Minimaalne temperatuur korteris????
Moderaator:Heino
-
- Üüriline
- Postitusi:7
- Liitunud:04 Jaan 2010 14:54
- Asukoht:Raplamaa
Nimelt milline peaks olema temperatuur korteris et naabritelt külm üles ei tuleks??? Kas on mingi seadus ka olemas ja kelle poole oleks vaja pöörduda kui KÜ-st keegi ei tegele sellise asjaga???
Ette tänades
Ette tänades
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
On.on normid olemas ja siin foorumis on sellest kirjutatud,otsi.
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=846015- eluruumidele esitatavad nõuded
7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ?C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ?C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
-
- Üüriline
- Postitusi:7
- Liitunud:04 Jaan 2010 14:54
- Asukoht:Raplamaa
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
Kahjuks ei saa hästi aru probleemi olemusest, kas temperatuur üüritavas korteris on normidest madalam. Kui oled korteris üüriline, siis pead probleemi korral pöörduma üürileandja poole.
leidsin veel:
Eesti sisekliima standardi EVS 839 - 2003 kohaselt on talvetingimustes optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ºC, lubatud kõikumised vastavalt mugavusklassile
A (suurepärane) 21 … 23 ºC
B (hea) 20 … 24 ºC
C (rahuldav) 19 … 25 ºC
Suhteline niiskus
talvetingimustes 25….45%
ning soojal aastaajal 30…70% .
Süsihappegaasitase kuni 1500 ppm (klass C).
Kortermajade alumistel korrustel esineb sageli kaebusi põrandate madala temperatuuri üle. Vaipkatete korral on sobivaks põranda temperatuurivahemikuks 21….23 ºC.
Allikas: „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“ TTÜ, 2007
leidsin veel:
Eesti sisekliima standardi EVS 839 - 2003 kohaselt on talvetingimustes optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ºC, lubatud kõikumised vastavalt mugavusklassile
A (suurepärane) 21 … 23 ºC
B (hea) 20 … 24 ºC
C (rahuldav) 19 … 25 ºC
Suhteline niiskus
talvetingimustes 25….45%
ning soojal aastaajal 30…70% .
Süsihappegaasitase kuni 1500 ppm (klass C).
Kortermajade alumistel korrustel esineb sageli kaebusi põrandate madala temperatuuri üle. Vaipkatete korral on sobivaks põranda temperatuurivahemikuks 21….23 ºC.
Allikas: „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“ TTÜ, 2007
-
- Üüriline
- Postitusi:7
- Liitunud:04 Jaan 2010 14:54
- Asukoht:Raplamaa
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
Elan enda korteris.Alumised naabrid on 2 korda aastas kodus ja nemad ei küta üldse.Põhimõtteliselt küstavad kui siin kodus on.Mis ma peaks tegema et nad kütaks ja hoiaks oma korteris temperatuuri normis.
kas on mingi lahendus ka selles probleemis???
kas on mingi lahendus ka selles probleemis???
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
1.Mitme korteri ja korrusega on maja?
2.Kas majas on korteriühistu?
3.Kas maja on ahjuküttega?
2.Kas majas on korteriühistu?
3.Kas maja on ahjuküttega?
-
- Üüriline
- Postitusi:7
- Liitunud:04 Jaan 2010 14:54
- Asukoht:Raplamaa
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
Maja on nelja paraadnaga ja kolme korruseline. majas on korteriühistu kuid nemad pesid enda käed sellest puhtaks.olen juba pöördund nende poole.kunagi ammu oli kahtlamaja mis küttis neid kortereid aga see oli väga ammu, kusagil 20 aastat tagasi.iga üks kütab nii nagu tema saab. seina radikatega, õhksoojuspumbaga jne. ma ei ütleks et alumised naabrid nii vaesed oleks et nad ei saaks kütta oma korterit.
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
vaata korteriomandiseadus
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12742145
§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
§ 15. Korteriomandi valitsemine (teil on ju korteriühistu ja sellel juhatus?)
