Remondiks raha nõudmise aluseks olev otsus

[alanv]

Kas lihtsa hääteenamusega, kui piisav arv liikmeid on kohal, saab otsustada katuse remondiks vajamineva summa kogumise liikmetelt?
Nimelt tuldi kokku ja enamus otsustas ,et katuse remondiks maksab iga korter võrdelise summa, mille suurus on keskmiselt ~24000kr. Summa oli järgmise kuu arvel. Ja peaks nagu kõigil koheselt maksmisele kuuluma.
Tegemist pole küll tänapäeva mõistes enam ülisuure summaga, kuid siiski osadele kuu ajaga välja käia liiga suur.

Kas selline otsus on õiguslik? Kas sellisel juhul võib homme enamus otsustada ,et maksame kõik kullast fassaadi jaoks miljoni ja rotid maksku või koligu minema?

Vaadates korteriomandi seaduse § 13. Maksud, koormatised, kulutused ja vili
(3) Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

jääb mulle mulje, et selliseid asju saab otsustada siiski vaid kõigi 100% nõusolekuga?
Palun targemad aidake.

[pimeloom]

Korteriühistuseadus
Paragrahv 13. Korteriühistu otsused
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti
(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Mittetulundusühingute seadus
Paragrahv 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

[alanv]

Selge, eks ma siis olen võlglane veidi aega.
Edaspidi uurin enne uue eluaseme ostmist ka elanike tuludeklaratsioone, et kogemata liiga rikastega kokku ei satuks jälle. (teemavälise vahemärkusena, et krdima rikkad on need tänapäeva pensionärid, mina vaene laenu ja perega töörabaja nende tasemele ilmselgelt ei küündi)
Kui maja fassaadi soojustus teemaks tuleb, siis hakkan varakult korterit müüma või eraisiku pankrotti kuulutama.

[sirts]

Kas ma sain õieti aru, et küsitakse 24000 krooni, mitte 2400? Minu arusaamist mööda on see küll üüratult suur summa. Päris kurioosne juhtum, aga siin on need seadusandlikud vastuolud. Selliseid vasturääkivusi on kahjuks paljudes seadustes. Isegi ühe seaduse piires. Ka meie tegebust peamiselt reguleerivas Korteriühistuseaduses.

[tähelepanelik]

Tegelikkuses ei peaks ükski seadus välistama inimlikkust ja mõistust.
Mitte igal inimesel ei vedele 24000 tagataskus. Selliste summade puhul peaks siiski arvestama kõikide liikmete võimalustega, võlglased pole ühegi ühistu huvides.

[sirts]

Ma siiski üritaks selle juhatusega kokku leppida, et maksta mitmes osas, näiteks aasta jooksul. Võiksid ju aru saada. Sedagi on palju. Ja ikka peaks rääkima juristiga. Äkki annab kuidagi seda otsust vaidlustada. Kolm kuud pärast üldkoosolekut on võimalik vaidlustada otsust.

[alanv]

