Tsirkuleeriva vee temperatuur ja keskkütte suhe

[hekitee10]

Tere

Teema seoses sellega, et ehk keegi oskab aidata "teadusliku" tõendava materjaliga.
Mitmendat korda juba arendajaga vaidlus teemal: tsirkuleeriva kuuma kraanivee temperatuur. Tsirkulatsiooni torud asuvad maja keskel püstakutes. Tema väitel temperatuur 65C pole ise kontrollimas käinud.
Vee soojendamine läbi keskkütte.
Arendaja ettepanek kulude kokkuhoiuks alndada temperatuuri ning kütteautomaatika graafikus alandada seda ka päeval miinimumi. See, et osad lastega kodused, ei õigusta enamuse tahet- alandada kulusid.
Enamuse tahtel peavad päeval kodus olijad leige veega läbi ajama.
Selline asi nagu energiajäävusseadus ei ütle arendajale mitte midagi.
7-8 tunniks temperatuuri alandamine ja hiljem üles tõstmine peaks soojusmahul enamvähem sama olema, kui kogu aeg sama temperatuuri hoida.
Lisaks arendaja väitel läheb palju soojusenergiat kaotsi liiga kõrge temperatuuri tõttu tsirkulatsioonitorudes.
Minu poolne vastuväide on, et tsirkulatsioonitorudes oleva kõrgema temperatuuri tõttu eralduvast suuremast soojusenergiast eraldub kõik ümbritsevatesse ruumidesse, ning selle võrra köetakse keskütte radiaatorite kaudu ruume vähem, sest radiaatoritel on termostaadid. Parandage, kui minu arusaamine on senergiajäävusseadusest vildakad ning kust ma selle kohta materjali saaksin, sest antud teema tõstetakse kindlasti järgmisel KÜ koosolekul üles.

[Roland66]

Tsirkuleeritava vee temperatuur süstemis peab olema 55 kraadi, ööseks võib langetada temperatuuri ca 10 kraadi võrra alla. See, mida räägib arendaja, pole teie asi, arendaja või haldaja täidab lepingut ja juhuseid, mida annavad talle KÜ liikmed oma üldkooslolekute ja juhatuste otsustega. Muidgi temperatuur 65 on natukene liigne, aitaks 55-st küll, kuid juba madalamaks reguleerimien on lubamatu.

Meie majas on ka üks tädikene, kes soovis kokkuhoidu, käis ja reguleeris soojavee temperatuuri käsitsi s.t 24 lülitati vesi välja, hommikul 5 lülitati sisse, sama tehti keskküttega, lisaks veel päeval keerati maha. Nüüd kolm aastat hiljem olen vaadanud maja küttekulu antud perioodil, kokkuhoidu ei olnud mingit. Peale selle läks pidevast reguleerimisest regulaator katki, mis maksis 6000 EEK, kuna mei majal ei ole automaatikat ja kõike tehti käsitsis. Rgeulaator on mõeldud selleks, et temperatuur pannakse paika ja rohkem ei torgita, ekonoomia oli tohutu.

Legionella ja tema päritolu:
Legionella e leegionäribakter on haigusetekitaja, mis avastati 1976. aastal USA-s Philadelphias toimunud sõjaveteranide kokkutulekul “American Legion” puhkenud kopsupõletiku epideemia tõttu. Sajad kokkutulekust osavõtjad nakatusid bakteriga, 34 inimest suri. Legionelloos. Raske nakkushaigus: Legionelloos (leegionärihaigus) on raske, põhiliselt kopsupõletiku vormis esinev nakkushaigus, mille tekitab leegionäribakter, teadusliku nimetusega Legionella Pneumophila. Ilma mõjusa antibiootikumiravita lõpeb haigus, eelkõige vanemate ja nõrgema immuunsusega inimeste puhul, umbes 20% juhtudest surmaga.
Esinemine ja paljunemine:
Leegionäribakterid levivad ja paljunevad eelkõige soojas vees temperatuuril 30°C kuni 45°C ja eriti soojaveesüsteemides nt hotellides,
ujulates, koolides või elumajades. Aga nakkusallikana võivad kõne alla tulla ka töö- ja eluruumide õhuniisutussüsteemid või isegi raviasutuste
inhalaatorid.

Legionella Pneumophila kõigis joogiveesüsteemides:
Legionella on bakter, mis esineb nii põhjavees kui ka pinnavees. Selle liigi bakterid asustavad ka kõikvõimalikke kodumasinaid, kuhu nad satuvad otsese vee juurdevooluga. Mikroskoopilised uuringud ja bioloogilised uurimismeetodid näitavad liigi Legionella Pneumophila eksisteerimist kõigis maailma joogiveesüsteemides. On kindlaks tehtud, et soodsaimad tingimused bakterite jaoks on inimese duši all käimiseks kõige mõnusamal temperatuuril 38°C kuni 42°C. Ühestainsast bakterist võib nendes tingimustes kolme päeva jooksul saada sadu tuhandeid.
Soojaveeboiler ohutsoonina: Veevarustuse teenust pakkuvatest ettevõtetest tulev vesi on hügieeni seisukohast laitmatu. Kardetud Legionella-kolooniate kasv algab alles soojaveeseadmetes, kus vesi seisab soojaveeboileris sageli nädalaid ja pakub niiviisi veelgi soodsamat pinnast Legionellale ja teistele bakteritele.

