Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Ehitust, renoveermist, remonti ja avariitöid puudutavad teemad

Moderaator:Heino

Vasta
grete29
Üüriline
Üüriline
Postitusi:4
Liitunud:19 Veebr 2014 14:01
Asukoht:tallinn
Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas grete29 » 19 Veebr 2014 14:15

Minu probleem.
Ostsime kaks aastat tagasi kortermaja 5ndale ehk viimasele korrusele korteri. Esimesel aastal oli kõik korras, aga sel aastal sulavetega ning lumega hakkas probleeme tekkima. Meie üks sein on vastu teise kortermaja seina, mis meile probleeme tekitabki. See sein on läinud hallitama. Lisaks on laes hallitus ning vesi imbub läbi. Seda ainult selles laeosas, mis on ühenduses selle eelmainitud seinaga. Ja nii piki korterit. Teine pool korterist on korras. Sees on meil sundventilatsioon ning aknad on mikrotuulutusel. Kindlustus vaatas asja üle ning andis oma vastuse: nemad ei kata kahjusid, mis on tekkinud veest, mis tungib läbi majakonstruktsioonide. Korteriühistu aga väidab, et see on meie korteri omapära. Ei oska seda lahti seletada, sest ei saanud isegi sellest aru. Lisaks mainis ühistu, et ka eelmistel omanikel oli see probleem, aga nemad polevat viitsinud sellega tegeleda. Kuna kindlustus kahjusid ei hüvita, kas peaks nõudma ühistult nende kahjude hüvitamist? Palun abi, mis teha? Kuidas käituda? Kelle poole pöörduda?



Kasutaja avatar
anne47
Juhatuse liige
Juhatuse liige
Postitusi:347
Liitunud:16 Jaan 2012 15:45
Asukoht:Tartu

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas anne47 » 19 Veebr 2014 14:43

Kui juhatus keeldub probleemiga tegelemast - ilmselt tuleks kohale kutsuda ehitusekspert, kes teeks kindlaks, mis täpselt probleem on ja kuidas lahendada - siis tuleb see ekspert endal tellida, nt katuse parandamine lasta endal ära teha ja seejärel nõuda kõigilt teistelt kaasomanikelt kulude hüvitamist - kohtu kaudu.

Normaalses korteriühistus tegeleks juhatus selle probleemi lahendamisega ja seda tehtaks remondifondi vahenditest.
Kas üldkoosolekul ei annaks rääkida?
See on ju kõigi kaasomanike huvi, et katus ikka vett peaks, mitte ei laseks sulaveel laepaneelide vahele tungida. Ja kui teie nende vastu kohtusse lähete, nõutakse kulude hüvitamist otse teistelt kaasomanikelt; siis enam remondifondist seda raha võtta ei saa.
Ühel hetkel võib see "korteri eripära" tabada kõiki ülemise korruse kortereid.



ennkippel
Haldur
Haldur
Postitusi:669
Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
Asukoht:Põltsamaa Ringtee
On tänatud: 5 korda

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas ennkippel » 19 Veebr 2014 19:53

Ainuke võimalus-tellida ekspertiis,kus fikseeritud kõik puudused(omapära) kirjalikult soovitavalt kahes eksemplaris.Üks omale ja teine KÜ-le. Edasi peab otsustama üldkoosolek,kunas ja mida ette võtta.Ära unusta ekspertiisi arvet korteriühistule esitamata.Kui ühistu ei reageeri probleemile,siis juristi juurde ja edasi kohtusse.Tülikas on,aga pärast toimib korteriühistu nagu kellavärk ka teiste probleemidega.



grete29
Üüriline
Üüriline
Postitusi:4
Liitunud:19 Veebr 2014 14:01
Asukoht:tallinn

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas grete29 » 20 Veebr 2014 23:19

Nüüd ei saa juhatust üldse kätte, rääkimata majahaldurist.
Üldkoosoleku osas niipalju, et mõni aeg tagasi tuli kiri, et varsti toimub. Nüüd juba pikemat aega ootame, et millal siis?!
See "omapära" on tabanudki teisi. Ühel teisel korteril meie trepikojas sadaski vesi katusest päris läbi.
Me proovime veel ühistut kätte saada, aga plaan on juba sealmaal jah, et ehitusekspertiisiga hakata tegelema.
Ma väga tänan abi eest, sain edasiseks kindlust juurde.