(1) Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena:
1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist;
2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist;
3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist;
4) kohase suurusega remondifondi kogumist;
5) majanduskava koostamist;
6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist;
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852 korteriühistuseadus;
korteriühistu Põhikirjas peab olema punkt
4.1.3 kasutada korteriomandi reaalosa sihtotstarbeliselt oma äranägemise järgi välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; selle alusel peab ühistu juhatus nõudma all oleva korteris kütmist.
Kui muidu ei lahene probleem soovitan pöörduda EKüL juristide poole http://www.ekyl.ee/
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12742145
§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
§ 15. Korteriomandi valitsemine (teil on ju korteriühistu ja sellel juhatus?)
(1) Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena:
1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist;
2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist;
3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist;
4) kohase suurusega remondifondi kogumist;
5) majanduskava koostamist;
6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist;
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852 korteriühistuseadus;
korteriühistu Põhikirjas peab olema punkt
4.1.3 kasutada korteriomandi reaalosa sihtotstarbeliselt oma äranägemise järgi välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; selle alusel peab ühistu juhatus nõudma all oleva korteris kütmist.
Kui muidu ei lahene probleem soovitan pöörduda EKüL juristide poole http://www.ekyl.ee/
- Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
See oleks küll esmane juhus. Siiamaani pole mina küll veel kuulnud, et keegi nõuaks mul korterit kütta ahiküttega korteris. Kas korteri kütmata jätmine on ikka vastuolu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga?4.1.3 kasutada korteriomandi reaalosa sihtotstarbeliselt oma äranägemise järgi välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; selle alusel peab ühistu juhatus nõudma all oleva korteris kütmist.
Siia kuluks ära mõni kohtulahend.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
Nõus, siin peab leidma vastava kohtulahendi, kui on. EKüL juristidel peaks olema sellist infot. Minu kui mittejuristi oletus - ....või kolmanda isiku õigustatud huviga? Siit annab arendada... korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist;
kui ei köeta, siis niiskuse tasakaal on paigast, välisseinad, kandekonstruktsioonid saavad kannatada, jne
kui ei köeta, siis niiskuse tasakaal on paigast, välisseinad, kandekonstruktsioonid saavad kannatada, jne
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
Väljavõtted kohtuotsusest 2-05-14486. Vt. ww.kohus.ee
VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse
ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja peab tõendama, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millest lähtudes hageja kostjale küttearveid esitas.
VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teda saama pidi. Kostja võlg hagejale, mida hageja käesolevas hagis nõuab, on tekkinud alates 01.01.2002. Kolleegium leiab, et ajavahemiku 01.01.2002
– 30.06.2002 suhtes tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi alusetut rikastumist reguleerivaid sätteid. TsK § 477 lg 1 sätestas, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise isiku arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ja lõige 6 kohaselt eeltoodu laieneb ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses enne võlaõigusseaduse kehtima
hakkamist seaduse kohaldamist eraldi analüüsinud, siis selles osas tuleb maakohtu otsust täpsustada.
Mis edasi? Tunnustatud eksperdi juurde, kes teeb arvutused, palju sinu soojusenergiat kulub naabri korteri kütmiseks. Tunnistjad, et naaber ei ela nimetatud korteris, ega küta ahju, pole toonud puid jne. Palju ise oled puid kulutanud aasta jooksul, on sul ahjud korras jne. Esmalt tee naabrile kiri, et nii ja naa, mina kütan, aga miks sina ei küta tee ettepanek, et ta kompenseeriks osa küttepudele kulutatud rahast. Lisaks punktid seadustest, ekspertide arvamused ja arvutused. AÕS on ka punkt, et ei tohi naabriõigusi rikkuda, täpselt ei tea, ega viitsi praegu otsida. Võtame näituseks korteri ca 65 m2. Sinu korteris on temperatuur 21, temal 15, seega soojus läheb sinna, kus teda on vähem ehk toimub soojuse emissioon. Paneelamajde lagede soojuseristus on ca 2W. 65x2x6x24x30 võrdub 1,123 MW, mida sina kulutad selleks, et tema korter oleks soe või sinust sõltumatult ligub soojus teise korterisse, kus ei kõeta. Otsi välja tabelid, kus on koefitsent, et 1m2 küttepuudest saaab nii ja nii palju MW. Kindlastii peab sul olema palju raha juristide jaoks, sest ega too ka alla ei anna. Siin meil lõppes üks kohus sellega, et hagejal lõppes raha ja läks kompromissile.
vaata teist foorumi teemat, seoses alternatiivküttega, kuid seal ma olen samuti palju kirjutanud ja olukorrad on sarnased.http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... html#11570
VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse
ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja peab tõendama, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millest lähtudes hageja kostjale küttearveid esitas.
VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teda saama pidi. Kostja võlg hagejale, mida hageja käesolevas hagis nõuab, on tekkinud alates 01.01.2002. Kolleegium leiab, et ajavahemiku 01.01.2002
– 30.06.2002 suhtes tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi alusetut rikastumist reguleerivaid sätteid. TsK § 477 lg 1 sätestas, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise isiku arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ja lõige 6 kohaselt eeltoodu laieneb ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses enne võlaõigusseaduse kehtima
hakkamist seaduse kohaldamist eraldi analüüsinud, siis selles osas tuleb maakohtu otsust täpsustada.
Mis edasi? Tunnustatud eksperdi juurde, kes teeb arvutused, palju sinu soojusenergiat kulub naabri korteri kütmiseks. Tunnistjad, et naaber ei ela nimetatud korteris, ega küta ahju, pole toonud puid jne. Palju ise oled puid kulutanud aasta jooksul, on sul ahjud korras jne. Esmalt tee naabrile kiri, et nii ja naa, mina kütan, aga miks sina ei küta tee ettepanek, et ta kompenseeriks osa küttepudele kulutatud rahast. Lisaks punktid seadustest, ekspertide arvamused ja arvutused. AÕS on ka punkt, et ei tohi naabriõigusi rikkuda, täpselt ei tea, ega viitsi praegu otsida. Võtame näituseks korteri ca 65 m2. Sinu korteris on temperatuur 21, temal 15, seega soojus läheb sinna, kus teda on vähem ehk toimub soojuse emissioon. Paneelamajde lagede soojuseristus on ca 2W. 65x2x6x24x30 võrdub 1,123 MW, mida sina kulutad selleks, et tema korter oleks soe või sinust sõltumatult ligub soojus teise korterisse, kus ei kõeta. Otsi välja tabelid, kus on koefitsent, et 1m2 küttepuudest saaab nii ja nii palju MW. Kindlastii peab sul olema palju raha juristide jaoks, sest ega too ka alla ei anna. Siin meil lõppes üks kohus sellega, et hagejal lõppes raha ja läks kompromissile.
vaata teist foorumi teemat, seoses alternatiivküttega, kuid seal ma olen samuti palju kirjutanud ja olukorrad on sarnased.http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... html#11570
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
-
- Üüriline
- Postitusi:7
- Liitunud:04 Jaan 2010 14:54
- Asukoht:Raplamaa
-
- Üüriline
- Postitusi:2
- Liitunud:03 Sept 2006 03:00
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
Küsimus alternatiivküttega maja kohta. Aastaid tagasi likvideeriti meie linnas katlamaja ja kõik korrusmajad läksid oma küttele üle. Mõned korterid elektriküttele, mõned ehitasid ahjud, nüüdseks on lisanunud ka soojapuhurid. Probleem on korteritega, kus kedagi ei ela. Esimesel korrusel nurga peal on korter, kus külmaga veetoru külmus ja 2. ning 3. korruse elanikud ei saanud vett. Kutsusime torumehed pühapäeval välja ning ka omaniku 50 kilomeetri kauguselt. Korterise pääsedes oli seal temperatuur miinus 1. Veetoru oli külmunud korteris ja selle all olevas ühiskeldris, kus temperatuur oli pluss 5.
Omanik väitis, et tema ei plaanigi ülemisi kütta. Nüüd protesteerib ka talle saadetud torude sulatamise arvega. Teatas, et puudub seadus, mis nõuaks konkreetset temperatuuri. Majas on toimiv korteriühistu.