[hekitee10]

Suhtlesin halduriga ka, kes teostab süsteemi hooldust. Tema ei tea kust Arendaja andmed võetud on.
Legionella kohta käiv info väga hariv. Tänan!
Energiajäävusseaduse kohta sooviks ikka natuke rohkem infot. Järgmisele koosolekule mõeldes, tuleb kananahk ihule ja juuksed tõusevad püsti.
Arendaja on korduvalt teinud ettepanekuid, et päeval lülitaks kõik kütte välja, kui tööle lähevad. Individuaalsete soojusarvestite paigaldusel peab ta iseenesestmõistetavaks et makstakse ainult näitude alusel, et nurgakorterid peavadki rohkem maksma- ise nad ostsid need. Neid ülliitisi ei jõua kõiki ära kirjutadagi. Raamatu võiks kirjutada- tragikomöödia.

[Roland66]

Palju majas kortereid on, palju kuulub halduriel, palju korteriomanikele, loe hääled kokku ja ongi ok. Kui arendaja on vähemuses, siis haldur teeb ta seda, mida otsustab KÜ liikmete üldkoosolek ehk vastavalt teie soovidele. Milline on tema isiklik arvamus, ei puutu asjasse, ilmselt soovib ta müümata korterite eest vähem kulusid tasuda, mis on loogiline. Korja maja pealt volitused kokku, lipp pihu ja edasi. Ennem koosolekut tee naabritega eeltöö ära, seleta, miks on vaja nii otsustada, mida haldaja taotleb, miks on see majale kahjulik. Kel kodutöö paremini tehtud, see on võidumees. See on muidugi väga raske ja stressirohke tegevus käia naabrite vhet, kuid muud võimalust ma ei näe. Hiljem võib kannatamine veel kallimaks minna. Moodusta maja aktiiv, jagage külastatavad korterid oma vahel ära, tuleb kergem, khtumised kord nädalas. Volitused nendelt, kes ei soovi koosolekul osaleda või ei ole võimalik tulla. Kõige tähtsam, loe hääled kokku, kellel on neid rohkem, see ka võidab. Vaata analoogiat Riigikogust, egas niisama nimetata teda kummitempliks.

Lisan lugemiseks artikli koos viitega, kus kohast on see võetud. Loe artiklit individuaalsete küttekulu arvestitest. Autor: Kalle Aamisepp
http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=231&page=1

Kütte eest makstava raha vähendamise kattevarjus on kavalad ärimehed leidnud uue mooduse kergeusklikelt inimestelt raha väljapetmiseks. Idee on iseenesest ju ahvatlev - elada veidi jahedamas toas ja maksta kütte eest ka vastavalt vähem !

Et seda saavutada, on vaja tulevikus suurt rahalist kokkuhoidu tõotavale firmale mitmed tuhanded kroonid kohe praegu välja laduda ja lasta paigaldada radiaatorite ette torudele reguleerventiilid (kui neid seal veel ei ole) ja radiaatoritele endile panna külge individuaalsed küttekulu mõõturid (allokaatorid). Kütte eest maksmine toimubki siis juba mõõturi näitude alusel.

Seejuures kangekaelselt ei taheta arvestada sellega, et individuaalne soojuskulu mõõtur mõõdab ainult seda soojushulka, mida saadakse otse küttesüsteemist ja jätab arvestamata soojuse, mis kandub üle kõrvalkorteritest. See ülekanne on aga otsustava tähtsusega.
Sellest on mitmel korral kirjutatud "Keskkonnatehnikas", näiteks Urmas Saksakulmu ja Tõnu Kasikovi artiklites (vastavalt 1/2000 ja 3/2001), kuid ikka väidetakse, et küll see allokaator ikka aitab soojust kokku hoida.

Et mitte olla üldsõnaline, tuleb korteritevaheline soojusülekanne panna arvude keelde konkreetse näite varal.

1) Vaatleme 9.korruselise tüüpelamu 5.korrusel asuvat 3-toalist korterit köetava pinnaga 66 m2. Elamus hoitakse sisetemperatuuri +21oC, kütte eest tasutakse vastavalt täisautomatiseeritud soojussõlmes asuva soojusmõõturi näidule. Kaugkütte tariif 1MW =366 kr.

Lahutatakse kulu soojaveevarustusele ( on olemas soojavee kulumõõtja) ja ülejäänud osa jagatakse kõigi korterite vahel vastavalt iga korteri köetavale pinnale. Nii on küttearve kroonides otsesõltuvuses korteri kütteks kulutatud soojusehulgaga.

Detsembris, jaanuaris ja veebruaris on 3-toalise 66 m2 korteri küttearve olnud 640 kr kuus.

