kinni ehitatud rõdu
Moderaator:Heino
-
- Üüriline
- Postitusi:43
- Liitunud:06 Nov 2014 17:58
- Asukoht:Tallinn
Meil majas ühel korteril on suurendatud korteri pindala rõdu arvelt, niisugusena ta ostis korteri eelmise omaniku poolt. Nüüd kui me asutasime KÜ, korteri omanik võttis ühendust ja soovis, et KÜ annaks oma nõusolekut, et tema korteri pindala on suurem ja et muudaksi.e ka küttepindala arvetel. Minu küsimus on selles, et missugused seaduslikud võimaldused on seda küsimust ära lahendada? Nagu ma aru sain mingit projekti pole tal tehtud, endine omanik omavoliliselt ehitas korteri ümber. Tema väidab, et kui KÜ annab endapoolt nõusolekut, siis sellega läheb ta kohaliku omavalitsusse. Kas Linna Planeerimise ametis asi ei peaks käima? Kas saab seda küsimust lahendada nii, et selle korteri omanik ei peaks korteri algseisu taastama? Kuidas KÜ juhatus peaks toimima selles küsimuses?
Tänud vastajatele.
Tänud vastajatele.
Re: kinni ehitatud rõdu
Juhul kui te hakkate näiteks maja soojustama ja rõdusid klaasima, siis saab sellest probleem ja korter osteti koos probleemiga. Mina lahendasin enda maja puhul selle nii, et palusin esitada projektid koos ühistu nõusolekuga või esialgne olukord taastada. Mõlemad korterid taastasid esialgse olukorra ja maja sai korrektse fassaadi.
Re: kinni ehitatud rõdu
See omanik alustagu kohalikust omavalitsusest ja siis suhelgu teiste korteriomanikega.
Korteri suuruse muutmine ametlikult tähendab teiste kaasomanikega notaris käimist, kuna mõttelise osa suuruse muutmine ei käi lihtsalt KÜ juhatuse nõusoleku või projekti alusel.
Hiljutine kogemus ühe 8 korteriga maja puhul - oma korteri suuremaks ehitanud omanikul tuli lisaks kaasomanikele notarisse saada ka pankade esindajad, nende pankade, kust olid võetud teiste korterite omanike kodulaenud, seatud hüpoteegid jne.
Notaris käigu järel tehti kande muudatus kinnistusraamatus.
Korteri suuruse muutmine ametlikult tähendab teiste kaasomanikega notaris käimist, kuna mõttelise osa suuruse muutmine ei käi lihtsalt KÜ juhatuse nõusoleku või projekti alusel.
Hiljutine kogemus ühe 8 korteriga maja puhul - oma korteri suuremaks ehitanud omanikul tuli lisaks kaasomanikele notarisse saada ka pankade esindajad, nende pankade, kust olid võetud teiste korterite omanike kodulaenud, seatud hüpoteegid jne.
Notaris käigu järel tehti kande muudatus kinnistusraamatus.
Re: kinni ehitatud rõdu
Kui ole projekti, pole ka ühistu liikmete nõusolekut ja mina ei vaevukski enam edasi rääkima. Miks teised peaks kannatama ja oma aega raiskama, sest keegi otsustas, et vahet pole mis teised arvava, ma ehitan rõdu kinni. Ostku endale maja ja tehku, siis mis heaks arvab - pangu erikujulised aknad, ehitagu rõdu kinni ja suurendagu elamispinda ning võtku sees seinu maha. Nii need asjad korterelamus ei käi.
Seega, siin on kaks valikut! Juhul kui Sa viitsid teiste jama klattida ja ajate kõik takka järgi korda (see ei ole lihtne) või Sa ei tee sellest endale ja ühistule probleemi ja palud endise olukorra taastada.
Seega, siin on kaks valikut! Juhul kui Sa viitsid teiste jama klattida ja ajate kõik takka järgi korda (see ei ole lihtne) või Sa ei tee sellest endale ja ühistule probleemi ja palud endise olukorra taastada.
-
- Üüriline
- Postitusi:43
- Liitunud:06 Nov 2014 17:58
- Asukoht:Tallinn
Re: kinni ehitatud rõdu
Tänan vastuste eest. Betkel ma palusin projekti esitada, peale seda saaks edasi rääkida, aga usun et tal pole seda.
