Kui korteriomanik ei lase juhatust sisse

[t33liblikas]

Mida teha, kui korteriomanik ei lase KÜ juhatuse liiget sisse nt veemõõtjate taatlemise kuupäeva kontrollima või rõdude kinniehitamist. Põhikirja järgi on ühistu liige kohustatud juhatust korra kuus korterisse lubama.

Aga kui ei luba.

Kuidas teie olete käitunud sellises olukorras?

[Roland66]

Viia põhikirja siise punkt: leppetrahv nimetatud käitumise suhtes. Sõnastuse saadan hiljem.

[t33liblikas]

Leppetrahv ei ole minu teada seaduslik. Olen selle kohta ka siin foorumis uurinud.

Kas siis keegi ei oska öelda, mis on 100% õige vastus?

Ja mis sest leppetrahvist, kui korter on võlglane ja ei maska enivei? Lisandub vaid summa tema võlale ja jookse kohtu vahet.

Kuidas teised ühistud käituvad juhul, kui korteriomanik ei lase sisse?

[Roland66]

3.1Ühistu liige on kohustatud:
3.2.1.täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Täitma liikme kohustusi ka ajutisel äraolekul, kui juhatuse otsusega ei ole sätestatud teisiti;
3.2.1.lubama siseneda oma korteritesse juhatuse liikmel, vajaduse korral koos vastava spetsialistiga, ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike, seadmete, mõõturite ja elamu ühiskonstruktsioonide tehnilise seisukorra ning plommide kontrollimiseks;
3.2.2.veemõõturi puudumisel lubama juhatusel vajadusel, kontrollida veekraanide ja WC loputuskastide korrasolekut, vältimaks tarbevee raiskamist;
3.2.3.lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, ventilatsiooni-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone; Juhul, kui korteriomandi omanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;
3.1Põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, 3.2.4, 3.2.12, 3.2.14, 3.2.15, 3.2.16, 3.2.17, 3.2.18, 3.2.19, 3.2.20, 3.2.21, 3.2.22, 3.2.23, 3.2.24, 3.2.25, 3.2.26 mittekohesel täitmisel, ühistu liikme või tema korteris elava isiku poolt, tasub ühistu liige igakordselt leppetrahvi 2000 krooni.
3.2Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
3.3Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühistu liiget kohustuste täitmisest.


MTÜ § 7. Põhikiri

(1) Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht;
3) mittetulundusühingu eesmärk;
4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete õigused;
6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada;
7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;
8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;
9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral;
10) muud seaduses sätestatud tingimused.

(2) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Mina olen jätkuvalt seisukohal, et põhikirjaga saab sätestada leppetrahve, kuidas muidu saab KÜ oma eesmärke täita. Kui muidu hakkama ei saa, olge kavalamad. Järgmise kuu arve esitamisega lisage teade, et korter nr ... ei lase juhatuse liikmeid korterisse kontrollimaks veemõõtjate näite, juhatus järeldab, et tal on midagi varjata, lisaks sellele on majas suured vahed üldveemõõtja ja korterite poolt esitatud veemõõtjate vahel. KÜ juhatus on võtnud endale eesmärgiks vähendada vahesid ja selgitada majas välja, kas kõik veemõõtjad on plommitud, näidud korrektsed jne. Naabrite hukkamõist on minu arust kõige effektiivsem vahend. Teadet ei tohi panna teadetetahvlile, siis lähete andmekaitseseadusega pahuksisse. Kirjale pange pealkiri: teade KÜ liikmetele.

Kas leppetrahv on seadusega vastuolus või mitte, kes seda teab? Kui on põhikirjas nii kirjutatud, tuleb määrata vastavalt põhikirjale leppetrahv, kui ei tasu ja KÜ on sunnitud pöörduma kohtusse, saab näha, milline on kohtu seisukoht. Ei ole pannud tähele, kas Riigikohus on asja lahendanud kunagi või mitte, kuid kui asi läheb riiigikohtuni välja ja saab Riigikohtu seisukoha, mis oleks orientiiriks teistele tulevikus nimetatud situatsioonis tegutsemise suhtes. Esimese käigu peale trahvi määrata oleks kohatu, teine kord kindlasti. Esimese keeldumise kohta koostage protokoll, parem veel, kui videokaameraga salvestate e. protokollite. Tehke vennikesele ettekirjutus, koos trahvihoiatusega, saadke digitaalselt allakirjutauna talle läbi ID posti, siis saab ta selle kindlasti kätte. Ja taede saatke oma ühistu listi kaudu kõikidele, et kogu ühistu näeks ja vennikesle oleks teada, et kõik teavad. Naabrite hukkamõistev pilk on kõige effektiivsem vahend.