Nagu ikka ei ole reaalsuses kõik nii lihtne kui tahaks. Maksan mina ja veel mõned saatusekaaslased selle summa ära. Mina isiklikult sain kohe alguses suusõnaliselt kokkuleppele, et maksan 2000kr kaupa kuus (+6kr/m2, mis niikuinii arvelt remondifondi tiksub+muud kommunaalid ja küte). Kahjuks on juhatuse põhiaktivist üks kiuslik tegelane, kellel on alati kõigiga mingi kana kitkuda. Eks ma elan üle selle võlglaste avalikus häbinimekirjas olemise ja maksan oma summa ära aasta lõpuks. Viivist õnneks ei nõuta ja sundmüüki asi kah niisama lihtsalt ei lähe. Iseenesest olen ma maja korrastamise poolt ju. Tundub kuidagi mõistusevastane sunniviisiliselt selliseid summasi kuuajase etteteatamisega küsida. Öeldi ,et igaüks võib ju oma korteri tagatisel väikelaenu võtta. Samas 24-st korterist vaid 3 olid vastu.
Eelkõige tahtsin sellise tegevuse seaduslikku tausta teada juhuks kui tulevikus tõesti suurematest summadest juttu tuleb.
Tänagi rääkisin sellel võlateemal ja see kiuslik tegelane ajab nagu katkine plaat oma joru, et võlg on võlg ja muu ei huvita. Ütlesin siis, et selge, suusõnalistele kokkulepetele ma siin majs enam edaspidi ei looda ja tulin tulema. Mündil on kaks külge ja samasuguse suusõnalise kokkuleppe alusel on tal nn isiklik parkimiskoht, mille ta väidetavalt kunagi ammu enne minu tulekut ise tegi, kuid mille kohta ei ole ühtegi ametlikku kokkulepet ega kirjet. Tuleb ilmselt teha hoiatusparkimine, et inimesele jõuaks kohale, et ka temal on vaja teiste mõistmist ja koostööd.
Samas ei ole sellisteks naabritevaheliseks jagelemiseks eriti aega ega tahtmist ja ei näe ka asjal mõtet.


Kuulsin veel ,et viimasel koosolekul, kus ma kahjuks osaleda ei saanud, oli juttu üle 9000kr võlglaste korterite sundmüügist. Algaja ühistu asi (1,5a) aga las optimistid loodavad, et see nii lihtsalt käib. Seejuures oli teema ärgitajaks teadagi kes ja minu võlgnevus antud hetkel teadagi 9 ja 10 tuhande krooni vahel. Eks näis sai just 4000+muudmaksed üle kantud, ilmselt varsti tuleb ettepanek see piir hoopis 5000peale viia. Raske sellistega.

[sirts]

Tegelikult kohe kuidagi ei taha uskuda, et selline otsus tehtud. Äkki on samuti allkirju võltsitud, nagu mõnigi kord on tehtud isegi laenuotsustega?
Ma ei kujutaks ette, et me omas majas midagi taolist nõuaksime, isegi 2000 kroonist sihtotstarbelist juurdemaksu kolme kuu jooksul peetakse kalliks.
Ja mis puutub võlglaste häbipostis olemisse, siis see on vägagi delikaatne teema. Inimese võlga ei tohi trepikodadesse üles panna. See on iganenud asi.
Võlgnikuga tegeleb juhatus ja selleks,et ka võlgnikke koheldaks võrdsetel alustel, peaks ühistul olema võlgnikega tegelemise kord, mis on samuti kinnitatud üldkoosolekul.
Sundvõõrandamisest ilmselt nii väikeste summade puhul juttu ei ole, kuid võlga on võimalus kiirmenetlusega välja nõuda küll. Iseasi, kas nad seda teavad, kui on üsna algaja juhatus.

[alanv]

Tere taas!
tulemas on üldkoosolek, kus teemaks fassaadi soojustamine. Kerge hirm on ,et asi vormistatakse jälle nii, et iga korteri arvele lisatakse mingi korralik kopikas (näiteks 30000kr) ja kui ei maksa oled võlglane. Palun targemate abi kas ja kuidas on võimalik kaitsta. Kas sellise rahastamisotsuse läbiviimiseks peavad olema kõik korterid või enamus liikmetest? Normaalne oleks minu arvates ikkagi kas koguda raha või võtta laenu aga kardan, et meie tarkurid käivad jälle välja variandi, et arve on siin ja kui raha pole siis igaüks võib ise misiganes laenu võtta.

[Roland66]

Mnjah, olukord ei ole kadestamisväärne. Ma arvan,et sinu poolt nimetatud summa on ikka peris soliidne. Kahjuks ei ole kohanud kohtulahendeid, kuidas nimetatud situatsioon on kohtus lahendi saanud.

