ühistu juhatus ja ramatupidaja

[teekivioleg]

kas ühistu juhatus sab ramatupidamist ise teha

[suisse]

Saab, kui valdab teemat - oskused olemas, laske käia.

[Roland66]

Mina ei leia mingeid takistusi, nagunii vastutab juhatus kõige eest s.h. raamatupidamise eest.

[suisse]

ja kui oskused puuduvad, siis parem ärgu tehku või enne õppigu/täiendagu end ja siis jaksu talle.

[tull6]

Õppimine töö käigus ei ole nüüd küll õige aeg. Isegi mitte kõik OÜ-d teinud raamatup.ei julge kohe peale hakkata seda enam siis täiesti võhik.

[maire]

Saab küll, aga paika tuleb panna vastutuse alad, s.t et üks juhatuse liige teeb raamatupidamist, kuid teine juhatuse liige nt. kinnitab arved ja kassa väljaminekuorderid ( kassa puhul juhatuse liige, kes teeb raamatupidamist kirjutab orderile alla kui kassapidaja/raamatupidaja ja teine juhatuse liige kui boss ). Meie ühistus on see niimoodi. KUNAGI ei tohi vaid 1 inimene tegeleda rahadega, see on raamatupidamises elementaarne nõue. pangas on meil kinnitatud A+A allkiri, s.t mina juhatuse liikme ja raamatupidamisega tegeleva isikuna ei saa võtta üksi pangast raha ja kõik lepingud, mis arveldsukontoga seotud tuleb allkirjastada kahe juhatuse liikme poolt. Mõistlik oleks ka arvelduskontoga seotud tehingutele teha sellised õigused, et jääks kontroll, nt. üks teeb maksekorraldused valmis ja teine vaatab üle, kinnitab ja edastab, s.t 2 inimest tegelevad ka pangatehingutega. See on küll natukene ajamahukas, aga on tagatud kontroll rahade üle. Jõudu soovides

[suisse]

Maire poolt kirjutatu on väga vajalik tegevus vaadatuna tänapäeval meedias kajastatud KÜ juhtimise probleemide (rahade kasutamine isiklikul otstarbel juhatuse liikme/esimehe poolt) vältimiseks.
Samas on selline paberitega sahmerdamine otstarbetu väikese maja puhul väikeses kohas (s.t kogu majas tunnevad kõik kõiki, teatakse kõigi elulugusid sünnist saati ja teatakse üldiselt keda rahadega tegelema usaldatake, vastupidiselt suuremates linnades, kus naaber ei tunne kõrvalkorteri naabritki). Teeme juhatuse tööd ühiskondlikul alusel, asjad toimivad, usaldust ei kuritarvitada, kõik kulutused teeme vastavalt üldkoosoleku otsustele ja hinnapakkumised on otsuse tegemise ajaks olemas (kinnitatakse summa ja tööde teostaja).

[maire]

tegelen ka ise ühiskondlikus korras majaga, kus on 24 korterit ja asub alevikus. Aga kuna ( vähemalt meil siis külas:( ) on neid, kes asjaga tegelevad üksikuid ja ülejäänud on sahistajad ja vingujad, siis oleme oleme seljataguse kindlustanud. Minu kogemus on selline, et kuigi juhatuses on mitu liiget, siis reaalselt tegeleb ühistu asjadega vaid 1 inimene, kahjuks. ülejäänud ongi allkirja kirjutajad. Kui see nii on, siis seda enam on mängureegleid vaja kehtestada. Ma ei arva, et kõiki peaks alati kahtlustama, aga arvan, et raha kuritarvitamised saavad võimalikuks kuna langevad kokku erinevad asjaolud - on avanenud võimalused rikkumisteks ( reeglid puuduvad ) ja on tekkinud põhjus/ vajadus ja ei leita muud väljapääsu ( võlad, laenud j,s. ). Öeldakse ju ikka, usalda aga kontrolli ja seal, kus on raha liikvel, kehtib see seda enam. Seega on ka väikses kohas vaja oma seljatagust kindlustada - kui midagi juhtub, siis ei saa juhatuse liige öelda, et ups, me arvasime, et kõik on ausad inimesed. Jõudu selles tänamatus töös:)

[suisse]

Meie õnneks puuduvad meil virisejad ja kui vaadata liikmete tausta (ettevõtjad, sotsiaaltöötajad, ametnikud, volikogu liikmed, arstid, pedagoogid), siis asjalikud inimesed ja puuduvad vaid kaasa noogutajad/pärast vinguvad liikmed. Samas me teeme kõik kulutused vastavalt kas üldkoosoleku otsusele (osavõtt ük-st 60-70%) või juhatuse otsusele (aegsasti kõigile toimetatud ja kui vastuväiteid ei tule, siis läheb täutmisele). Avariilised asjad saab koheselt kõigile selgitatud (seda on vaid 1 kord juhtunud ja vahetule enne üldkoosolekut - seega ei tekkinud probleemi). Seega on neil aastaaruannet vaadates võimalik ju näha, et kulutatud on kokkulepitud summad.
Aga tean ka teist maja, kus keegi kedagi ei usalda ja seda ka siis kui näeb kõiki pabereid. Palju sõltub ikka liikmetest!

[tull6]

(ettevõtjad, sotsiaaltöötajad, ametnikud, volikogu liikmed, arstid, pedagoogid),......... ei väida vastupidist,kuid mul endal näide .kus aastatel 2004-2006 Rahandusministeeriumi asekantsler juh.liige oli kahe ühistu raha viinud kasiinosse. Usaldus oli nii suur,et aastaid ei kontrollitud .Sellest kirjutati meedias.

[suisse]

Jutt oli liikmete asjalikkusest, kes osalevad koosolekul ja arutavad probleeme, mitte ei vingu ja tee vastutööd. Polnud ju juttu, et nad kasutavad/käsutavad raha, vaid võtavad vastu konkreetsed otsused (tavaliselt on siin foorumis kurtmine, et ei võeta osa või ei olda takkajärgi rahul otsusega). Juhatuse liikmena kiitsin KÜ liikmeid.

[ema2]

pangas on meil kinnitatud A+A allkiri, s.t mina juhatuse liikme ja raamatupidamisega tegeleva isikuna ei saa võtta üksi pangast raha ja kõik lepingud, mis arveldsukontoga seotud tuleb allkirjastada kahe juhatuse liikme poolt. Mõistlik oleks ka arvelduskontoga seotud tehingutele teha sellised õigused, et jääks kontroll, nt. üks teeb

On küll vana postitus, aga hing nõuab väljaütlemist enne aasta lõppu. Kui on tegemist meie 2 suurima pangaga - SEB ja Swb, siis kahjuks maire seisukoht ei pea paika. Omal nahal üle elatud see šokk. Juhatuse liikmele pole vaja mingit hookus-pookust teha ega paarilisi otsida - tema läheb ja teeb isikut tõendava dok alusel just seda, mis ta tahab, piiranguteta. Vaat sedasi on tegelikkuses.

[tull6]

ema2 ega tegelikkus ei ole alati nii must/valge, aga ega maire jutt ei ole ka vale vähemalt on tehtud panga operatsioonide tegemine raskemaks - riske maandatud. Mitmeid võimalusi tuleb kasutada,et hiljem kui peaks ütlemist tulema, siis ei saa väita,et pole kasutatud-kindlustatud jne. Sularaha käibe puhul tuleks samuti tsekid lasta kahe isiku poolt viseerida riskide maandamiseks.