[leammj]

Kui korteriomanik ei lase sisse kontrollima.
1. Tehke kindlasti akt tunnistajate juures.
2.Kas teile ei antud kinnisvara poolt üle veemõõturite aruande. Seal peaks olema kirjas kuna on paigaldatud/taadeldud/vahetatud.
3.Kui ei ole siis võtke moodustamise aeg .Moodustamise ajast on teil teada kui palju olete haldanud ühistut. Kui on täis 5 aastat. Siis on teil õigus nõuda korteriomanikult , et ta taatleks, vahetaks mõõturi. Seda peab ta tegema teie juuresolekul. Kui ei . Sest ega te ei tea , kas on seal õiged andmed või ei.Tavaliselt tehakse seda läbi PREM Test OÜ. Asub Kadaka tee 5
Teil on põhikirjas kirjas , et on õigus kontrollida. Tehke üldkoosoleku otsuse.Muidugi kui on see punkt pandud päevakorda.
Kuid trahvida ei ole teil õigus Te ei ole õiguslik asutus./kohus/
Kui on olemas otsus. Et kui korteriomanik ei luba kontrollima andmeid. Siis on õigus juhatusesl panna üldmõõturi järgi. Kuid selle otsuse kinnitage kindlasti üldkoosolekul. Kui korteriomanik läheb kohtusse siis on teil olemas üldkoosoleku protokoll. Protokolli soovitan kindlasti allkirjastada kõikide juhatuse liikmete poolt ja ka mõne korteriomaniku poolt üldkoosolekult. Kinnitades , et teil on koostatud protokoll õieti.
Püütke ka see otsus anda nendele korteriomanikele , kes ei lase teid kontrollima allkirja vastu. Siis on teil kõik sammud tehtud õieti.
Usun , et peale neid toiminguid lubavad korteriomanikud teid kontrollima mõõtureid

[k24]

Et teadmine kaduma ei läheks, jagan väheke kogemusi kaasomandi ja selle kontrollimise teemal. Kortermajas asi nimelt nii, et omanikule küll kuulub korter, aga seinad, lagi, põrand, peatorustik ja küttesüsteem ehk see, mis olulise osa omandist moodustavad kuuluvad kõikide maja omanike kaasomandisse ja seda kaasomandit tuleb lasta teistel omanikel kontrollida, kui sedasi on ühistu omanike enamus otsustanud. Võib muidugi olla, et ei ole sedasi otsustatud ja siis ei saa juhatus kontrollida.

Kui KÜ põhikirjas korteriomanikul eksisteerib kohustus (st omanike enamus on vastava kokkuleppe teinud) veemõõtja kontrollimist lubada, siis ta peab laskma ühistu esindaja oma koju kontrolli teostama. Kui ta ei luba, siis ta kasutab omandit üldiste huvide vastaselt eirates sellega omanike enamuse seadusega lubatud kokkulepet, millega nad ise reguleerivad oma omandi kasutamist. Samas ei tohi loomulikult korterisse tungida, kui omanik kontrolli teostamist ei luba. Kui omanik kontrolli korduvalt ei luba, siis võib tema korteri võõrandamist nõuda KOS § 14 järgi (see käib loomulikult kohtu kaudu). Praktikas oleks see mõttetu, mistõttu on lahendab probleemi tavaliselt tarbimisnorm. Kui kontrolli ei luba, siis maksab vee eest normi järgi – see peab loomulikult ÜK'l otsustatud olema ja normi arvestuse alused ja kord ilusti paberil kirjas. Norm ületab tegelikku tarbimist ja sellega mõjutab omaniku rahakotti, mis omakorda tekitab arvatavasti huvi kontrolli lubada. Samas jutt kehtib ka muu kaasomandi korntollimise (rõdu klaasimine, seinte maha võtmine jms) kohta. ...Vot nii siis.

-------------------------------------------

Põhiseadus
§ 32. ....Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.

§ 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.


Korteriomandiseadus
§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
(2) Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed,
ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.

§ 12. Korteriomandi kasutamine
(1) Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.
(2) Käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega.
(3) Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
.....
§ 14. Korteriomandi võõrandamise kohustus
(1) Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku
suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse
kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
(2) Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:
1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused;