korteriomanik ei luba korstnapühkijat oma keldrisse
Moderaator:Heino
Mida teha kui korteriomanik, kelle keldris asub kortermaja korstna jalg - keeldub korstnapühkijat oma keldrisse laskmast? Ja tekitab sellega tuleohtliku olukorra terves majas. Missugused seaduslikud võimalused oleks korteriühistul keldri uks endal avada?
Re: korteriomanik ei luba korstnapühkijat oma keldrisse
Korteriomandiseadus p 11
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
Isegi kui keldriboks kuulub korteriomandi reaalosa hulka, on ühistul õigus nõuda sellesse keldrisse sissepääsu kaasomandi eseme korrashoiuks.
Tavaliselt ei kuulu keldriboksid isegi reaalosa hulka.
Võimalik on pöörduda kohtusse (võtab kauem aega) või lihtsalt avada keldriuks ja teha oluline töö ära. Boksi valdajal on siis endal võimalik pöörduda kohtusse, kui te talle ukse avamisel kahjustada saanud tabalukku ei kompenseeri.
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
Isegi kui keldriboks kuulub korteriomandi reaalosa hulka, on ühistul õigus nõuda sellesse keldrisse sissepääsu kaasomandi eseme korrashoiuks.
Tavaliselt ei kuulu keldriboksid isegi reaalosa hulka.
Võimalik on pöörduda kohtusse (võtab kauem aega) või lihtsalt avada keldriuks ja teha oluline töö ära. Boksi valdajal on siis endal võimalik pöörduda kohtusse, kui te talle ukse avamisel kahjustada saanud tabalukku ei kompenseeri.
Re: korteriomanik ei luba korstnapühkijat oma keldrisse
Las esitab dokumendid, mille alusel see keldripind on tema poolt hõivatud. Kui tal pole vastavaid dokumente, siis on tegemist omavolilise hõivamisega. Ma ei väsi kordamast: Jutt ei maksa midagi. Kui hakkab vinguma, siis võib pikalt saata. Kohtusse ta kaebama ei lähe. Kohus tahab samuti dokumente näha.
Nõunik.
Re: korteriomanik ei luba korstnapühkijat oma keldrisse
Leidub küll, püüan need üles leida ja teada anda. Seniks pisut kannatust.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: korteriomanik ei luba korstnapühkijat oma keldrisse
13.02.2012 lahend 3-2-1-116-11. Head lugemist.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: korteriomanik ei luba korstnapühkijat oma keldrisse
Kortermaja valitsemine ja majandamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2012.a. otsus nr 3-2-1-116-11
Asjaolud
Korteriühistu liikmete üldkoosolek otsustas vahetada maja keskküttesüsteemi. Üks korteriomanik keelas enda korteris tööde tegemise, kuna vanad torud olid tema sõnul kinni ehitatud ja torude vahetamine rikuks korteri. Korteriühistu esitas korteriomaniku vastu hagi, milles palus kohustada korteriomanikku võimaldama korteriühistul vahetada korteriomaniku korteriomandi piiresse jääv küttesüsteemi torustik ja mõista korteriomanikult välja keeldumisega tekitatud kahju. Kohtud rahuldasid hagi.
Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas lähemalt kortermaja valitsemist ja majandamist ja korteriomanikevahelist õigussuhet ning seda puudutavat Riigikohtu senist praktikat üldiselt. Kolleegium leidis, et korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist - võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks. See ei tähenda, et häälteenamusega saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS § 151 järgsete kulude hulka. Kuna nt keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 mõttes. Amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks, mis juhul on korteriomanikul KOS § 15 lg 2 järgi õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. See kehtib nii korteriühistuga kui ka ühistuta majas.
Kolleegium jättis madalama astmete kohtute otsused muutmata.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2012.a. otsus nr 3-2-1-116-11
Asjaolud
Korteriühistu liikmete üldkoosolek otsustas vahetada maja keskküttesüsteemi. Üks korteriomanik keelas enda korteris tööde tegemise, kuna vanad torud olid tema sõnul kinni ehitatud ja torude vahetamine rikuks korteri. Korteriühistu esitas korteriomaniku vastu hagi, milles palus kohustada korteriomanikku võimaldama korteriühistul vahetada korteriomaniku korteriomandi piiresse jääv küttesüsteemi torustik ja mõista korteriomanikult välja keeldumisega tekitatud kahju. Kohtud rahuldasid hagi.
Kohtu seisukoht
Kolleegium selgitas lähemalt kortermaja valitsemist ja majandamist ja korteriomanikevahelist õigussuhet ning seda puudutavat Riigikohtu senist praktikat üldiselt. Kolleegium leidis, et korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist - võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks. See ei tähenda, et häälteenamusega saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS § 151 järgsete kulude hulka. Kuna nt keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 mõttes. Amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks, mis juhul on korteriomanikul KOS § 15 lg 2 järgi õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. See kehtib nii korteriühistuga kui ka ühistuta majas.
Kolleegium jättis madalama astmete kohtute otsused muutmata.
