Korteriühistu Abi

Juhatuse liikmega on sõlmitud "Leping", allakirjutajateks õldkoosolekul valitud esindaja Kõ liikmete seast ja juhatuse liige, kes valiti juhatuse koosolekul esimeheks. Sisult ei saaks see olla Tääleping: pole konkreetset ruumi konkreetse tääaja ega normtundidega, Täälepinguseaduse järgi (§7) kah justkui ei saakski seda sõlmida. Sisult rohkem Käsunduslepingu moodi. Kuidas sellisel juhul arvestada puhkuse raha, kas on olemas ka puhkuse asendaja, kes sellel ajal palka saab, kas tuleks arvestada täätuskindlustusemakseid?

Sellisel juhul oleks pidanud kohe üldkoosolekul kindlaks tegema ka puhkuse kompensatsiooni. Antud juhul, nagu ma aru saan, seda ei koguta ja sellisel juhul ei ole võimalik ka seda maksta.

Kuna juhatusele liige ei tääta täälepinguga vaid käsunduslepinguga, siis ei ole talle ka puhkust ettenähtud.

Ärge unustage, et EV kehtib Tää- JA PUHKEAJA SEADUS

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1011041

Ka käsunuslepinguga täätajal on õigus puhkusele ja selle kopenseerimisele!!!!! õldkoosolek ei saa siin teisi otsuseid langetada.

Täitsa nõus, aga viidatud seadus sätestab täälepingu alusel täätavate isikute ja avalike teenistujate puhkuse. Küsimus on ka asendamises, kui ükski juhatuse liige ei asenda. Siis pole ju vahet, kas saab 12 kuupalka või 11 kuupalka+ 1puhkuseraha.

Tää ja puhkeaja seadus

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab täälepingu alusel täätavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi täätaja) tää- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused.

Äkist lugupeetud Valge valgustaks meid kus selles seaduses käsunduslepinguga täätajatest kirjutet on.

Mina igatahes puhkusel pole käinud ja kompi ka mitte saanud.

Pimeloomal õigus ehk siis käsunduslepinguga sätestatakse pukus ja selle kompenseerimine. Ma ei kontrollinud enne kui kirjutasin - minu viga
Järgmine kord olen ikka korralik ja peast jama ei aja. Kõik ei ole enam meeles

Tegemist on tõesti ilmselt käsunduslepingu sarnase lepinguga. Kuid mingit puhkuse asendajat sel juhul küll ei ole ja samuti ei maksta ega ole vajagi siin maksta täätuskindlustust. Pealegi selle teema põhjal pole üldse teada, milles on selles lepingus kokku lepitud. Millised on teie kohustused ja millised on teie õigused. Näiteks autokompensatioon, telefon...jne. õhesõnaga selles lepingus peaks olema nii teie kohustused, õigused kui selle eest saadav tasu.

Nüüd palun küll raamatupidajatelt nõuannet: lugesin käsunduslepingu näidist "Hiljuti lisatud" dokumentidest, seal ilusasti kirjas, et arvestatakse täätuskindlustust. Täätuskindlustuse seadus jätab kindlustatute alt välja juriidilise isiku juhtimisorgani liikme. Kas siis peab arvestama või ei?

Minu poolt failihaldusesse lisatud Käsundusleping on siin http://www.korteriyhistuabi.com/ky/modu ... &lid=35#dl

Lepingu punkt - Lepingu jõustumine ja lõppemine
Juhatuse liikmel on õigus peatada Leping üks kord 12 kuu jooksul kuni 28. päevaks puhkuseks vm. erakorraliseks juhtudeks. Lepingu peatumisel kohustub Juhatuse liige tagama õhistu tegevuse korrapärase toimimise Lepingu peatumise perioodil ja teavitama sellest teisi õhistu juhatuse liikmeid.

