Korteriühistu Abi

Kui korteriühistu asutamisel ei õnnestu kutsuda kokku üle poole omanikkest, kas siis siin kehtib ka korduskoosoleku võimalus- kus siis juba vähem kui poolte majaelanikke aga üle poolte korduskoosolekul osalejatega on võimalus moodustada korteriühistu.

Selleks, et ühistut luua, peab olema enamus sellega nõus. Nii on seaduses kirjas. Kui esimesel koosolekul ei saada enamust kokku, siis on ilmselge, et tuleb kutsuda kokku korduskoosolek. Kusagil seadustest hetkel välja ei lugenud, et seal kehtivad otsustamisel samad tingimused, mis tavalisel üldkoosolekul. Seega eeldan, et nii või teisiti tuleb saada ikkagi enamuse (rohkem kui poolte) nõusolek loomiseks.

Küsimus on rohkem selles, et miks enamust esimesel koosolekul kokku ei saadud. Et kas tegemist ajalise probleemiga või põhimõttelise probleemiga. Vastavalt sellele tuleb ka leida sobivad teed, mida mööda edasi liikuda ... teha selgitustööd ja "valgustada" mitteuskujaid või lihtsalt leida uus aeg, kus kõigil on võimalus kohale tulla.

klarikas kirjutas:Kui korteriühistu asutamisel ei õnnestu kutsuda kokku üle poole omanikkest, kas siis siin kehtib ka korduskoosoleku võimalus- kus siis juba vähem kui poolte majaelanikke aga üle poolte korduskoosolekul osalejatega on võimalus moodustada korteriühistu.

Korteriühistuseadus
Paragrahv 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita

Seadus ütleb üheselt, et on vaja korteriomanike enamuse otsust.

Vaata failihaldust. sealt saad kogu materjali. Ka asutamisel on korduskoosolek kehtiv. Olen aidanud asutada ühistut. Ja korduskoosolekul ei olnud ka kvoorumit. Notari juures vormistati kõik ära . Esitati mõlema koosoleku protokollid koos kõikide lisadega.
Edu teile asutamisel.

leammj kirjutas: Ka asutamisel on korduskoosolek kehtiv. Olen aidanud asutada ühistut. Ja korduskoosolekul ei olnud ka kvoorumit.

Ei saa olla võimalik vähemhäältega ühistut asutada. Ja korduskoosoleku mõiste kehtib ikka juba tegutseva ühistu puhul ning selle mõte on ju selles, et ühistu põhikirja alusel on võimalik väiksema kvoorumiga üldkoosolekut läbi viia, samas loomulikult keegi ei keela kas või seitset asutamiskoosolekut pidada.

leammj kirjutas: Notari juures vormistati kõik ära .

Mitte ei saa ma aru, mida se notar ära vormistab. Üldjuhul on notarit vaja ainult juhatuse liikmete allkirjanäidiste kinnitamiseks.

Meil oli notar kenasti lisaraha eest (ei olnud palju kusjuures) nõus ise registrite vahel möllama. Meie ainult käisime kaks korda kohal. Esimesel korral andsime paberid ja taotlused sisse, teisel korral juba andsime vajalikud allkirja näidised, maksime rahad ning ühistu oligi olemas. Notar tegeles paberite saatmise ja sisseandmisega ning meie pääsesime registrite vahel jooksmisest.

KORTERIÜHISTUSEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852
§ 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
Notar tõestab vaid allkirjad ja teda ei huvita, kas KÜ registris registreeritakse või mitte. Meil oli analoogne juhus juhatuse liikme vahetusega, kus notar tõendas uue allkirja, kuid register uut juhatuse liiget ei kinnitanud, kuna põhikirja järgi pidi üldkoosolekust osavõtjaid olema üle 50% korteriomanikest, meil ei olnud (järgmiseks üldkoosolekuks ajasime rahvasumma kokku ja muutsime põhikirja selliselt, et kordusüldkoosoleku otsused on kehtivad olenemata osavõtjate arvust). Notarit igasugused paberid ei huvita, tal oma rida.
KÜ asutamiskoosolek on vaid üks ja ainus ja on toimiv vaid siis, kui enamus rahvast koos ja KÜ asutamisega nõus. Edaspidine sõltub asutamiskoosolekul kinnitatud põhikirjast.

