trahvid

[nemo12]

ühistu koosolekul võeti vastu trahvid - nt talvel autodelt lume kõnniteele pühkimise eest(100), koosolekule mitte ilmumise eest (200-1000), kooskõlastamata torustiku ümberehitamise eest (1000) jne jne.

minu teada ei tohi ühistu tahve nõuda, aga ei leidnud ka kohta, millele viidata.

samuti tekkis küsimus koosoleku otsuse õiguses, kui palju inimesed olid volitustega ja hääli loeti ikka käte järgi ja kirja läksid kõik volitused justkui poolthääled - st loeti vastu ja erapooletuid ja ülejäänud pandi poolt.

veel küsimus ka veenäidu hilisema esitamise kohta, selle eest kasseeritakse ka 100, seegi peaks ju tasaarvestuslik olema, või kuidas?

[Roland66]

KÜ ei saa nõuda trahve, selleks puuduvad tal õigused. KÜ saab nõuda leppetrahvi, kuid et seda nõuda, peab olema toimunud rikkumine, see olema fikseeritud jne. KÜ ei saa üldkoosoleku otsusega kehtestada selliseid nõudeid, selleks tuleb muuta põhikirja. Kas teie ühistu muutis põhikirja või võttis üldkoosolekul otsuse vastu? Kas teie ühistus on kehtestatud kuupäev, millal peavad olema esitatud veemõõtjate näidud, mida selle kohta ütleb põhikiri, kes kehtestab tähajad jne. Küsimusi rohkem, kui vastuseid.
Koosolekus osavõtt on vabatahtlik ja keegi ei saa seda muuta sunduslikuks. No idiootsusel ei ole piire ning iga uus päev toob üllatusi.

[nemo12]

põhikirja muudeti jah, kõik seal ka kirjas, küll mitte trahvimäärad, aga et juhatusel on igus kehtestada jne jne. aga põhikiri põhikirjaks, kas kui põhikirjas on kirjas, et võib idiootsusi teha, siis võibki neid teha?

veenäidu koha pealt on jah kuupäev kehtestatud.

[ella720]

Minu teada leppetrahvi saab nõuda siis, kui on olemas leping, KÜ ja korteriomanik ei ole lepingulistes suhetes...

[Roland66]

Loe MTÜS § 6. Asutamisleping

(1) Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.

(2) Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;
3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes.
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.

(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri.

Järelikult on tegemist lepinguga, seega võib leppetrahve määrata. Küsimus on selles, et rikkumine tuleb fikseerida, millele ei pöörata vajalikul määral tähelepanu. Näituseks veemõõtja näidu esitamine. KÜ juhatus määrab sulle trahvi, et sa ei ole esitanud näite. Sina väidad vastupidist, esitasin küll. Nüüd peavad nemad tõestama, et sa ei esitanud. Kas nad võtavad postkastidest tunnistajate juuresolekul need paberid, loevad üle ja koostavad akti, et too ja too ei esitanud, tunnistajate allkirjadega? Ei mina usu. Nende asi on tõestada, et sa ei esitanud. Muidugi, kui sa kirjutad paberile hilisema kuupäevaga, siis on neil õigus ja vaielda ei ole siin midagi.

Mulle jääb mulje, et teie KÜ juhatuses on lapsepõlv poolikuks jäänud või ei saa nad endeid mujal realiseerida mujal. Iga rahvas väärib oma valitsejaid ja põhikirja muutused on vastu võetud KÜ koosolekul. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Ju teie majas elavad sellised inimesed, kes soovivad nii elada, kui sulle ei meeldi, on sul alati võimalus oma korter müüa ja osta uus seal, kus ei kehti nii ranged nõuded.

Ümberehituse seisukohta ma toetan täielikult. Kas kuidagi saaks tutvuda selle toreda põhikirjaga?

[pimeloom]

Loe MTÜS § 6. Asutamisleping

(1) Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.

(2) Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;
3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes.
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.

(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri.

Järelikult on tegemist lepinguga, seega võib leppetrahve määrata.

Kes ja kellega sõlmib korteriühistu asutamisel lepingu?

[suisse]

Roland66, palun loe KÜS-i

§ 3. Korteriühistu asutamine

(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.

Kuna korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus, siis nende seaduste vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus.

[Roland66]

Seltsimehed, kui me saam aKÜ asutamiskoosolekul kokku ja otsustame luua KÜ, mida me siis teeme? Lepime kokku, et hakkame oma kodukest majandama KÜ-na. Põhikirja vastuvõtmisega sõlmitaksegi korteriomanike vahel leping, kuidas KÜ hakkab toimima, millised on protsessuaalsed normid, õigused ja kohustused, kuidas juhitakse, kuidas võetakse vastu otsuseid jne. Aga lepingu lisa kohta ei ole sõnakestki, seega lisa põhikirja vastuvõtmise korral sõlmitakse.

