KÜ Põhikiri

[Helenaz]

Tere.

Meil on kolme korteriga maja. Ja küsimus ongi selles, kas nii väikese korteritega maja KÜ asutamisel on mingi erisusi, lihtsustusi, lühem põhikiri, mille saaks aluseks võtta?

Olen proovinud otsida googlest põhikirju aluseks, kuid kõik, mis ma leinud olen, on suurte kortermajade põhikirjad.

Ja kuna see kõik on meie jaoks nii uus teema, siis kas 3 korteriga KÜ asutamiseks on vaja valida revisjonkomisjon, protokollija, kas need võivad olla kõik 1 isik? Juhatuse valimine, kas sinna võib valida 1 inimese või võivad kõik kolme korteri omanikud olla juhatuses? Kui valida juhatuse esimees, kas iga aasta võib vahetada esimeest?

Ja teine küsimus, kui üks korteriomanik põikleb kõrvale KÜ asutamisest, kas siis KÜ asutamisekoosolek on võimalik ka ilma temata ära teha? 2 korterit on nõus (korteri ruutmeetrite poolest oleksime ka enamuses) ja see on lausa vahjalik, et saaksime alustada maja ehitustöödega, kuna meid on õnnistatud "toreda" naabriga, kes mitte millegiga nõus ei ole

Aitäh

[ennkippel]

Kõigepealt vaadake, kas teil üldse põhikirja on vaja. Alates 1 jaanuar 2018 võib põhikiri olla, aga kohustust põhikirja olemasolule ei ole. Teiseks uue seaduse põhikirja näidist pole ma veel kuskil näinud. Kui te tahate ikka põhikirja, siis tuleb olemasolevaid näidiseid korrigeerida maja vajadustele vastavaks, ainult et see ei tohi seadustega vastuollu minna. Nüüd siis see korteriomanik, kes ei taha korteriühistut. Alates 01.01.2018 on teil automaatselt korteriühistu vastavalt uuele korteriomandi ja korteriühistuseadusele ( lühend Krts ). Soovitan Riigiteatajas see läbi lugeda, seal ka mõningad kohustused, mida tuleb jälgida.

[VASAR49]

Tere. Ja kuna see kõik on meie jaoks nii uus teema, siis kas 3 korteriga KÜ asutamiseks on vaja valida revisjonkomisjon, protokollija, kas need võivad olla kõik 1 isik? Juhatuse valimine, kas sinna võib valida 1 inimese või võivad kõik kolme korteri omanikud olla juhatuses? Kui valida juhatuse esimees, kas iga aasta võib vahetada esimeest?

Ja teine küsimus, kui üks korteriomanik põikleb kõrvale KÜ asutamisest, kas siis KÜ asutamisekoosolek on võimalik ka ilma temata ära teha? 2 korterit on nõus (korteri ruutmeetrite poolest oleksime ka enamuses) ja see on lausa vahjalik, et saaksime alustada maja ehitustöödega, kuna meid on õnnistatud "toreda" naabriga, kes mitte millegiga nõus ei ole

Aitäh

Seadus selline.

Tegin siia väljavõtted olulistest osadest, kui majas on kuni 10 korteriomandit.

§ 17. Korteriühistu põhikiri

(1) Korteriühistul võib olla põhikiri.

(2) Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.

§ 24. Juhatus

(1) Juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõigetes 2–3 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut.

(2) Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära.

(3) Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.

(4) Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.

§ 50. Raamatupidamine

(1) Juhatus korraldab korteriühistu raamatupidamist.

(2) Kuni kümne korteriomandiga korteriühistu, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt käesoleva seaduse § 24 lõike 4 kohaselt, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. Sellisel juhul kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut.

§ 66. Korteriomanike ühisused

(1) Kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks käesoleva seaduse jõustumisel korteriühistu.

(2) Korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad üle korteriühistule.

(3) Kui korteriomanikud on nimetanud valitseja kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud korteriomandiseaduse tähenduses, loetakse füüsilisest isikust valitseja korteriühistu juhatuse liikmeks ja juriidilisest isikust valitseja loetakse valitsejaks käesoleva seaduse tähenduses.

(4) Korteriühistu registrikaart avatakse korteriühistute registris ametiülesande korras.

§ 70. Juhatuse ja valitseja valimise ning registrisse kandmise tähtaeg

(1) Kui korteriühistu tekib käesoleva seaduse § 66 või 68 alusel, tuleb avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks esitada 2018. aasta 30. juuniks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata juhul, kui korteriühistul ei pea olema juhatust käesoleva seaduse § 24 lõike 3 kohaselt.

[VASAR49]

Juhis ka olemas:
https://www.ekkliit.ee/files/filemanage ... .11.17.pdf

[Essa]

Seadusest ei suuda leida, et kuidas käituda juhul kui on 4 korteriga elamu ja 3 korterit kuulub ühele omanikule kes ei ole ühistust huvitatud, ei soovi sentigi kulutada jne.
Tõenäoliselt ei ole ta ka nõus tingimusega, et temal oleks 1 hääl.
On tekkinud äärmiselt ebaõiglane olukord: sooviks mitmeid asju majas teha- ühiselt ei saa midagi teha mis mingitki raha nõuavad.
Näiteks- Sooviks elektrivõimsust suurendada- elektrilevi on nõus ainult ühistule suurendama. Peaksin siis kogu kulu kandma- samas 3 korteriomanikul tekkib võimalus lisandunud võimsust kasutada?
Kas on ka mingi amet kes selliste olukordade korral nõu annaks?

panene selle küsimuse eraldi teemana ka üles