Omanik väitis, et tema ei plaanigi ülemisi kütta. Nüüd protesteerib ka talle saadetud torude sulatamise arvega. Teatas, et puudub seadus, mis nõuaks konkreetset temperatuuri. Majas on toimiv korteriühistu.
Re: Minimaalne temperatuur korteris????
Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine
Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. 01. 1999. a määrusega nr 38 (RT I 1999, 9, 38), jõustunud 7. 02. 1999
7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ?C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
Korteriomandiseadus
§ 10. Korteriomandi eseme kasutamise piirangud
(1) Korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
(2) Korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.
§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
(2) Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.
§ 14. Korteriomandi võõrandamise kohustus
(1) Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
(2) Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:
1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused;
2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;
3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata.
(5) Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
(6) Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.
Kui soovid, et asjad liikuma hakkaksid, pead esiteks kogu olukorra fikseerima ehk koostama akti, milles on märgitud ära juhtunud olukord, temperatuur, torud külmunud, mis tehti, kes tegi ja palju läks maksma. Selle alusel teete korteriomanikule pretensiooni ja annate talle tähtaja, mille jooksul ta peab puudused kõrvaldama s.t oma korterit kütma hakkama. Mõistlik on 14 päeva maks kuu, peale mida lähete jälle kontrollima, kui olukord on muutmatu, teete uuesti ettekirjutuse, tähtajaga 14 päeva. Kui omanik ei ole hakanud korterit kütma, mida ta kindlasti ei tee, fikseerite uuesti olukorra aktiga. Peale seda kutsute kokku KÜ liikmete üldkoosoleku päevakorraga nimetatud korteriomanikule korteri võõrandamise kohustuse otsustamise suhtes.
Pidage meeles, kui vormistate akte, mida rohkem tunistajaid, seda parem. Kui hakkate koosolekut korraldama, pidage nõu juristiga, kes tegeleb KÜ-ga, et kõik oleks juriidiliselt korrektne. Hea tahtmise korral on isegi võimalus nõuda osa küttele kulunud rahast tagasi nimetatud korteriomanikult, kes korterit ei küta. Selleks läheb teil tarvis inseneri, kes teeb vastavad arvutused, palju naabrid korterit kütavad.
Jõudu tööle!
Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. 01. 1999. a määrusega nr 38 (RT I 1999, 9, 38), jõustunud 7. 02. 1999
7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ?C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
Korteriomandiseadus
§ 10. Korteriomandi eseme kasutamise piirangud
(1) Korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
(2) Korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.
§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
(2) Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.
§ 14. Korteriomandi võõrandamise kohustus
(1) Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
(2) Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:
1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused;
2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;
3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata.
(5) Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
(6) Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.
Kui soovid, et asjad liikuma hakkaksid, pead esiteks kogu olukorra fikseerima ehk koostama akti, milles on märgitud ära juhtunud olukord, temperatuur, torud külmunud, mis tehti, kes tegi ja palju läks maksma. Selle alusel teete korteriomanikule pretensiooni ja annate talle tähtaja, mille jooksul ta peab puudused kõrvaldama s.t oma korterit kütma hakkama. Mõistlik on 14 päeva maks kuu, peale mida lähete jälle kontrollima, kui olukord on muutmatu, teete uuesti ettekirjutuse, tähtajaga 14 päeva. Kui omanik ei ole hakanud korterit kütma, mida ta kindlasti ei tee, fikseerite uuesti olukorra aktiga. Peale seda kutsute kokku KÜ liikmete üldkoosoleku päevakorraga nimetatud korteriomanikule korteri võõrandamise kohustuse otsustamise suhtes.
Pidage meeles, kui vormistate akte, mida rohkem tunistajaid, seda parem. Kui hakkate koosolekut korraldama, pidage nõu juristiga, kes tegeleb KÜ-ga, et kõik oleks juriidiliselt korrektne. Hea tahtmise korral on isegi võimalus nõuda osa küttele kulunud rahast tagasi nimetatud korteriomanikult, kes korterit ei küta. Selleks läheb teil tarvis inseneri, kes teeb vastavad arvutused, palju naabrid korterit kütavad.
Jõudu tööle!
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
-
- Üüriline
- Postitusi:2
- Liitunud:03 Sept 2006 03:00