grete29
Üüriline
Üüriline
Postitusi:4
Liitunud:19 Veebr 2014 14:01
Asukoht:tallinn

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas grete29 » 30 Apr 2014 22:36

Niisiis, kirjutan edasi, mis meil juhtunud on ja kohe küsin ka juurde.
Tellisime ekspertiisi hallituse ulatuse ja põhjuste tuvastamiseks.
Ekspertiis tuvastas, et toas on õhuniiskus normide piires, aga võiks olla veelgi kõrgem. Meil on ca 33 %, normaalne on 30-50. Kuid korteri kandesein ehk maja välissein (sein, mis meil hallitab) on niiske (aktis olid ka numbrid välja toodud), millest on ka tekkinud hallitus. Ekspertiisi maksiski ühistu.
Siiani oli ühistu nõus me remondi ka kinni maksma. Aga kui said teada, kui palju maksab hallituse eemaldamine ja seinte kuivatamine (lisandub remont, mille summat veel ei tea), hakkas ühistu taas jaurama, et tegemist on niiske korteriga ja et hallitus on ikkagi tekkinud niiskest korterist. Ning viimaks ütlesid (NB! olevat otsustatud ühistu juhatuse koosolekul), et kui ühistukindlustus maksab, siis on nad nõus selle tasumisega. Kui ühistukindlustus ei maksa, siis peame seda omast taskust tegema.
Küsingi igaks juhuks üle, et ega ma ometi loll ole ja asjadest valesti aru saa, kuna ühistu juhatus ning majahaldur seda pidevalt tambivad.
Minu arusaamist mööda, kui korteri kandesein on niiske, siis on tegemist ühistu veaga ning kahjude tasumine peab nende taskust käima?
Ma ei taha oma jonni jätta ja usun, et ajan praegu õigusega oma õigust taga.



ennkippel
Haldur
Haldur
Postitusi:669
Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
Asukoht:Põltsamaa Ringtee
On tänatud: 5 korda

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas ennkippel » 01 Mai 2014 10:07

Ekspertiis oleks pidanud välja tooma, miks sein ikkagi niiskeks läheb. Aga igal juhul 100% maksab ühistu(kas kindlustusega või ilma selleta, vahet pole). Kandeseinad on ühised ja ka remonditakse ühisest rahakotist.



Roland66
Haldur
Haldur
Postitusi:826
Liitunud:02 Jaan 2008 19:41
Asukoht:Tallinn, Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas Roland66 » 01 Mai 2014 10:58

Sul ei olemuud võimalust, kui kohtutee jalge alla võtta. Küll KÜ sinu hagiavalduse kätte saab.
Natukene lugemist ja arutlemist:
Võlaõigusseaduse kohaselt tuvastatakse kahjunõude puhul põhjuslik seos kahes etapis: kahju vajaliku põhjuse ja seejärel kahju õigusliku põhjuse tasandil. Seejuures on kahju vajaliku põhjuse kindlakstegemisel kõige levinumalt (s.h. Ka Riigikohtu praktikas) kasutusel ekvivalentsusteooria ehk conditio sine qua non teooria, mille kohaselt ajaliselt eelenv sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.