Kas ma sain õigesti aru, et antud kinniehitatud rõdu probleemi saab lahendada ka nii, et ta lammutama ei pea?
1. Omanik läheb linnavalitsusse, mida see talle väljastab? Projekti ju väljastab Linnaplaneerimisamet? See ei anna ju ühe rõdu jaoks projekti?
2. Kõik ühistu liikmed notarisse, kas see ikkagi projekti olemasolul?
3. Kui isegi teoreetiliselt arvata et kõik käivad notaris ära siis Linnaplaneerimisamet ikkagi ei väljasta projekti tervele majale plastakendega fassaadi klaasida või väljastab?
Tahaks natuke konkreetsem teada mis järnekorras asjad käi ad kui omanikul oleks projekt? Hetkel tal seda pole ja KÜ-l on reno eerimisprojekt valmis ja ehitusluba olemas, kuidas toimida kui omanik keeldub endise olukorra taastada, kas tema või ühistu saavad trahve? Kelle poolt? Ja miks siis üm erringi on palju soojustatud maju koos vanade kinniehitatud rõdudega ja keegi ei tegele sellega?
Kas ma sain õigesti aru, et antud kinniehitatud rõdu probleemi saab lahendada ka nii, et ta lammutama ei pea?
1. Omanik läheb linnavalitsusse, mida see talle väljastab? Projekti ju väljastab Linnaplaneerimisamet? See ei anna ju ühe rõdu jaoks projekti?
2. Kõik ühistu liikmed notarisse, kas see ikkagi projekti olemasolul?
3. Kui isegi teoreetiliselt arvata et kõik käivad notaris ära siis Linnaplaneerimisamet ikkagi ei väljasta projekti tervele majale plastakendega fassaadi klaasida või väljastab?
Tahaks natuke konkreetsem teada mis järnekorras asjad käi ad kui omanikul oleks projekt? Hetkel tal seda pole ja KÜ-l on reno eerimisprojekt valmis ja ehitusluba olemas, kuidas toimida kui omanik keeldub endise olukorra taastada, kas tema või ühistu saavad trahve? Kelle poolt? Ja miks siis üm erringi on palju soojustatud maju koos vanade kinniehitatud rõdudega ja keegi ei tegele sellega?
Re: kinni ehitatud rõdu
Kui ühistul on olemas projekt (milles pole ette nähtud sarnast rõdude kinniehitamist ka teistel korteritel) ja ehitusluba, siis pole enam võimalust korteriomanikul midagi tagantjärgi seadustada.
Korteriomanik peab oma ebaseadusliku ümberehituse eemaldama, vastasel korral võib kohalik omavalitsus seda inimest trahvida - teha ettekirjutus ning määrata tähtaeg selle täitmiseks, seejärel rakendada sunniraha, kuniks ettekirjutus täidetakse.
Meie majas piisas kahele rõduomanikule selle võimaluse mainimisest ja üks lammutas oma puitraamidega koleduse ise ära, teine palus ehitajal pakettaknad eest tõsta.
Kõik rõdud said seejärel ühesuguse raamideta klaassüsteemi, sest nii nägi projekt ette.
Projektist ja teistest erinevat lahendust ei saa sellele rõdule jätta, vastasel korral ei anna omavalitsus renoveerimise järel teile kasutusluba ja siis juba trahvitakse ühistut, kuna pole projekti järgi ehitatud.
Korteriomanik peab oma ebaseadusliku ümberehituse eemaldama, vastasel korral võib kohalik omavalitsus seda inimest trahvida - teha ettekirjutus ning määrata tähtaeg selle täitmiseks, seejärel rakendada sunniraha, kuniks ettekirjutus täidetakse.
Meie majas piisas kahele rõduomanikule selle võimaluse mainimisest ja üks lammutas oma puitraamidega koleduse ise ära, teine palus ehitajal pakettaknad eest tõsta.
Kõik rõdud said seejärel ühesuguse raamideta klaassüsteemi, sest nii nägi projekt ette.
