Ei leidnud alalõiku, kuhu panna üles info korteriomanikele ja korteriühistule.
Kuna viimasel ajal on korterite sisekliima ja hallitus väga suureks probleemiks. Et sellest rohkem teada ja enne kui hakata sellega tegelema, pakun välja tulla kuulama loengut tervest majast, sisekliimast ja hallitusest.
Täpsem info lehel: materjalitarkus.com
eluruumide hallitus ja sisekliima
Moderaator:Heino
-
kortermajaelanik
- Üüriline
- Postitusi:8
- Liitunud:21 Mai 2015 18:30
- Asukoht:Eesti
Re: eluruumide hallitus ja sisekliima
Hallitama hakkab siis kui on liigne niiskus. Liigne niiskus on siis kui ventilatsioon on puudulik. Paljudes majades üldse ventilatsioon puudub. Köögis ja vannitoas olevaid restikesi ei saa päriselt ventilatsiooniks lugeda, sest sealt tõmbab küll välja, kuid kusagilt õhku sisse ei tule, siis ei liigu ka välja midagi. Need restid "töötavad" siis kui aken on lahti. Ruumide õhuniiskuse vähendamiseks peab sel juhul ruume avatud akende abil ventileerima, toimib kõige paremini sel juhul kui kõik aknad ei ole ühes suunas.
-
vorkpallur
- Üüriline
- Postitusi:43
- Liitunud:06 Nov 2014 17:58
- Asukoht:Tallinn
Re: eluruumide hallitus ja sisekliima
Kuskil internetist leidsin kunagi! Palun, siin see lühike loen on!
Hallitus ei ole müsteerium, mida maha pestes lahendada saaks. Et siis täpsemalt seletatuna tekib hallitus sellest, kui soe õhk ja külm õhk saavad kokku, sellest tekib kondents, ja see omakorda koguneb. Nimelt, soe õhk sisaldab niiskust, külm õhk on alati ilma niiskuseta. Nüüd, talvel, kui tuba on väga soojaks köetud, aga ometi välissein on ebapiisava soojustuse tõttu külm, siis see soe õhk põrkub vastu külma seina/ akent jne ja muutub külmaks õhuks — soe õhk, mis enne oli suuteline sisaldama niiskust, külmaks muutudes, seda enam sisaldada ei saa — seega see niiskus tuleb nn soojast õhust selle külmaks minemisel välja — seega ongi seinad/ aknad märjad. Niiskuse kogumisel tekibki hallitus. Mida külmem on õhk väljas ja soojem on õhk sees, seda hullem on tulem.
Hallitust ei ole mõtet pesta! Põhjust on vaja likvideerida, mitte tagajärge!
Ilmselgelt ei ole see maja hästi soojustatud, sest muidu ei oleks külma seina, millega see soe õhk saaks kokku puutuda. Ilmselgelt ei taha te ka toas külmetada, et radiaatorid vähemaks keerates kondenseerumine väiksem oleks.
Niisiis, on vaja lahti saada märjast seinast. Märjast seinast saab lahti, kui õhk liigub ja niiskus ei saa kogu?eda.
Algselt pandi nendel kortermajadel tuulutusavad radiaatori kohale, akna alla. Need pandi sinna seetõttu, et kui väljast külm ja kuiv õhk sisse tuli, siis radiaator soojendas selle üles ja tõstis sooja õhu üles (soe õhk tõuseb üles, külm vajub alla) — tekkis õhu liikumine ja tekkis efekt, kus külm kuiv õhk muutus soojaks ja sai seetõttu enda sisse niiskust võtta.
Ehk siis vaja on klappe, et külm ja kuiv õhk saaks sisse tulla. Mõnel juhul võib aidata ja akende tuulutusavas hoidmine — aga seda siis koguaeg! AGA SEE EI OLE KÕIK! VAJA ON TOIMIVAID ÕHU VÄLJAVÕTUAVASID VANNITUPPA JA KÖÖKI, kust õhk saaks välja minna. Sest, et kui ei ole töötavaid avasid vannitoas, mis õhku välja tõmbaksid, siis ei saa ka ju õhk sisse tulla. On vaja õhurõhkude erinevust — ehk siis asi hakkabki pihta tegelikult vannitoa avadest, mis õhku välja tõmbavad ja seetõttu tulebki õhk välisseinas asuvatest avadest sisse. Need avad vannitoas ulatuvad katuseni. Kas vannitoas ja köögis on ikka avad, mis on korstnaga ühendatud? Äkki need avad ei tööta? Isegi kui klapid välisseina paigaldada, siis ei oleks sellest mingit kasu, kui õhku sisse ei tõmmata. Need avad on just vannitoas ja köögis, sest, et need on kõige märjemad ruumid. Kui avad töötavad, siis kas vannitoas ja köögis on ikka uksed lahti, nii, et see õhk saaks sealt välja minna? Inimesed mõnikord mõtlevad, et neil on köögis kubu ja see justkui lahendab kõik mured. Tegelikult on nali selles, et see kubu ei pruugi olla üldse toimivalt ühendatud katusega. Lisaks sellele on vaja siiski ava ka vannituppa, kus on kõige märjem ruum.