Väljavõte kohtuotsusest:
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
Vaidlust ei ole, et elamu välissein, millest vee läbivool toimus, ei kuulu ühegi korteri reaalosa juurde ja seega on sein mõtteline osa korteriomanike kaasomandist.
Lähtuvalt KOS § 11 lg 1 p 1, korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt,kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Vastavalt KOS § 15 lg 1, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. AÕS § 75 lg 1 kohaselt, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Kohus jõuab järeldusele, et korteriomanikud kui kaasomanikud vastutavad korteriomandi reaalosale kaasomandi esemest tekkinud kahju osas ühiselt. Kaasomandi esemest lähtunud kahju osas vastutab kahju eest ka korteriühistu.
Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt, korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Kohus on seisukohal, et ühise omandi korrapärase majandamise eest hoolitsemine on korteriühistu kohustuseks. Elamu majandamine on eelkõige elamu remont ja hooldus.
Vastavalt KOS § 15 lg 1 p 1, korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid.
Lähtuvalt KOS § 15 1 lg 1 ja lg 2, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. mai 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 jõudnud järeldusele, et „Kolleegium jääb varasemas lahendis (14. juuni 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-04 avaldatud seisukohtade juurde, millest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejatele kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu.“.
Kohus leiab, et elamu ehituskonstruktsiooni, s.o elamu seina muutmine veekindlaks on elamu remont ning elamule remondi teostamine on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus.
Vaidlust ei ole, et elamut KÜ majandab kostja kui korteriühistu ning et kostja ei ole elamu välisseina remonti teostanud. Vaidlustei ole, et vee läbijooks seinast korterisse nr 32 toimus seina defekti tõttu.
Kohus jõuab järeldusele, et kostja on rikkunud elamu majandamisel kohustust teostada elamu välisseina remonti. VÕS § 127 lg 4, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei olnud teostanud elamu majandamise käigus elamu seintele remonti, mis oleks taganud seinte piisava veekindluse vihma või muude sademete puhul. Kostja tegevusetus tõi kaasa olukorra, kus vihmavesi tungis läbi seina elamu ehituskonstruktsioonidesse ja valgus sealt korterisse nr 32, millega tekitas korteri siseviimistlusele kahju hageja poolt nimetatud suuruses.
Kostja esitas vastuväite, et 2008. aastal oli ebaharilikult tugev vihm ja seetõttu tungis vesi elumaja seinast läbi.
KOS § 11 lg 3 kohaselt, korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolutakistas kohustuse täitmist.
Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohaliku kliima jaoks ebaharilikult tugeva vihma esinemist kahju tekkimise ajal 26. augustil 2008. Üldtuntud on asjaolu, et Eestis sajab vihma ning vihmasadu võib olla erineva intensiivsusega. Seega ei saa 26. augustil 2008 toimunud vihmasadu lugeda asjaoluks, mida kostja ei oleks saanud ette näha.
Kostja esitas vastuväite, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest, kuna elamu korteriomanikud ei ole korteriühistu üldkoosolekutel vastu võtnud otsuseid elamu fassaadide remondi teostamiseks, sest eelnevatel perioodidel ei ole esinenud nii tugevat vihma, et vihmavesi oleks surunud läbi elamu välisseinte.


www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei

grete29
Üüriline
Üüriline
Postitusi:4
Liitunud:19 Veebr 2014 14:01
Asukoht:tallinn

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas grete29 » 08 Mai 2014 22:20

Tere taas.

Tänan kõiki abistamast. Pöördusin lõpuks juristi poole, sest tundub, et kuskilt otsast ei ole asi hargnemas. Kõik tundub minevat veel hullemaks. Nimelt saime kätte oma kommunaalmaksete arve ja pidime sõna otseses mõttes pikali kukkuma.
1. Mükoloogia arve, mis on ühistu poolt makstud ning kirjutatud ühistu nimele, suunati meile maksmiseks. Finantsisti sõnul olevat see ühistu juhatuse hilisem otsus. Meid aga sellest otsusest teavitatud pole.
2. "Leiutati" meile võlg eelmise kuu kommunaalmaksete arve summas.
3. Sooja ja külma vee keskmised näidud on korrutatud ca kümnega. Siin oli meie viga ka, unustasime näidud saata. Aga kas sellisel juhul ei märgita arvele keskmisi näite?!
Abikaasa suhtles finantsistiga, kes lihtsalt hakkas karjuma ta kallal, et ta süüdistab teda valetamises ja tema numbrid on kõik õiged jne. Ning kui mu mees palus, et räägime rahulikult ja võtame ükshaaval asjad läbi, siis karjumine teisel pool jätkus, mille lõpuks toru lihtsalt visati hargile. Seega on meil nüüd kommunaalmaksete arve kaelas, mis on tavalise arvega võrreldes kuskil kuuekordne.
Siin kahjuks ei aita vist enam muu kui tõesti kohus, kuigi siiani naiivselt lootsin kohtuvälist lahendit leida.



Kytt
Revident
Revident
Postitusi:184
Liitunud:19 Juul 2011 23:48
Asukoht:Harjumaa

Re: Kortermaja konstruktsioonid lasevad vett läbi

Postitus Postitas Kytt » 06 Nov 2014 16:24

Väga huvitav lugu.... millega see kõik lõppes? Kahju, et nii mõnigi õpetlik teema jääb otsekui noaga lõigatult poolikuks ning ei saa teada seda lõpptulemust.



Vasta