Meil esimese korruse korteris selline probleem, et lume sulamisega hakkas lekkima lagi ja sein toas ja köögis just sealt, kus on ülemise korteri rõdude nurgad. Tegime kevadel remondi - ka korteriühistu esimehega sai räägitud. Tema väitis, et tegemist ei saa olla rõduga, lihtsalt vana maja ja tuelbki sein ja lagi lahti teha ja üleüldse 2 a tagasi sai maja soojustus korda tehtud... Seega siis võtsimegi ise kõik lahti, ja täitsime ära, panime niiskustõkke jne. Kahjuks ei olnud raha mingiks ekspertiisiks enam.
Juba aga on samas kohas jälle niiske, värv hakkab laest kooruma ja tapeet on ka niiske altpoolt. Nähtavasti vihmadega laseb ülemine rõdu ikka edasi läbi ja kui väljaspoolt vaadata, siis ega sealt rõdult ka juba värv koorub. meil on ventilatsiooniga muidugi ka probleem, et tuleb avada väljast tulev ventilatsiooniava, mis köögis on kinni müüritud eelmiste omanike poolt, aga magamistuba see ei tohiks väga puudutada.
Ühesõnaga, mida me võiks paljuda ühistult? Kahjuks on kõik siin vene rahvusest ning meie keeleoskus väike.
Remont ja ühistu abi kui ülemine rõdu lekib
Moderaator:Heino
Re: Remont ja ühistu abi kui ülemine rõdu lekib
Kui KÜ esimees ei soovi sinuga rääkida eesti keeles, esita kaebus keele inspektsiooni. Sinul on õigus ajada oma asju eesti keeles. Lisan sulle väljavõtte KÜ seadusest, kus on määratletud KÜ mõiste ja eesmärk. Anna mule oma mil, saadan sulle ühe kohtuotuse, kus oli vaidlus KÜ ja korteiomanikuga, kus KÜ jäi kaotajaks. Sovitan sul oma korter ära kindlustada, tekib kahju, maksab kindlustus sulle välja ja hiljme hakkab kindlustus KÜ-lt raha sisse nõudma.
§ 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.
KÜ ongi selleks loodud, et tegeleda selliste probleemidega, nagu seda on sul.
Põhakt asja seaduslikul reguleerimisel on siinjuures KEELESEADUS [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122536], mille täitmise peab tagama riik (keeleseaduse § 1 lg 4 ja § 6-1 lg 1 alusel), mistõttu on see ülesanne pandud KEELEINSPEKTSIOON'i peale (Endla 4, 10142 Tallinn; Tel: (0) 626 3346; Faks: (0) 660 9883; keeleinsp@keeleinsp.ee).
Sul ON ÕIGUS saada sulle vajalikku infot eesti keeles, sest see on normaalne ja inimlik. Lisaks ütleb keeleseaduse § 4 lõige 1 eesti keele kasutamise õiguse kohta, et igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes
Ka igasugune teave, mida sulle ühistu esitab, peab olema eestikeelne, milline nõue tuleneb keeleseaduse §-st 23
Mitte-eestikeelne ühistu juhtimine on olemuselt seadusevastane, sest ühistu juhtimise osa on aruandlus. Aruandluse suhtes kehtib seaduse nõue, mille kohaselt aruandluse keeleks on eesti keel (ka mittetulundusühingutes - alus keeleseaduse § 17)
Seega kui rääkida ametlikust asjaajamisest, siis see peab toimuma niikuinii eesti keeles. Kui rääkida aga koosolekutest ja suulisest asjaajamisest, siis selles osas võeti suvel 2008 aasta vastu määrus, mille kohaselt peavad kõik ühistu juhatuse liikmed osakama riigikeelt B1 tasemel. Seda küll alles alles 2010. aasta juulist alates.
B1 tase vastavalt keeleseadusele on: Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
LÜHIDALT: Kui koosolekud vene keeles ja eestikeelset tõlget pole, on võimalik otsused vaidlustada. Kui teated (sealhulgas koosoleku teated) on väljas vene keeles ja eesti keelt juures ei ole, võib kogu ühistu tegevuse vaidlustada.
Kui muu ei aita, siis kohus aitab.
Eelmise aasta oktoobris rääkis TV3-s Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Muu hulgas märkis ta, kindlasti tuleks tuleks venekeelsest asjaajamisest koheselt teavitada Keeleinspektsiooni, kellel on riiklikke sunnivahendeid kasutades võimalik mõjutada ühistuid ka eestikeelset teavet jagama.
Lõpetuseks väljavõte keeleseadusest, mis käsitleb vastutuse poolt.