2) Langetades eelpoolnimetatud korteris sisetemperatuuri kas +18o või
+16o-ni ( temperatuur võib ka ise langeda elamu küttesüsteemi korrastamatuse tõttu ), oleks temperatuurivahe nii ülal kui ka allasuvate korteritega võrreldes vastavalt 3o või 5o. Vahelaed on soojustamata, soojusjuhtivuse koefitsient U= 2,0 W/m2 x oC. Järelikult voolab ühe kuu jooksul nii ülalt kui ka alt madalama sisetemperatuuriga korterisse soojust:

a) +18o puhul Q18=3 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 570240 Wh = 0,57 MWh ehk
0,57 x 366 = 208 krooni eest
b) +16o puhul Q16=5 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 950400 Wh = 0,95 MWh ehk
0,95 x 366 = 348 krooni eest

3) Arvestades välistemperatuuriks kütteperioodi keskmise temperatuuri tk=0oC ja teades, et küttearve peaks sõltuma otseselt sisetemperatuurist, peaks madalama sisetemperatuuriga korteri kuine küttearve olema väiksem kui ülal ja allolevatel korteritel, ja nimelt:

a) +18o puhul 640x18/21 = 548 krooni
b) +16o puhul 640x16/21 = 488 krooni

4) Sellist küttearve vähendamist ka mõnel juhul rakendatakse ja siis ei ole kriteeriumiks mitte küttekehadest saadav soojus, vaid nimelt ruumi tegelik sisetemperatuur.

5) Kui aga paigaldada elamus kõigile radiaatoritele individuaalsed soojuskulu mõõturid, saab korteris temperatuuri alandada, piirates soojuse võtmist küttesüsteemist ja maksta kütte eest ainult allokaatori näidu alusel. Et allokaator aga naaberkorteritest tulevat soojushulka ei registreeri, siis on allokaatori järgi vajalik tasuda:

a) +18o puhul 548 - 208 = 346 kr ehk 65% tegelikust kulust
b) +16o puhul 488 - 348 = 140 kr ehk 29% tegelikust kulust!

Edasi arutletes näeme, et kui korteris kütte täiesti välja lülitada (allokaatori näit null ), hoiavad naaberkorterid vaadeldava korteri sisetemperatuuri +14o…+15o vahemikus! Natuke jahe, aga maksta kütte eest ka ei ole vaja.

6) Samal ajal aga tõuseb allokaatorite kasutamisel tunduvalt naaberkorterite ehk nn. doonorkorterite küttearve, kus kumbki korter peab alandatud sisetemperatuuriga korterile peale maksma vastavalt temperatuuri alandamisele:

a) +18oC puhul 208/2 = 104 krooni, kokku küttearve 640 + 104 = 744 krooni ehk 116% tegelikust tarbimisest.
b) +16oC puhul 348/2 = 174 krooni, kokku küttearve 640 + 174 = 814 kr ehk 127% tegelikust tarbimisest.

7) Mitte milgil määral ei saa siin olukorda muuta ei paranduskoefitsientide ega muutuva ja muutumatu osa kasutamine. Ei ole ju mõtet teha muutumatu osa 100%-liseks!

Kas siis üldse ei olegi võimalik suure maja ühes korteris sisetemperatuuri alandada ? On küll võimalik, aga maksta tuleb ikka nii, nagu kõik teisedki.

Kui fantaseerida, et paigaldame korteri igasse tuppa termograafi ja hiljem püüame tulemusi analüüsida või hoopis installeerime elektroonse aastaringse sisetemperatuuri registreerimissüsteemi, siis võib julgelt õelda, et kulud ületavad sadu
(või tuhandeid kordi tulusid).

Asi on ju selles, et küttesüsteemi puhul on tegemist ühe, kõiki kortereid haarava tervikuga, mille ühe osa ala- või ülefunktsioneerimist saab tuvastada ainult võrdluses teiste osadega. Nii tuleks sisetemperatuuri jälgimissüsteem paigaldada iga korteri igase tuppa! Selleni me veel jõudnud ei ole ja ega niipea jõuagi.

9) Kui keegi aga siiski tahab oma korteri elamu küttesüsteemist välja lülitada (milleks küll mitte keegi luba anda ei saa), siis peaks ta isoleerima oma korteri laed ja põrandad min. 200 mm paksuselt kivivillaga, et takistada soojusülekannet naaberkorteritest. Mis jääb järele? 1,9-2,0 m kõrgune koobas.

11) Ainuke võimalus raha kokku hoida on küttesüsteem korralikult välja reguleerida, vältida ülekütmist, soojustada elamu piirdeid jne. Võiks ka mõtelda kaugküttest loobumist ja ehitada igasse majja oma, gaasil (praegu ainus reaalne alternatiivkütus) töötav katlamaja. Peale tasuvusaja ( 5a ) möödumist võib siis kütte eest ehk vähem maksma hakata (kui gaasi hind vahepeal tõusnud ei ole).

10) Individuaalsed soojuskulu mõõturid või jaoturid või allokaatorid on kõige ehtsam kergeusklike petmine ja nende kasutamine tuleb seadusandlikult keelata. Väited, et neid kasutatakse edukalt Saksamaal ja ei tea kus veel mujal, võib ju tõsi olla, kuid osavad ärimehed on ju ka eskimotele külmkappe müünud ja Saharasse liiva eksportinud.