt AÕS § 256 ja edasi.

See viimane tundub pihta minevat. Seega siis korteriomandist eraldi kaasomandi tehingud eeldaksid kaasomandi jagamist reaalosadeks, that makes sense, aitäh k24.