Projektist ja teistest erinevat lahendust ei saa sellele rõdule jätta, vastasel korral ei anna omavalitsus renoveerimise järel teile kasutusluba ja siis juba trahvitakse ühistut, kuna pole projekti järgi ehitatud.
Re: kinni ehitatud rõdu
Meil oli sama lugu. Projekt tervel majal ja andsin tähtaja millal ehitajad antud rõdu lahti teevad ja raamideta klaasid ette panevad. Enne seda oli omanikul korralik rõduuks ja aken ees. Õnneks ei saanud aknaalust seina lammutada kuna seal oli radiaator ja ta pääses lihtsalt akende vahetuse ja viimistlustöödega.
-
- Üüriline
- Postitusi:43
- Liitunud:06 Nov 2014 17:58
- Asukoht:Tallinn
Re: kinni ehitatud rõdu
Väike küsimus veel, kui meil projektis on vanade rõduaknade eemaldamine kirjas, kuid uute raamideta klaasimist pole. Kas see tähendab, et maja renoveerimise käigus võtame mahad rõdud maha ja peale seda kui maja on valmis hakkame tegema uue projekti klaasimisele? Nagu ma aru saan siis raamideta klaasimisele on vaja ka ehitusprojekti ja ehitusluba saada?
Re: kinni ehitatud rõdu
Lihtsam oleks projekti teha muudatus raamideta klaaside osas ja see muudatus KOV-s ära kooskõlastada.
Hiljem saate otsustada, kas klaasid panna suure töö käigus või paneb iga korter ise endale sobival ajal - nendele kuluv raha tuleb nagunii rõduomanike endi taskust.
Meie majal olid projektis olemas, aga kuna need energiatõhususe koha pealt polnud määravad, siis rõduomanikud tegid koosoleku käigus eraldi otsuse selle kohta, et klaasime kohe renoveerimise käigus kõigil ära ja rõduomanikud maksavad nö järelmaksuna selle kinni - nii said nad kasutada KredExi 35% toetuse abi.
Hiljem saate otsustada, kas klaasid panna suure töö käigus või paneb iga korter ise endale sobival ajal - nendele kuluv raha tuleb nagunii rõduomanike endi taskust.
Meie majal olid projektis olemas, aga kuna need energiatõhususe koha pealt polnud määravad, siis rõduomanikud tegid koosoleku käigus eraldi otsuse selle kohta, et klaasime kohe renoveerimise käigus kõigil ära ja rõduomanikud maksavad nö järelmaksuna selle kinni - nii said nad kasutada KredExi 35% toetuse abi.
-
- Üüriline
- Postitusi:43
- Liitunud:06 Nov 2014 17:58
- Asukoht:Tallinn
Re: kinni ehitatud rõdu
Hetkel Kredexil on 15%, 25% ja 40% toetus võimalused. Kas keegi teab, kas 25% puhul on projektis ettenähtud sundventilatsiooni välhaehitamine või piisab freshklappide paigaldamisest?
Re: kinni ehitatud rõdu
Uute toetuste info on Kredexi lehel http://www.kredex.ee/korteriuhistu/kort ... se-toetus/vorkpallur kirjutas:Hetkel Kredexil on 15%, 25% ja 40% toetus võimalused. Kas keegi teab, kas 25% puhul on projektis ettenähtud sundventilatsiooni välhaehitamine või piisab freshklappide paigaldamisest?
25% toetuse puhul
•Ventilatsiooni tagamine vastavalt sisekliima standardi EVS 15251 II klassi nõuetele või 15% juures nimetatud nõuetele
•Õhu eelsoojendamine keskküttesüsteemi rekonstrueerimisel (värskeõhu klapi asukoht radiaatori taga või kohal või värskeõhuradiaator)
-
- Haldur
- Postitusi:669
- Liitunud:26 Veebr 2011 12:54
- Asukoht:Põltsamaa Ringtee
- On tänatud: 5 korda
Re: kinni ehitatud rõdu
Minu teada 100% kindel veel ei ole, klapid radikate taga võivad kondensi tekitada(liiga suur temp. vahe) ja see ei lähe mitte. Selle info sain projekteerija käest. Aga märtsiks peaks selgunud olema. Ülejäänud nõuded on OK.