[pimeloom]

Seltsimehed, kui me saam aKÜ asutamiskoosolekul kokku ja otsustame luua KÜ, mida me siis teeme? Lepime kokku, et hakkame oma kodukest majandama KÜ-na. Põhikirja vastuvõtmisega sõlmitaksegi korteriomanike vahel leping, kuidas KÜ hakkab toimima, millised on protsessuaalsed normid, õigused ja kohustused, kuidas juhitakse, kuidas võetakse vastu otsuseid jne. Aga lepingu lisa kohta ei ole sõnakestki, seega lisa põhikirja vastuvõtmise korral sõlmitakse.

Ma ei ole küll sulle seltsimees aga sinu jutt on ikka tõesti pullikaka.

Kui mina ostsin korteri sinna majja, kus sina oma seltsimeestega kokku said ja KÜ asutasid, siis kui ühistu juba ammu asutatud on, siis mina ei ole sinu mõistes "lepingut" sõlminud ja minu kohta sinu jutt ei kehti.

Põhikirja vastuvõtmine ei ole lepingu sõlmimine.

[Roland66]

Loe natukene seadusi, mis asi see põhikiri on? Ei maksaks kohe närvi minna, kui kellegi arvamus sinu omaga ei ühti. Kõik on tõlgendamise küsimus. Ainult rahu ütles Karlsson ja hakkas märstsema.

[suisse]

Loe natukene seadusi, mis asi see põhikiri on? Ei maksaks kohe närvi minna, kui kellegi arvamus sinu omaga ei ühti. Kõik on tõlgendamise küsimus.

Järgi ise ka oma soovitusi ja pole vaja seadusi nii laialivalguvalt tõlgendama hakata. Seda, et su kommentaar antud kohas tsipa nihu läks on aru saada ka tsiteeritud MTÜS-ist. Sellepeale ütleks mina küll: sorry, panin veidi mööda

Minu arusaama järgi on Põhikiri pigem kokkulepitud kord/reeglistik, millest juhindutakse elamu hooldamisel/majandamisel, kui leping. Leping on rohkem kahe või kolme (harvemini rohkemate) poole vahel sõlmitud dokument.

[Roland66]

Kes sinu arust korteriomanikud on, kas mitte lepingu pooled? Miks siis muude asjade otsustamisel vaadatakse põhikirja, leppetrahvide puhul mitte. Kui nood oleksid seadusega vastuolus, ei kinnitaks äriregister Põhikirja. Lepingu lisa on ka leping. Mida see leping sinu arust kujutab, ta on samuti reeglistik, kui tähti närima hakata.

Sel ajal, kui mina koolis käisin, ei olenud sõna sorry, vaid kasutati sõna: vabandust. Milleks risustada oma kaunist keelt välismaa sõnadega, katuks eesti keelega hakkama saada.

Jõudu!

[pimeloom]

Roland66 on meil ilus, tark ja hea. Kõike teab ta kõige paremini. Teised teavad ka midagi aga paraku mitte nii nagu talle sobiks ja seega valesti.

[Roland66]

Tänan toetuse eest! Alati teie

[suisse]

Selle sõna "sorry" panin teksti just selleks, et välja selgitada, kas norid nii sama või kommenteerid asjatundlikult - ja ennäe imet, üles leidsid, seega otsid hetkel ainult võimalust öelda viimane sõna, samas asjalikke vastuseid ei tasu enam loota ja teema on lõpetatud.

[Scroll]

Kui põhikiri tehti ümber ja võeti vastu siis pidi olema ka kooolekul vähemalt 50+1% korteriomanikest ja need koretiomanikud pidid kõik selle poolt olema, kui seda ei olnud siis ei saa põhikirja muuta ja kinnitada. Sest muidu võib iga üldkoosolekul seda teha.

[Kytt]

Minu arusaama järgi on Põhikiri pigem kokkulepitud kord/reeglistik, millest juhindutakse elamu hooldamisel/majandamisel, kui leping. Leping on rohkem kahe või kolme (harvemini rohkemate) poole vahel sõlmitud dokument.

Vabanda, suisse. "Kokkulepitud" on ju lepe ehk leping. Mis mõttes on leping "rohkem nagu..." ja mis mõttes pole asutamisleping "kahe või kolme (harvemini rohkemate) poole vahel sõlmitud dokument? Kui sina liitud korteriühistuga, siis sa liitud sundühistuga. Sa teed seda korterit ostes ja KÜ poolt kehtestatud reeglid kehtivad sinu jaoks sundkorras hetkeni, mil sa oma korteri maha müüd. Mis siin arusaamatut on?

Jään Rolandiga samale arvamusele.

[MargusT]

Kui põhikiri tehti ümber ja võeti vastu siis pidi olema ka kooolekul vähemalt 50+1% korteriomanikest ja need koretiomanikud pidid kõik selle poolt olema, kui seda ei olnud siis ei saa põhikirja muuta ja kinnitada. Sest muidu võib iga üldkoosolekul seda teha.

Hea „Scroll“ päris nii ei ole kuidas sa kirjutad.

Enamuse osalemise nõue on ainult korteriühistu asutamise korral, aga sinu põhikirja muutmise käsitluse korral korteriomanike enamuse osalemisnõuet Korteriühistuseaduses ega Mittetulundusühingute seaduses ei ole. Põhikirja muutmise korral on küll juttu rohkem kui pool häälte üldarvust, aga mis alati ei tähenda rohkem kui pooli korteriomanikke. KÜS §11 lõige 1 annab korteriomanikele võimaluse põhikirja kaudu määratleda häälte jagunemine teisiti kui korteriomandi järgi.

Tean korteriühistut kus häälte jagunemine on seotud korteriomandi suurusega ja selle korteriühistu üldkoosolekutel on tekkinud olukordi kui üldkoosolekul osales alla poole korteriomanikest, aga hääli oli enam kui pool häälte üldarvust.

KÜS § 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.

KÜS § 11. Hääleõiguse piiramine
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

[leammj]

§ 23. Põhikirja muutmine

(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

(11) Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

(2) Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

[MargusT]

Hea "leammj", kui sa nüüd seadusi siia foorumi arutelusse kopeerid, siis palun anna viide ka seadusele ja lisa kommentaar, et sinust üheselt aru saadaks.

Sinu tehtud kopeering Mittetulundusühingute seadusest siia käsitletavasse korteriühistu põhikirja muutmise küsimust arutavasse foorumisse kohe kindlasti ei sobi, sest Korteriühistuseaduse §4 lõige 1 ütleb üheselt, et korteriühistu põhikirja saab muuta juhul kui muutmise poolt on rohkem kui pool häälte üldarvust.

KÜS § 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.

Soovin sulle rohkem täpsust ja korrektsust arvamuste postitamisel foorumisse.

[Roland66]

Ärge ikka peris närvi ka minge, katsuge jääda viisakuse piiridesse ning autage teiste arvamust!

[leammj]

MargusT. KÜS ja MTÜS on meile ühistutele mõeldud
Põhikiri muudetakse, võetakse vastu vastavalt MTÜS § 23. Kui sulle meeldib vaielda ,siis palun. Kuid seadus on kõikidele täitmiseks , Kuid seaduse mitte teadmine ei vabasta vastutusest. Kui EKÜL juhtkond käib ühistute koosolekutel ja tõestavad sama , et on vaja põhikirja muutmisel 2/3,. Ja tean , kus on muudetud alles siis , kui koosolekul on kojhal 2/3 korteriomandite arvust.ja hääletavad selle poolt 51%. Ma ei kirjutanud seda. Kuid kui on soovi helista EKÜL ja küsi , kas mul on siin kirjutatud õieti

[pimeloom]

MargusT. KÜS ja MTÜS on meile ühistutele mõeldud
Põhikiri muudetakse, võetakse vastu vastavalt MTÜS § 23. Kui sulle meeldib vaielda ,siis palun. Kuid seadus on kõikidele täitmiseks , Kuid seaduse mitte teadmine ei vabasta vastutusest. Kui EKÜL juhtkond käib ühistute koosolekutel ja tõestavad sama , et on vaja põhikirja muutmisel 2/3,. Ja tean , kus on muudetud alles siis , kui koosolekul on kojhal 2/3 korteriomandite arvust.ja hääletavad selle poolt 51%. Ma ei kirjutanud seda. Kuid kui on soovi helista EKÜL ja küsi , kas mul on siin kirjutatud õieti

Sa näed ja Sa ei mürista!

Korteriühistuseadus
§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.

(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Põhikirja vastuvõtmine ja muutmine on korteriühistuseaduses kenasti reguleeritud.

Kurb, kohutavalt kurb, et sellised staažikad korteriühistu juhid, nagu leammj, ei jaga seadustest midagi.

