Kortermaja elanike ümberasumine tööde tõttu/jaoks

[Petneli14]

Kellegi kogemusi?
Ei salga, et mõistetes on segast, sest ongi omapärane maja ja sundloodud ühistu, mis toimib mittetoimivana.
Kas ja kuidas käiks maja ametlikult elanikest vabastamine? Avariilisus?
Kui viimased, seejuures sõltlased ja üsna karmide eluviisidega oma allkirjadega keelduvad lahkumast kov pakutud pindadele, mis saab siis? Mõlemad on korterite omanikud, üks omab oma elukohta, teine omab majas üürikas elades teist ja tühja elamiskõlbmatut.

Juhatust pole.
14 korterit, kahes elanikud. Fiktiivseid arvestamata, sest ise väga sageli kohal olijana ja koridoridesse ööbimakippujate väljajuhatajana ma tean, et ülejäänud korterid on tühjad, inimtühjad.
Pisut müstiline olukord, kus inimesed on maksnud maja tehtud tööde eest mulle senised kulud peaaegu kõik tagasi, seega hääletatud hoone säilimise ja elumajana jätkamise poolt. Aga raskem, kulukam ja keerulisem oleks alles ees. Elanike ja nende sõltlastest külaliskonna juuresolles samahea kui võimatu. Teenused lihtsalt ei tule.

Elanike ümberasumine on peavalu. Ma pole kunagi arvanudki, et kodudest väljaminek peaks olema kuidagi põhjendamatu või lihtne, samas peab ju olema mingi õiglane viis nii inimeste kui vara jaoks. Kokkuleppel seni ei tööta.

Ainult kohtuga?
Kelle sõna nende vastu on, kui ma olen kohapeal reeglina ainus kaine majas..
Selle on elanikud ära õppinud, et keeldumise asemel "homme, kohe, veel mõni päev"-meetod töötab ka maja pidurdamiseks hästi.

Kui maja avariiliseks kuidagi ametlikult tunnistada (katus, üldelekter, peldikud ja väga palju veel varjamatult nõrku kohti), siis juhtub midagi kütmiskohustusega. Niigi ei täideta. Majja pole võimalik normaalselt elama tullagi, kortereid kellelgi müüa, kuni joomingurahvast käib, kuigi see on drastiliselt vähenenud.

Aitäh, kui kellelgi kogemusi, muljeid, nõu..

[VASAR49]

Kogu see pikk jutt räägib elanikest. AGA KÜ liikmed on korterite OMANIKUD. Kas kõigil korteritel on omanikud? Elanike jutud ja allkirjad ei loe. Loevad ainult omanike allkirjad.
Millistest konkreetsetest töödest jutt käib? Kes on tellija, kes on maksja?

[Petneli14]

Kogu see pikk jutt räägib elanikest. AGA KÜ liikmed on korterite OMANIKUD. Kas kõigil korteritel on omanikud? Elanike jutud ja allkirjad ei loe. Loevad ainult omanike allkirjad.
Millistest konkreetsetest töödest jutt käib? Kes on tellija, kes on maksja?

Kordaks algpostitusest seda kohta:
Mõlemad on korterite omanikud, üks omab oma elukohta, teine omab majas üürikas elades teist ja tühja elamiskõlbmatut.
tsitaadi lõpp.

Täpsustuseks, et kõigil korteritel on omanikud.
Kaks mainitud elanikku omavad majas kumbki korterit. Üks elab oma omandis, teine omab inimtühja, aga ise elab lepingulise üürnikuna juba kolmanda omaniku korteris samas majas. Elukoht registreeritud aga omakorda järgmises, järgmiste omanike kaasomandis korteris, inimtühjas.

Tööde loetelu tuleks pikk, on vara säilimiseks vajalikke, on varinguohu kõrvaldamiseks, on selliseid, mis oleks tarvis ära teha enne järgmisi. Katus ja käimlad on ühed kriitilised näited, samuti üldelektri kasutamise taastamiseks vajalik süsteemi väljavahetus.
Seni on osad asjad saanud nii tehtud, et helistame omanikega üksteisega, mina tellin, arve küsin kü-le ja kandega maksan, mulle makstakse tagasi. Et üldse midagi tehtud saaks, kuni juhtimise ja jagelemisega aeg kulub. Koosolekud kukutati läbi.

[VASAR49]

Koosolekud kukutati läbi.

Kes ja kuidas?

Kus keegi elab või kuhu on elukoht registreeritud, on antud juhul tarbetu ja segav info.
Vajalik info on omanike nimekiri ja nende kontaktid.
Kas see konkreetne info on reaalselt olemas?

[Petneli14]

Vajalik info on omanike nimekiri ja nende kontaktid.
Kas see konkreetne info on reaalselt olemas?

Jah.

Eraisikute korterid, paar jur isikut ka.

[Petneli14]

Vahemärkusena kinnitan, et elukoht on argument abipakkumistele vastamisel ja äraütlemistel. Kodutuks jätmise üritusega ega väljatõstmisega seni pole tegu. Mõlema elaniku kodud ja eluviisid on elanike eneste jaoks ka kaheldava ohutusega, samuti mõjuga ülejäänud majale, hoonele. A la tuleohutus, siseruumes suitsetamised, kütmiskeeluga kolded ja teisel näiteks puuduv põrand, mädale laotatud reliin.
Neile pakuti nii sotsiaalpindu, elamistingimuste parandamisprojektide raames abi kui sõprade-tuttavate poolt majutust ja/või elukohavahetuse abi.