Mina oma väikese lolli peaga mätlen, et miks KÜ ei võta laenu? Kui KÜ otsustab fassaadi soojustama hakata, siis peaks neil herradel olema juba teada orienteeruvad summad, millega peaks arvestama. Nimetatud summa jaotatakse ruutude vahel ära s.t. sinu korterile jääb summa N kanda. Teiseks peaks KÜ kooslolekul lahendama finantseerimise küsimuse, variante on kaks:
1. Omafinantseering, korteriomanik maksab oma osa koheselt või kolme kuu jooksul ära.
2. KÜ võtab pangalaenu tööde finantseerimiseks neile korteriomanikele, kellel ei ole võimalust koheselt tasuda remontööde eest. Seda saaks otsuses kirja panna. Näituseks: krt 4, krt 8 ja krt 12 ei oma võimalusi koheselt maksta, KÜ taotleb pangast laenu nende kolme korteri osa finantseerimiseks ... aastaks, intressid ja summa makstakse tagasi nimetatud korterite poolt vastavalt osale laenust.

Mina olen seisukohal, kui KÜ tahab teha töid, siis tema peab ka finantseerimise organiseerima. Kui otsustatakse ikkagi, et tuleb koheselt maksta, siis kirjuta ühistu juhatusele avaldus, et asjad on sellised, maksta korraga ei jaksa, palun koostada maksegraafik, arvega ei ole nõus, kuna see läheb igapäevasest tavamajandamisest välja, ei arvesta KÜ liikmete võimalustega jne. Peamine on see, et sa teed kirjaliku avalduse, märkides ära, et ei ole arvega nõus, siis aitab sind VÕS natukene. Avaldus koosta kahes eksemplaris, üks omale, millele võta juhatuselt allkiri kättesaamise kohta.Koosolekul lase oma eriarvamus protokolli kanda, muidu hiljem on raske midagi tõestada. Võta koosolek kaameraga üles. Olukord on huvipakkuv, selle kohapealt on veel KÜS ja KOS arenemata ning kohtus segeks vaidlemata. Jään huviga ootama uudiseid. Lugesin KOS-st, § 13 peaks natukene aitama, KÜS ei ole selle kohta midagi kirjutatud, seega peab hetma pilgu KOS-le.

[tull6]

Kuidas saab arve juba olla nii suure töö tegemiseks? Esmalt tuleb tellida projekt, mis võtab pea 3/4 aastat oleneb muidugi maja suurusest.
Enne projekti tellimist on vaja üldkoosoleku otsust; üleüldse kas soojustada siis projekti tellimise kord (mitu hinnaküsimist, mis ajaks), siis kindlasti finantseerimis allikas. Need on esmatähtsad.

[Roland66]

Minu jutt on kirjutatud selle olukorra kohta, kui otsus tehtud ja tööd homme hakkavad pihta. Ennem, kui lepingu tööde teostajaga sõlmid, peab olema raha koos. Me oleme oma ühistutes seisukohal, et kogume raha kokku ja siis tellime tööd, suuremad tööd arutame enne koosolekut läbi ja kujundame seisukoha. Ei usu mina, et fassaadi soojendamine õnne koduõue kätte toob.

[suisse]

Antud olukorras on väga mugav juhatus, kes ei viitsi oma tööd korralikult teha.

Kui meie KÜ-s võtame ette mingi remonditöö, siis juhatuse liikmed hangivad enne hinnapakkumised ja uurivad laenuvõtmise võimalused (perioodi, intressimäära, jms).
Üldkoosolekul otsustatakse missugune firma seda tegema hakkab ja iga liige saab ettevalmistatud dokumendi, kust on näha summad nii kohe makstes kui igakuiste osamaksetena makstes (KÜ võtab laenu) ja liige kirjutab alla, kasmaksab korraga või laenu abil osamaksetena.

Kui nad tahavad juhatuses olla, siis peavad ka seda tööd tegema.

[Roland66]

Iga rahvas väärib oma valitsejaid, muud ei oska ma midagi ütelda.