[leammj]

Kas te tõesti ei oska seadust lugeda. Kui on seda läbi teinud ühistud, kus oli vaja kinnitada põhikiri. Kui MTÜS §23 on nii kirjas , siis võite mida iganes siin kirjutada ja jahuda. Kui see tee on läbitud ühistutes ja saadud määrused .Las ma olen staažikas. Kas siis Raimo Jõgeva meid nõustab valesti , kes on samuti staažikas ühistute juht. On käinud ühistutes läbi viimas koosolekuid , kus ta on juhindunud MTÜS §23. No kui EKÜL büroo juhataja teeb valesti . Siis minu kirjutised on sellisel juhul tõesti valed.Kui ühistus on 80 kort. ja osalema pidi sellest kindlasti 2/3. Vähemalt 63 . Ja sellest hääletama poolt 51%.poolt häält. Esitage siis Raimo Jõgevale ja Urmas Mardile see küsimus. EKÜL õpetab ka valesti. Kui sul on õnnestunud teisiti seda teha. Siis sul on vedanud.
Mina ei ole veel põhikirja oma ühistutes muutnud. Seega kirjutan sellest , kus ma käisin esindajana osalemas koosolekul. Kus ka kordus koosolekul oli vaja 2/3 hääli.
Edu vaidlemisel.
Ilusat suve

[MargusT]

Kas te tõesti ei oska seadust lugeda. Kui on seda läbi teinud ühistud, kus oli vaja kinnitada põhikiri. Kui MTÜS §23 on nii kirjas , siis võite mida iganes siin kirjutada ja jahuda. Kui see tee on läbitud ühistutes ja saadud määrused .Las ma olen staažikas. Kas siis Raimo Jõgeva meid nõustab valesti , kes on samuti staažikas ühistute juht. On käinud ühistutes läbi viimas koosolekuid , kus ta on juhindunud MTÜS §23. No kui EKÜL büroo juhataja teeb valesti . Siis minu kirjutised on sellisel juhul tõesti valed.

Korteriühistutes tehakse palju sellist, mis seadustega vastuolus. Aga kas ka ühistu liikmeskond reageerib sellele on igaühe enda asi.
Siin foorumis püüame juriidilisi küsimusi käsitledes ikka selgitada, et kuidas oleks õige, seadust järgides, käituda.

Minu arvates hea „pimeloom“ tegi teema nii kenasti selgeks, et enam paremini ei ole võimalikki. Ja kui Korteriühistuseaduses on nii üheselt põhikirja muutmise teema lahti kirjutatud, siis mida sinna veel annab lisada, et „leammj“ seadusest üheselt aru saaks.

Kas te tõesti ei oska seadust lugeda. ….Kui MTÜS §23 on nii kirjas , siis võite mida iganes siin kirjutada ja jahuda. … Las ma olen staažikas. Kas siis Raimo Jõgeva meid nõustab valesti , kes on samuti staažikas ühistute juht. On käinud ühistutes läbi viimas koosolekuid , kus ta on juhindunud MTÜS §23. No kui EKÜL büroo juhataja teeb valesti . Siis minu kirjutised on sellisel juhul tõesti valed.Kui ühistus on 80 kort. ja osalema pidi sellest kindlasti 2/3. Vähemalt 63 . Ja sellest hääletama poolt 51%.poolt häält. …

MTÜS §23 on kirjas häälte jagunemise nõue, milleks on 2/3 koosolekul viibinud liikmetest. Pole sõnagi juttu üldkoosoleku läbiviimise nõuetest. Üldkoosoleku läbiviimise tingimused on kirjas MTÜS §21, kus lõigus 1 antakse ühingutele vabad käed ise määratleda oma põhikirja kaudu kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline.
Kui Teie põhikirjas on sees, et põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 liikmete osavõtt, siis nii tuleb ka käituda. Aga …. Aga kui läheb hääletamiseks, siis hääli loetakse KÜS §4 lõige 1 alusel, mis ütleb üheselt, et korteriühistu põhikirja saab muuta juhul kui muutmise poolt on rohkem kui pool häälte üldarvust. Ja miks just KÜS alusel, aga mitte MTÜS alusel, siis siia sobib väga hästi „pimeloom“ poolt koostatud kommentaar, mis selgitab KÜS §1 lõige 2 olemust, et Korteriühistuseaduses reguleerimata küsimuste korral rakendatakse Mittetulundusühingute seadust. Aga kuna KÜS-s on häälte jagunemine kajastatud, siis MTÜS rakendusi pole antud küsimuses vaja rakendada.

Esitage siis Raimo Jõgevale ja Urmas Mardile see küsimus. EKÜL õpetab ka valesti.

Saadan Sinu kirjutatu edasi EKÜL kontorisse ülalnimetatud isikutele. Loodan neilt saada kas oma posti või siia valgustavaid selgitusi.