Postitus
Postitas Roland66 » 22 Juul 2010 23:59
Küttesüsteem on osa mõttelisest osast kaasomandist ja selle üle saavad otsustada ainult kaasomanikud. Isegi toru eemaldamine on ilma 100 % kaasomanike nõusolekuta keelatud. Kas hinda vähendada või mitte, seda saab otsustada ainult KÜ liikmete üldkoosolek. Vaatama pead samuti põhikirja, mis seal kirjas on. Kaasomandit reguleerib AÕS 72-74. Kulud soojale veele kinnitatakse KÜ majanduskavaga, sooja vee hind on selline, kudsed kulud on talvel sellised, suvel vastavalt kulule.
Toon väljavõtte ühest kohtuotsusest kus on juttu sooja vee kaudsetest kuludest.
Hageja seisukoht:
Mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiast, mis kulub külma vee soojendamiseks sooja tarbevee
temperatuurini (55ºC). Selleks, et elanikel oleks igal ajahetkel võimalik soojavee kraanist saada stabiilse temperatuuriga (55ºC) vett, tuleb teha täiendavaid kulutusi sooja vee temperatuuri hoidmiseks ja säilitamiseks ning selliselt kulunud soojusenergia jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt ruutmeetritele. Arvestuse selline alus on vajalik, kuna sooja vee hoidmiseks vajalik energia ei ole otseses sõltuvuses tarbitud sooja vee kogusest elaniku poolt. See hulk soojusenergiast, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse korteriühistus Kirsi 6/8 elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Selline arvestus on hästi märgatav kalendriaasta soojadel kuudel (mai-september), kui elamu reaalosade ja neile vastavate mõtteliste osade kütmist ei toimu. Sel perioodil tasuvad korteriomanikud täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka nn kaudse kütte kulud (suveküte, tsirkulatsioon). Ekspertide hinnangu alusel on see tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud
soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3. Sooja tarbevee süsteem korterelamus Kirsi 6/8 on korraldatud ringlusega süsteemina. Sooja tarbevee ringlussüsteem tagab, et soe tarbevesi jõuab tarbijani vajaliku
temperatuuriga hetkel, kui ta avab soojaveekraani korteris. Ringlussüsteemis on alati soojuskaod. Hageja esitab kostjale igakuiselt arved, millel kajastatakse kõik kulutused, mis tuleb korteriomanikel
kanda. Kirje „kommunaalkulud" all kuulub korteriomaniku poolt tasumisele elektrikulu, küttekulu, prügiveo kulu, vee ja kanalisatsiooni kulu, vee soojendamise kulu ja üldkasutatava vee kulu. Kostja
on tasunud arved kõikide positsioonide osas, välja arvatud positsioon „küttekulu".
Kohtu selgitus:
Hageja esitas kohtule arvestuse sooja vee tootmiseks kuluva soojusenergia hulga kohta. Sooja vee mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiat, mis kulub lähtevee (külma
vee) soojendamiseks sooja tarbevee temperatuurini (55ºC). See hulk soojusenergiat, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Sooja tarbevee ringlussüsteemi tõttu ka maist septembrini, mil kütmist ei toimu, on korteriomanikud kohustatud tasuma täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka kaudse kütte kulu, mis on vajalik vee tsirkuleerimiseks. Ekspertide hinnanguga
on tõendatud, et see on tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