Põhimõtteliselt võib selle asutamiskoosoleku otsuse vormistada ka nö ukselt-uksele käies. Kuskil pole öeldud, kuidas asutamiskoosolek ja otsus peavad sündima. Oluline on korrektselt vormistatud paber, millele inimesed allkirjad annavad. Ja allkirjad ei pea ju paberil olema. Näiteks võib sellise otsuse jm paberid sh põhikirja digidoc.sk.ee portaali riputada ja kõik asjasse puutuvad isikud saavad seal paberitele allkirjad anda. Soovitan soojalt kasutada digitaalse maailma hüvesid.

See ikka nii ei käi. Ja paljud , kes ka tahaksid seda asutada , siis on isikuid , kes hirmutavad majarahva ära. Et ma ei usu , et sellise moega sellises majas saab seda teha. Ja muide põhikiri kinnitatakse tema viimasele lehele kirjutavad kõik koosolekul osalenud korteriomanikud.

Rain kirjutas:Põhimõtteliselt võib selle asutamiskoosoleku otsuse vormistada ka nö ukselt-uksele käies. Näiteks võib sellise otsuse jm paberid sh põhikirja digidoc.sk.ee portaali riputada ja kõik asjasse puutuvad isikud saavad seal paberitele allkirjad anda. Soovitan soojalt kasutada digitaalse maailma hüvesid.

Ulme, ma ütlen, see on ulme! Oma majast tean, et enamusel korteriomanikest on kodune arvuti kas mängude mängimiseks või internetis surfamiseks. Pole neil oma meiliaadressigi, saati siis ID-kaardi lugejat ja vastavat programmi installeeritud.
Kui väga tahetakse, saadakse vähemalt asutamiskoosolekuks 50% korteriomanikest kokku, edaspidiste üldkoosolekute otsustusvõimelisus sõltub asutajate poolt kinnitatud põhikirjast.

Korteriühistu asutamine?
Küsimus nimelt selline, plaanis asutada KÜ, majas on 8 korteri, aga üks korter on vastu igasugusele asutamisele jne, põhimõtteliselt on kõigi ja kõige vastu.
Sellest saan aru et kui on 7 poolt ja 1 vastu saab ühistut luua, aga edasi, kas saab nii, et see, kes vastu on peab osalema ühistus või võib ta omaette nikerdada. Kuidas sellistes oludes peaks toimuma maja katuse vahetus ja muud heakorratööd?
Kui kellelgi on selliseid kogemusi andke teada mis teha...

Päris huvitav küsimus. Kui kogu majas luuakse ühistu siis ikka ei saa keegi kusagil üksi edasi nokitseda. Kohustused on kõigile võrdsed.

Jaanus50 kirjutas:Korteriühistu asutamine?
Küsimus nimelt selline, plaanis asutada KÜ, majas on 8 korteri, aga üks korter on vastu igasugusele asutamisele jne, põhimõtteliselt on kõigi ja kõige vastu.
Sellest saan aru et kui on 7 poolt ja 1 vastu saab ühistut luua, aga edasi, kas saab nii, et see, kes vastu on peab osalema ühistus või võib ta omaette nikerdada. Kuidas sellistes oludes peaks toimuma maja katuse vahetus ja muud heakorratööd?
Kui kellelgi on selliseid kogemusi andke teada mis teha...

Niipalju kui mina tean, on KÜ sundühistu, mis tähendab seda, et kui see luuakse enamuse otsuse alusel, liituvad ka need, kes sellega nõus ei ole. Seaduse järgi sellest liitumise hetkest (kui KÜ on registrisse kantud), kanduvad mittesoovijatele samuti kohustused üle ning peavad ühistu ees neid täitma. Näiteks veearvete tasumised, muud vahendusteenused ja tasud jne.

Kui ühistu võtab laenu, koosolek sellega nõus ning katus tehakse korda, siis koostööga mitte nõus olev korteriomanik peab nii või teisiti maksma neid tasusid ja rahasid. Need on kohustused ühistu ees ning seaduse järgi peab neid täitma, sest tegemist on ühisomandis oleva objektiga.

Hea Jaanus50, kui sa oleksid korteriühistuseadust lugenud, siis sul vast sellist küsimust ei oleks.
Korteriühistuseadus
Paragrahv 5. Korteriühistu liikmed
(1) Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks.

Paragrahv 13. Korteriühistu otsused
(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.