Ehk siis mina isiklikult prooviksin kõigepealt hoida akndaid tuulutusasendis, kogu aeg (see ei pruugi olla piisav — sealt ei pruugi tulla piisavalt õhku — oleneb aknatüübist, klapid on mõistlikum valik). Samal ajal vaataks üle enda õhu väljavõtuavad vannitoas ja köögis. Kõige kergem on seda teha küünlaleegi või õhukese paberiga. Kui aknad on tuulutusavas, siis õhukese paberi vannitoas ja köögis asuvate avade juurde panemisel, peab see auk paberi enda külge tõmbama, nii, et sina seda ise enam hoidma ei pea. Kui see ei toimi, on asi hoopis neis — kui nii, siis tuleb võtta ühendust majahalduriga ja see tuleb korda teha kuskil üldisemalt ja võib-olla hoopis katusel.
Hallitus ei ole müsteerium, mida maha pestes lahendada saaks. Et siis täpsemalt seletatuna tekib hallitus sellest, kui soe õhk ja külm õhk saavad kokku, sellest tekib kondents, ja see omakorda koguneb. Nimelt, soe õhk sisaldab niiskust, külm õhk on alati ilma niiskuseta. Nüüd, talvel, kui tuba on väga soojaks köetud, aga ometi välissein on ebapiisava soojustuse tõttu külm, siis see soe õhk põrkub vastu külma seina/ akent jne ja muutub külmaks õhuks — soe õhk, mis enne oli suuteline sisaldama niiskust, külmaks muutudes, seda enam sisaldada ei saa — seega see niiskus tuleb nn soojast õhust selle külmaks minemisel välja — seega ongi seinad/ aknad märjad. Niiskuse kogumisel tekibki hallitus. Mida külmem on õhk väljas ja soojem on õhk sees, seda hullem on tulem.
Hallitust ei ole mõtet pesta! Põhjust on vaja likvideerida, mitte tagajärge!
Ilmselgelt ei ole see maja hästi soojustatud, sest muidu ei oleks külma seina, millega see soe õhk saaks kokku puutuda. Ilmselgelt ei taha te ka toas külmetada, et radiaatorid vähemaks keerates kondenseerumine väiksem oleks.
Niisiis, on vaja lahti saada märjast seinast. Märjast seinast saab lahti, kui õhk liigub ja niiskus ei saa kogu?eda.
Algselt pandi nendel kortermajadel tuulutusavad radiaatori kohale, akna alla. Need pandi sinna seetõttu, et kui väljast külm ja kuiv õhk sisse tuli, siis radiaator soojendas selle üles ja tõstis sooja õhu üles (soe õhk tõuseb üles, külm vajub alla) — tekkis õhu liikumine ja tekkis efekt, kus külm kuiv õhk muutus soojaks ja sai seetõttu enda sisse niiskust võtta.
Ehk siis vaja on klappe, et külm ja kuiv õhk saaks sisse tulla. Mõnel juhul võib aidata ja akende tuulutusavas hoidmine — aga seda siis koguaeg! AGA SEE EI OLE KÕIK! VAJA ON TOIMIVAID ÕHU VÄLJAVÕTUAVASID VANNITUPPA JA KÖÖKI, kust õhk saaks välja minna. Sest, et kui ei ole töötavaid avasid vannitoas, mis õhku välja tõmbaksid, siis ei saa ka ju õhk sisse tulla. On vaja õhurõhkude erinevust — ehk siis asi hakkabki pihta tegelikult vannitoa avadest, mis õhku välja tõmbavad ja seetõttu tulebki õhk välisseinas asuvatest avadest sisse. Need avad vannitoas ulatuvad katuseni. Kas vannitoas ja köögis on ikka avad, mis on korstnaga ühendatud? Äkki need avad ei tööta? Isegi kui klapid välisseina paigaldada, siis ei oleks sellest mingit kasu, kui õhku sisse ei tõmmata. Need avad on just vannitoas ja köögis, sest, et need on kõige märjemad ruumid. Kui avad töötavad, siis kas vannitoas ja köögis on ikka uksed lahti, nii, et see õhk saaks sealt välja minna? Inimesed mõnikord mõtlevad, et neil on köögis kubu ja see justkui lahendab kõik mured. Tegelikult on nali selles, et see kubu ei pruugi olla üldse toimivalt ühendatud katusega. Lisaks sellele on vaja siiski ava ka vannituppa, kus on kõige märjem ruum.
Ehk siis mina isiklikult prooviksin kõigepealt hoida akndaid tuulutusasendis, kogu aeg (see ei pruugi olla piisav — sealt ei pruugi tulla piisavalt õhku — oleneb aknatüübist, klapid on mõistlikum valik). Samal ajal vaataks üle enda õhu väljavõtuavad vannitoas ja köögis. Kõige kergem on seda teha küünlaleegi või õhukese paberiga. Kui aknad on tuulutusavas, siis õhukese paberi vannitoas ja köögis asuvate avade juurde panemisel, peab see auk paberi enda külge tõmbama, nii, et sina seda ise enam hoidma ei pea. Kui see ei toimi, on asi hoopis neis — kui nii, siis tuleb võtta ühendust majahalduriga ja see tuleb korda teha kuskil üldisemalt ja võib-olla hoopis katusel.