§ 261. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine
(1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema asutuse, kohaliku omavalitsuse või nende hallatavate asutuste, äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemises või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatitel, templitel või kirjaplankidel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
Käesoelva vastuse koostamisel on kasutatud Elamu Grupp õigusbüroo juristi P. Puustusmaa poolt antud vastust analoogsele küsimusele.
PS!
Loe lisaks seda artiklit:
http://elamugrupp.ee/modules.php?op=mod ... e&sid=1832
§ 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.
KÜ ongi selleks loodud, et tegeleda selliste probleemidega, nagu seda on sul.
Põhakt asja seaduslikul reguleerimisel on siinjuures KEELESEADUS [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122536], mille täitmise peab tagama riik (keeleseaduse § 1 lg 4 ja § 6-1 lg 1 alusel), mistõttu on see ülesanne pandud KEELEINSPEKTSIOON'i peale (Endla 4, 10142 Tallinn; Tel: (0) 626 3346; Faks: (0) 660 9883; keeleinsp@keeleinsp.ee).
Sul ON ÕIGUS saada sulle vajalikku infot eesti keeles, sest see on normaalne ja inimlik. Lisaks ütleb keeleseaduse § 4 lõige 1 eesti keele kasutamise õiguse kohta, et igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes
Ka igasugune teave, mida sulle ühistu esitab, peab olema eestikeelne, milline nõue tuleneb keeleseaduse §-st 23
Mitte-eestikeelne ühistu juhtimine on olemuselt seadusevastane, sest ühistu juhtimise osa on aruandlus. Aruandluse suhtes kehtib seaduse nõue, mille kohaselt aruandluse keeleks on eesti keel (ka mittetulundusühingutes - alus keeleseaduse § 17)
Seega kui rääkida ametlikust asjaajamisest, siis see peab toimuma niikuinii eesti keeles. Kui rääkida aga koosolekutest ja suulisest asjaajamisest, siis selles osas võeti suvel 2008 aasta vastu määrus, mille kohaselt peavad kõik ühistu juhatuse liikmed osakama riigikeelt B1 tasemel. Seda küll alles alles 2010. aasta juulist alates.
B1 tase vastavalt keeleseadusele on: Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
LÜHIDALT: Kui koosolekud vene keeles ja eestikeelset tõlget pole, on võimalik otsused vaidlustada. Kui teated (sealhulgas koosoleku teated) on väljas vene keeles ja eesti keelt juures ei ole, võib kogu ühistu tegevuse vaidlustada.
Kui muu ei aita, siis kohus aitab.
Eelmise aasta oktoobris rääkis TV3-s Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Muu hulgas märkis ta, kindlasti tuleks tuleks venekeelsest asjaajamisest koheselt teavitada Keeleinspektsiooni, kellel on riiklikke sunnivahendeid kasutades võimalik mõjutada ühistuid ka eestikeelset teavet jagama.
Lõpetuseks väljavõte keeleseadusest, mis käsitleb vastutuse poolt.
§ 261. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine
(1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema asutuse, kohaliku omavalitsuse või nende hallatavate asutuste, äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemises või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatitel, templitel või kirjaplankidel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
Käesoelva vastuse koostamisel on kasutatud Elamu Grupp õigusbüroo juristi P. Puustusmaa poolt antud vastust analoogsele küsimusele.
PS!
Loe lisaks seda artiklit:
http://elamugrupp.ee/modules.php?op=mod ... e&sid=1832
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Remont ja ühistu abi kui ülemine rõdu lekib
Vähemalt ühe juhatuse liikme kaudu on meil vist keeleoskus siiski olemas - kui midagi väga vaja, siis helistame raamatupidajale (kuigi ma ei tea, kas ta on nüüd praeguses juhatuses enam). Aga loomulikult, kui meil selle seina ja teise korruse rõduga väga hulluks asi läheb, siis saame vähemasti vihjata keeleoskuse nõudele. Loomulikult on meil probleem selles, et ühistuga ei taha maja elanikud tegeleda ja nt ka maja ümbruse puude oksad on aastaid lõikamata... Kuigi esimees väidab, et kirjutab juba 3 aastat linnavalitsusse, et need puud üle vaataks. Huvitav, mis keeles ta kirjutab...
Selle kohtulahendi võib saata criim@hot.ee aadressile. Tänan.
Selle kohtulahendi võib saata criim@hot.ee aadressile. Tänan.
Re: Remont ja ühistu abi kui ülemine rõdu lekib
Väga kasulik teema!Tänan Teid info eest. Munu puhul on lihtsam. Saame üks teist aru küll, aga esimees ei taha lihtsalt kuulata mind: "noh, pöörduge siis kohtusse!" Kaalun mõlemad Teie poolt soovitatud võimalused. Nii kohtusse minekuga, kui ka kindlustusega.Saatke palun ka mulle see kohtuotsus: mihhaila@hot.ee. Tänan!