Küsi Maksuametist kuidas selle Käsundusega on ega siis raamatupidajaid on erinevaid ja tundub, et keegi Sulle hetkel siin foorumist nõu ei oska anda.
Kirjuta ka meile milleni jõudsid
jõudu

Täätuskindlustuse makset võid lasta arvestada sest see aitab juhul kui sind koondatakse selliselt tääkohalt kus sa täätad täälepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel. Täätuna tõuseb siis sinu saadav kompensatsioon. Kuid antud lepingu alusel ei ole sul küll mingit õigust saada kompensatsiooni. Samuti ei kohusta maksuamet ühstut selle lepingu puhul makset kindlasti tasuma. Seega kinni pidada võib aga kohustust ei ole ja ega riik lisarahast ära ei ütle Kuid on ka oht. Kui sul on põhikoht täälepinguline ja sealt tõesti sind koondatakse võib tekkida olukord, et sa ei saa täätuna olles täätuskindlustuse hüvitist sest sul on sissetulek ühistust. Olen selle probleemiga kokku puutunud ja tänu sellisele lepingule võid ilma jääda kopsakast rahast . Maksuamet tõlgendab neid asju tihti erinevalt.
Aga mis puudutab lepingu peatamist siis see on ju hea punkt, aga samas leping peatub ja sel ajal pead tagama ühistu tegevuse toimise. Kuidas seda nagu praktiliselt ellu viid ? Maksad kellegile ise tasu asendamise eest või lihtsalt ütled teisele ühistu liikmele, et sellest kuupäevast vastutad sina ?

Asendajaga saab alati sõlmida ajutise ehk tähtajalise lepingu (kokkuleppelised kohustused) ja Kõ tasub loomulikult ka palka (kokkuleppeline summa)

[quote:7fbd39fd5b="Valge"]Asendajaga saab alati sõlmida ajutise ehk tähtajalise lepingu (kokkuleppelised kohustused) ja Kõ tasub loomulikult ka palka (kokkuleppeline summa)[/quote:7fbd39fd5b]Kus kohast aga teab see ajutine inimene, kus mis on pooleli ja ega ta ka ei saaks hakkama. Ma ei kujtaks eriti ette kui ühel päeval tuleb uksetaha võõras inimene ja ütleb: "ma olen see asendaja ja tahaks kontrollida veemõõtjat", näiteks. Mina saadaks sellise inimese minema.

Alati peab juhatuse esimees sättima nii oma ""puhkuse", et plaanilised tääd ei oleks pooleli ja et kõik kiireloomuline oleks kontrolli all.
Kui ma oma igapäevast tääd teen, siis ka plaanin nii, et peale minu puhkust ei hakkas ma tekkinud kriisiolukorda parandama. Mõistus on siin abiks ikka
Asendamine st võimalike avariiolukordade lahendamine. Sellest ka see sümboolne kokkuleppeline tasu ja leping väheste ja vajalike kohustustega, et vastutus ei kaoks.
Korteriomanikke aga saab asendajast teavita näiteks kuu enne esimehe "puhkust"

Kõ juhatus on nagu iga tavaline juhatus mõnes teises MTõ- s ja ärifirmas. Kui on olemas tegevjuht siis on asi lihtsam, kui tegevjuhti ei ole siis ongi nii, et oled niikaua iga päev ametis kuni uute valimisteni. Ei ole ju tegu 8 tunnise tääpäevaga. õldjuhul peaks ju juhatus olema mitmeliikmeline ja ei tohiks olla üldse selliseid küsimusi. Mis juhtub siis kui teil juhtub mingi õnnetus ja peate näiteks 10 päeva haiglas olema. Kas ühistu läheb pankrotti ja kõik jääb tegemata.

Tänan teid kõiki asjalike nõuannete eest. õhe punkti leidsin veel seadusest: kui ei ole täpselt kirjas, mis lepinguga on tegemist, tuleb seda käsitleda täälepinguna, siit loomulikult ka kõik vastavad maksud. Asendamisega on vist jah nii, et juhataja saab puhata siis, kui õnnestub maja juurest ära pageda, aga haigeks jääda küll ei tohi. Uue lepingu kirjutamisel on mõtteainet.

Veel midagi seoses puhkuse asendajaga: MTõ seadus ütleb veel nii: [quote:cabc17b330]Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega.
[/quote:cabc17b330]

Ennem lepingute tegemist tuleks ikka mõlematel pooltel lepingu sisu läbiarutada. Väga imelik, et sellise elementaarse asjaga ollakse tagantjärgi targad. Järelikult tuleb lepingule kas lisa teha või üldkoosoleku otsusega leping tühistada ja uus leping sõlmida.